Suursaksa Riik

Allikas: Vikipeedia
Suursaksa Riik
Großdeutsches Reich
Flag of German Reich (1935–1945).svg Parteiadler der Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (1933–1945).png
Lipp Vapp
NS administrative Gliederung 1944.png
Suursaksa riik (1944)
Riigikeel saksa
Pealinn Berliin
Riigipea juht Adolf Hitler (26. juuni 194330. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.23. mai 1945)
Pindala ?
Rahvaarv ?
Iseseisvus 26. juuni 1943 – 23. mai 1945
Rahaühik Saksa riigimark
Riigihümn Das Lied der Deutschen

Suursaksa Riik ehk Suur-Saksamaa (saksa keeles Großdeutsches Reich; 19431945) oli pidevalt muutuvate piiridega Saksa natsionaalsotsialistlik impeerium Kesk- ja Ida-Euroopas Teise maailmasõja ajal, Saksa Riigi õigusjärglane, millest ainult nime poolest erines.

Saksa Riiki ja Suursaksa Riiki kokku nimetatakse Kolmandaks Riigiks. See eksisteeris 1933–1945 ning algusest peale kuni peaaegu lõpuni juhtisid seda NSDAP ja Adolf Hitler.

Tänapäeval kuuluvad Suursaksa Riigi alad Austriale, Belgiale, Hollandile, Itaaliale, Leedule, Luksemburgile, Poolale, Prantsusmaale, Saksamaale, Sloveeniale, Ukrainale, Valgevenele ja Venemaale.

Kuid Suursaksa Riigi sõjalise okupatsiooni all olid selle riigi loomise ajal paljud teisedki Euroopa riigid: Norra ja Taani, Eesti ja Läti, Albaania, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka ja Rumeenia. Saksa väed olid ka Põhja-Aafrikas tänapäeva Marokos, Alžeerias, Tuneesias ja Liibüas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur-Saksamaa oli Saksamaa ühendamise ajal 19. sajandil käibele tulnud mõiste, millega tähistati hüpoteetilist Austria osavõtul ühendatavat Saksamaad. Selline plaan ei läinud siiski täide ja Saksa Riik (Väike-Saksamaa) loodi Austria osavõtuta; viimane reformiti Austria-Ungariks.

26. juunil 1943 nimetati Saksa Riik ümber Suursaksa Riigiks. 9. septembril okupeerisid Suursaksa väed Põhja- ja Kesk-Itaalia, desarmeerisid Itaalia relvajõud ning moodustasid marionetliku Itaalia Sotsialistliku Vabariigi, mida asus juhtima vangist vabastatud Benito Mussolini. Itaalia Kuningriik kuulutas 13. oktoobril Suur-Saksamaale sõja.

8. mail 1945 kirjutasid Suursaksa ülemjuhatuse esindajad Berliinis alla Suur-Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile, mis jõustus 9. mail. 2.23. mail Flensburgis tegutsenud Karl Dönitzi valitsus üritas tagajärjetult separaatset kapitulatsiooni lääneliitlastele.

Pärast seda, kui liitlased olid Saksamaa sõjas purustanud, kaotas Saksamaa kõik maa-alad, mille ta oli sõja ajal ja vahetult enne seda liidendanud. Saksamaa põlistel aladel, mida teistele riikidele ei antud, moodustati neli okupatsioonitsooni, mida haldasid sõja võitnud nelja tähtsaima riigi võimud. Need riigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Hiljem moodustati NSV Liidu okupatsioonitsoonist Saksa Demokraatlik Vabariik ja kolmest ülejäänust Saksa Föderatiivne Vabariik ehk Saksamaa Liitvabariik, mis omavahel ühinesid alles 1990.

Suursaksa Riigi ellujäänud juhtide üle mõisteti kohut Nürnbergi protsessil, kus paljud neist süüdi mõisteti, sealhulgas mõnedki surma. Suursaksa Riigi ametlik ideoloogia natsionaalsotsialism mõisteti hukka ning see on tänapäevani maailmas põlu all ja mõnes riigis, sealhulgas Saksamaal, koguni keelustatud.