17. sajand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 31. mai 2021, kell 17:28

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

17. sajand ehk XVII sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise seitsmeteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1601 ja lõppes 31. detsembril 1700.

Inspiratsiooniks vaadata en:17th century, de:17. Jahrhundert, ru:XVII век

Sündmused maailmas

Majandus ja poliitika

1598–1613 Segaduste aeg Moskva tsaaririigis
1600 asutati Briti Ida-India Kompanii
1600–1629 Poola-Rootsi sõda
1600 esimese inglasena jõudis Jaapanisse William Adams, šoguni nõunik ja esimene mittejaapani samurai
1601–03 näljahäda tappis Venemaal kolmandiku elanikkonnast
1602 asutati Hollandi Ida-India Kompanii
1602–1663 Hollandi-Portugali sõda
1603 Tokugawa šogunaadi algus Jaapanis
1603 Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas James I all (Šotimaal James VI)
1604 asutati Tomski linn Siberis
1605 Püssirohuvandenõu Inglismaal
1606 Inglismaal asutati Virginia Kompanii
1606 esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane Willem Janszoon
1607 Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas Virginia koloonia
1608 otsis Henry Hudson Kirdeväila, jõudes Novaja Zemljani
1608 asutati Québeci linn Uus-Prantsusmaal
1609 alustas John Rolfe (Pocahontase abikaasa) Virginias Jamestownis esimesena edukalt tubakakasvatusega; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad
1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika Loodeväila, pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril
1609–1618 Poola-Vene sõda, 1610–12 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes
1610–1617 Ingeri sõda
1611–1613 Kalmari sõda
1611 Rootsi suurvõimu ajastu (1611–1718) algus
1613 Knäredi rahuleping
1613–1620 Jaapani ekspeditsioon Hasekura Tsunenaga juhtimisel viis saatkonna Rooma
1613 Romanovite dünastia võimuletulek Moskva tsaaririigis
1613 Jaapanis kehtestati sakoku poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani
1614 Hollandis asutati Austraalia Kompanii
1616 asutati Taani Ida-India Kompanii
1617 Stolbovo rahu
1618–1648 Kolmekümneaastane sõda
1619 Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias Jayakarta linna ja rajas Bataavia (praegune Jakarta)
1620–1621 Poola–Türgi sõda (1620–1621)
1621 asutati Hollandi Lääne-India Kompanii
1624 Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia Taiwani saarel
1624 kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast
1624–1642 kardinal Richelieu tegevus Prantsuse välisministrina
1627 kardinal Richelieu andis Uus-Prantsusmaa Kompaniile koloonias monopoli
1627 mandžude esimene sissetung Koreasse
1627–1628 La Rochelle'i piiramine
1628 asutati Portugali Ida-India Kompanii
1628 asutati Krasnojarski linn Siberis
1629 Altmargi vaherahu
1631 Magdeburgi rüüstamine
1632 asutati Jakutski linn Siberis
1633 Sultan Murad IV keelas Türgis suitsetamise
1633–1634 Poola–Türgi sõda (1633–1634)
1634 keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele
1636 mandžud rajasid Hiinas Qingi dünastia
1637 mandžude teine sissetung Koreasse
1639 Ivan Moskvitin jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini
1639–1651 Kolme Kuningriigi sõjad Briti saartel
1641 Holland vallutas Portugalilt Malaka
1642 Kurbat Ivanov joonistas esimese Vene kaardi Kaug-Idast
1642 hollandlane Abel Tasman sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi Tasmaaniat ja Uus-Meremaad, 1643 Fidžit
1642 Semjon Dežnjovi retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad tšuktšidega
1642 Kaifengi kuberner purustas tammid Kollasel jõel, põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt
1642–1651 Inglise kodusõda
1643 Kurbat Ivanov jõudis esimese eurooplasena Baikali järveni
1644 Mingi dünastia lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia
1645 Brömsebro rahu
1645 avati Veneetsias Euroopa esimene kohvik väljaspool Maltat
1645–1669 Kreeta sõda Veneetsia ja Türgi vahel (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine)
1648 Vestfaali rahulepingud
1648 Fronde Prantsusmaal
1648–1667 Uputus Poolas, sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga
1648 läbisid Fedot Popov ja Semjon Dežnjov esimeste eurooplastena Beringi väina
1648–1654 Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus Poola ülemvõimu vastu
1649 hukati Inglise kuningas Charles I
1649–1660 Inglise vabariik
1649 Drogheda piiramine ja veresaun Oliver Cromwelli juhtimisel
1649–1653 Cromwelli vallutus Iirimaal
1654 Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili
1654 Perejaslavi raada andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla
1654–1667 Poola-Vene sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda
1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
1658 Vallisaare vaherahu
1659 Pürenee rahuleping
1660 Stuartite restauratsioon Inglismaal
1660 Oliwa rahu
1660 Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja
1661 Kärde rahu
1662 Lõuna-Mingi dünastia lõpp Hiinas
1662 kehtestas Inglise parlament trükilitsentside seaduse
1663 Louis XIV sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi Uus-Prantsusmaast provintsi
1664 asutati Prantsuse Lääne-India Kompanii ja Prantsuse Ida-India Kompanii
1665–1683 Jean-Baptiste Colbert, Louis XIV rahandusminister, juurutas merkantilistliku majanduspoliitika
1665–1666 Londoni suur katk tappis umbes veerandi elanikkonnast
1666 Londoni suur tulekahju, linna taastamises oli mõjukas arhitekt Christopher Wren
1666–1671 Poola-Türgi sõda (1666–1671)
1667–1700 Suur Türgi sõda
1667–1668 Devolutsioonisõda
1668 Aacheni rahu (1668)
1668 Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja
1669 Sultan Mehmed IV saadik Soleiman Agha tutvustas pariislastele kohvi
1670 Inglismaal asutati Hudsoni Lahe Kompanii
1671 asutati Taani Lääne-India Kompanii
1672–1678 Prantsuse-Hollandi sõda
1672–1676 Poola-Türgi sõda (1672–1676)
1673 Wuppertal-Ronsdorfis asutati Saksamaa esimene kohvik
1675 Charles II püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda
1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel
1676–1681 Vene-Türgi sõda (1676–1681)
1682 asutati Brandenburgi Aafrika Kompanii
1683 Viini piiramine
1683 avas Jerzy Franciszek Kulczycki sõjasaagiks saadud kohviube kasutades Viinis esimese kohviku
1683–1699 Poola-Türgi sõda (1683–1699)
1684 Guangzhou lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel
1686–1699 Vene-Türgi sõda (1686–1699)
1688 Kuulus revolutsioon kukutas Inglismaal Stuartite dünastia
1689 Bill of Rights määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra
1689 algas Teine saja-aastane sõda
1689 Nertšinski rahu Venemaa ja Qingi Hiina vahel
1689 Peeter I tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele
1690 Boyne'i lahing Iirimaal
1691 jakobiitide mäss Šotimaal
1694 asutati Inglise Pank
1695 asutati Šoti Pank
1699 Karlowitzi rahuleping
1700 algas Põhjasõda (1700–1721)

Kunst ja kultuur

Kirjandus

1599–1641 Globe'i teater Londonis
1602 Shakespeare, "Kaheteistkümnes öö" (esietendus)
1602 Shakespeare, "Hamlet" (esietendus)
1604 Shakespeare, "Othello" (esietendus)
1605 Strasbourgis alustab ilmumist esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fuernemmen und gedenckwürdigen Historien
1605 ilmub Don Quijote I osa (2. osa 1615)
1608 ilmub "Kuningas Lear"
1609 William Shakespeare'i sonetikogu
1611 Shakespeare, "Torm" (esietendus)
1611 ilmus kuningas Jamesi piiblitõlge
1612 Luis de Góngora "Lugu Polyphemosest ja Galateast"
1614 Giambattista Marino "La lira"
1616 George Chapmani esimesed täielikud inglise tõlked Iliasest ja Odüsseiast
1623 Shakespeare, "Macbeth" (esmatrükk)
1631 hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht Gazette de France
1633 William Prynne'i teatrivastane traktaat "Histriomastix"
1636 Pierre Corneille' tragöödia "Le Cid" esietendus
1642 parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid
1644 John Miltoni "Areopagitica"
1656–57 Blaise Pascali "Provintsikirjad"
1660 lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit
1662 avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv Book of Common Prayer
1665 François de La Rochefoucauld' "Maksiimid"
1667 Jean Racine'i tragöödia "Andromache"
1667 John Miltoni "Kaotatud paradiis"
1668–1694 Jean de La Fontaine'i "Valmid"
1666 Molière'i "Misantroobi" esietendus
1668 John Dryden määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks
1675 William Wycherley "The Country Wife"
1678 John Bunyani "The Pilgrim's Progress"
1678 John Drydeni "Oidipus"
1678 John Drydeni "Kõik armastuse nimel"
1680 Louis XIV rajas teatri La Comédie française
1682 John Drydeni "Mac Flecknoe"
1688 Aphra Behni "Oroonoko"
1690 asutati Roomas Pontificia Accademia degli Arcadi Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks
1691 John Drydeni "Kuningas Arthur"
1695–1697 Pierre Bayle'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija
1697 Charles Perrault' muinasjutukogu
1699 Kong Shangreni näidend "Virsikuõielehvik" Mingi dünastia langusest

Muusika

1601 Giacopo Peri, ooper "Euridice" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper
1606 Joachim Burmeister: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst)
1607 Claudio Monteverdi "L'Orfeo", varaseim ooper, mis on seni mängukavades
1610 Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine"
1618 René Descartes: Musicae compendium [ka Compendium musicae]
1619 Heinrich Schütz, "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat)
1619 Michael Praetorius, "Syntagma Musicum"
1637 avati Teatro San Cassiano Veneetsias, esimene ooperiteater
1638 (?) Gregorio Allegri, "Miserere"
1649 Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "Hinge tundmused" (2014)
1650 Athanasius Kircher: "Musurgia Universalis" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus)
1651 "The English Dancing Master", John Playfordi tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne
1656 "The Siege of Rhodes", esimene inglise ooper
1674 Gaspar Sanz, "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697
1676 Heinrich Ignaz Franz Biber, "Die Rosenkranz-Sonaten"
1685 sündisid J. S. Bach, Friedrich Händel ja Domenico Scarlatti
1688 Henry Purcell, "Dido and Aeneas"
1691 Andreas Werckmeister, "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht"
1692 (?) Marc-Antoine Charpentier' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne)
1697 Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus)

vaata ka https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Olulisemate_muusikateoreetiliste_tekstide_kronoloogiline_loend&action=edit&section=15

Teadus ja filosoofia

1600 Giordano Bruno hukkamine
1603 asutati Accademia dei Lincei
1604 James VI traktaat "A Counterblaste to Tobacco"
1605 Leonardus Lessius kirjeldab moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esmakordselt riskipõhise hinnaga kindlustust
1607 Eukleidese "Elemendid" tõlgiti hiina keelde
1609 Hugo Grotiuse "Vaba meri", tänapäevase mereõiguse üks alustekste
1610 Galileo Galilei "Sidereus Nuncius"
1610–33 Galilei protsess inkvisitsioonikohtus
1620 Francis Baconi "Novum Organum"
1625 Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õigusest", tänapäevase rahvusvahelise õiguse üks alustekste
1626 Francis Baconi "Uus Atlantis"
1626 jesuiit Nicolas Trigault leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni
1627 Michał Boym tutvustas Hiinas esmakordselt heliotsentrilist maailmasüsteemi
1628 William Harvey' "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel"
1632 Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist"
1635 kardinal Richelieu asutas ametlikult Prantsuse Akadeemia
1637 René Descartes'i "Arutlus meetodist"
1638 Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esmakordselt liikuvat kirjatüüpi
1641 René Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast
1646 nimetas Thomas Browne oma teost "Pseudodoxia Epidemica" esimesena entsüklopeediaks
1651 Thomas Hobbesi "Leviaatan"
1651 William Harvey' "Uurimusi loomade paljunemisest"
1659 Henry More'i "Hinge surematus"
1660 Charles II asutas Londoni Kuningliku Seltsi
1660 Antoine Arnauld' ja Claude Lancelot' Port-Royali universaalgrammatika
1661 Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist"
1662 ilmus Port-Royali loogika
1662 Thomas Petty alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt
1664 ilmub postuumselt Thomas Muni raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest"
1665 Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "Journal des sçavans" ("Õpetatute ajakiri")
1665 hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, Londoni Kuningliku Seltsi toimetised ("Philosophical Transactions")
1665 Robert Hooke'i "Micrographia", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "rakk"
1665 Athanasius Kircher omistab raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele
1666 Isaac Newtoni annus mirabilis, legendaarne üliviljakas loominguperiood
1666 Margaret Cavendishi "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm"
1670 Baruch Spinoza "Teoloogilis-poliitiline traktaat"
1671 Marcello Malpighi "Taimede anatoomia"
1672 Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat
1672 Samuel Pufendorfi "Looduse ja rahvaste õigusest"
1675 Charles II asutas Greenwichi observatooriumi (valmis 1676)
1676 Ole Rømer määras valguse konstantse kiiruse vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana)
1677 Baruch Spinoza "Eetika" (postuumselt)
1687 Isaac Newtoni "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"
1687 Prospero Intorcetta avaldas Confuciuse teoste ladina tõlke
1689 John Locke'i "Second Treatise on Civil Government"
1691 John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul
1694 Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu esimene täistrükk
1695 saatis Pierre Le Pesant Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esmakordselt turumajandust ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel
1696 Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi
1696 Charles Davenanti "Essay on the East India Trade" kirjeldas esmakordselt tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 17. sajand Eestis

1601–1603 Näljahäda Eestis
1600–1611 Poola-Rootsi sõda (1600–1611)
1632 Tartus asutati Academia Gustaviana
1655–1660 Teine Põhjasõda
1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
1656 Tartu piiramine (1656)
1657 Tartu piiramine (1657)
1680 võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse Mõisate reduktsiooniks
1684. aastal asutati Tartu lähedal Forseliuse seminar
Suur Nälg, mille haripunkt oli 1696/1697 talvel.
Viru-Nigula kihelkond liideti Alutagusega. Alutaguse kihelkonna piir ulatus sellest ajast Kunda jõeni
...
1700 algas Põhjasõda (1700–1721) Narva lahinguga

Inimesed

Kunst

Gian Lorenzo Bernini (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt
Michelangelo Caravaggio (1571–1610), itaalia maalikunstnik
Pieter Claesz (u 1597–1660) Hollandi maalikunstnik, vaikelud
Willem Claesz. Heda (1594–1680), hollandi maalikunstnik
Anthonis van Dyck (1599–1641), flaami maalikunstnik
El Greco (1541–1641), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt
Frans Hals (1580/81-1666), Hollandi maalikunstnik, portretist
Jan Davidsz. de Heem (1606–1684) Hollandi maalikunstnik
Willem Kalf (1619–1693) Hollandi maalikunstnik
Gabriël Metsu (1629–1667) hollandi maalikunstnik
Bartolomé Esteban Murillo (1617–1682), hispaania maalikunstnik
Nicolas Poussin (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik
Rembrandt (1606–1669), hollandi maalikunstnik
Peter Paul Rubens (1577–1640), flaami maalikunstnik
Jan Steen (u 1626–1679) hollandi maalikunstnik, žanrimaalija
Diego Velázquez (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik
Johannes Vermeer (1632–1675), Hollandi maalikunstnik
Francisco de Zurbarán (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik

Muusika

Gregorio Allegri (1582–1652), itaalia helilooja
Nicola Amati (1596–1684) – tuntuim Amati perekonna viiulimeister, võimalik, et õpetas ka hilisemaid tuntud meistreid (Stradivari, Guarneri, Stainer)
Johann Sebastian Bach (1685–1750), saksa helilooja
Heinrich Ignaz Franz Biber (1644–1704)
Dieterich Buxtehude (1637/39–1707)
William Byrd (1539/40–1623)
Marc-Antoine Charpentier (1643–1704), prantsuse helilooja
Arcangelo Corelli (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja
John Dowland (1653–1626)
Girolamo Frescobaldi (1583–1643)
Johann Jakob Froberger (1616–1667), saksa helilooja
Orlando Gibbons (1583–1625), inglise helilooja
Marin Marais (1656–1728), prantsuse helilooja
Claudio Monteverdi (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija
Henry Purcell (1659–1695)
Jean-Philippe Rameau (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik
Gaspar Sanz (1640–1710), kitarriõpikud 1674, 1675, 1697
Alessandro Scarlatti (1660–1725)
Domenico Scarlatti (1685–1757)
Johann Hermann Schein (1584–1630), saksa helilooja
Samuel Scheidt (1587–1654), saksa helilooja
Heinrich Schütz (1585–1672), saksa helilooja
Georg Philipp Telemann (1681–1767), saksa helilooja
Antonio Vivaldi (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija
Jean-Baptiste Lully (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja

Kirjandus

Francis Bacon (1561–1626), Inglise filosoof, õigusteadlane, riigimees ja esseist
Matsuo Bashō (1644–1694), jaapani luuletaja
Cyrano de Bergerac (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik
Nicolas Boileau (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik
Bernard Le Bovier de Fontenelle (1657–1757), prantsuse kirjanik
Miguel de Cervantes Saavedra hispaania kirjanik (1547–1616)
Pierre Corneille (1606–1684), prantsuse näitekirjanik
Richard Crashaw (1613–1649), inglise luuletaja
John Donne (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik
John Dryden (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik
Jean de La Fontaine (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik
Luis de Góngora (1561–1627), hispaania kirjanik
George Herbert (1593–1633), inglise luuletaja
Ben Jonson (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik
Giambattista Marino (1569–1625), itaalia luuletaja
Andrew Marvell (1621–1678), inglise luuletaja
John Milton (1608–1674), inglise luuletaja
Samuel Pepys (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja
Francisco de Quevedo (1580–1645), hispaania kirjanik
Jean Racine (1639–1699), prantsuse näitekirjanik
François de La Rochefoucauld (1613–1680), prantsuse kirjanik
William Shakespeare (1564–1616), inglise kirjanik
Jonathan Swift (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik
Henry Vaughan (1622–1695), inglise luuletaja
John Webster (?1578–?1632), inglise kirjanik

Teadused ja filosoofia

Francis Bacon (1561–1626), inglise filosoof
Jacob Bernoulli (1655–1705), šveitsi matemaatik
Johann Bernoulli (1667–1748), šveitsi matemaatik
Robert Boyle (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof
Giovanni Domenico Cassini (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog
Margaret Cavendish (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane
Samuel de Champlain (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik
Anne Conway, (1631–1679), inglise filosoof
René Descartes (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
John Flamsteed (1646–1719), inglise astronoom
Galileo Galilei (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor
Hugo Grotius (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog
Otto von Guericke (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik
Edmond Halley (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik
William Harvey (1578–1657), inglise arst ja anatoom
Robert Hooke (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane
Thomas Hobbes (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik
Christiaan Huygens (1629–1695), hollandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja
Johannes Kepler (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof
Antoni van Leeuwenhoek (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor
John Locke (1632–1704), inglise arst ja filosoof
Marcello Malpighi (1628–1694), itaalia bioloog, füüsik ja füsioloog
Damaris Masham (1659–1708), inglise filosoof
Maria Sibylla Merian (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator
Marin Mersenne (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik
Henry More (1614–1687), inglise filosoof
John Napier (1550–1617), Šotimaa matemaatik
Isaac Newton (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik
William Petty (1623–1687), inglise majandusteadlane
Samuel von Pufendorf (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane
Ole Rømer (1644–1710), taani astronoom
Baruch Spinoza (1632–1677), Hollandi filosoof
Evangelista Torricelli (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik
Giambattista Vico (1668–1744), itaalia filosoof
Christopher Wren (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane
Jan Amos Komenský (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik

Vitus Bering (1681–1741), taani päritolu vene maadeavastaja
Miyamoto Musashi (1584–1645), Jaapani mõõgavõitleja ja rōnin

Poliitika ja valitsemine

Aleksei I Mihhailovitš, Vene tsaar (1645–1676)
Džahangir (1569–1627), Suurmogulite riigi valitseja 1605–1627
Šahh Džahan (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658
Aurangzeb (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707
Charles II, Inglismaa ja Šotimaa kuningas (1660–1685)
Elizabeth I, Inglismaa ja Iirimaa monarh (1558–1603)
Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm, Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog (1640–1688) Hohenzollernite dünastiast
Gustav II Adolf, Rootsi kuningas (1611–1632)
Kristiina (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654
James I, Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning Šotimaa kuningas James VI (1567–1625)
Karl X, Rootsi kuningas (1654–1660)
Karl XI, Rootsi kuningas (1660–1697)
Karl XII, Rootsi kuningas (1697–1718)
Louis XIV (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715
Leopold I, Saksa-Rooma keiser (1658–1705)
Louis XIV, Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1643–1715)
Jules de Mazarin (Giulio Mazzarini)
Jean Armand du Plessis de Richelieu (1585–1642), prantsuse kiriku- ja riigitegelane
Zygmunt III Waza, Poola kuningas (1587–1632) ja Rootsi kuningas (1592–1599)
William III, Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, Šotimaa kuningas (William II) (1689–1702)
Władysław IV Waza, Poola kuningas (1632–1648)
Peeter I, Vene tsaar (1682–1721) ja Venemaa Keisririigi keiser (1721–1725)
August II Tugev, Saksimaa kuurvürst (1694–1733) ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1733)

Kümnendid ja aastad

1600. aastad: (1600), 1601, 1602, 1603, 1604, 1605, 1606, 1607, 1608, 1609

1610. aastad: 1610, 1611, 1612, 1613, 1614, 1615, 1616, 1617, 1618, 1619

1620. aastad: 1620, 1621, 1622, 1623, 1624, 1625, 1626, 1627, 1628, 1629

1630. aastad: 1630, 1631, 1632, 1633, 1634, 1635, 1636, 1637, 1638, 1639

1640. aastad: 1640, 1641, 1642, 1643, 1644, 1645, 1646, 1647, 1648, 1649

1650. aastad: 1650, 1651, 1652, 1653, 1654, 1655, 1656, 1657, 1658, 1659

1660. aastad: 1660, 1661, 1662, 1663, 1664, 1665, 1666, 1667, 1668, 1669

1670. aastad: 1670, 1671, 1672, 1673, 1674, 1675, 1676, 1677, 1678, 1679

1680. aastad: 1680, 1681, 1682, 1683, 1684, 1685, 1686, 1687, 1688, 1689

1690. aastad: 1690, 1691, 1692, 1693, 1694, 1695, 1696, 1697, 1698, 1699

1700

17. sajand *17. sajand

@@ 185. rida: / 185. rida: @@
 * 1650 Athanasius Kircher: "Musurgia Universalis" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus)
 * 1651 "The English Dancing Master", John Playfordi tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne
+* 1656 "The Siege of Rhodes", esimene inglise ooper
 * 1674 Gaspar Sanz, "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697
 * 1676 Heinrich Ignaz Franz Biber, "Die Rosenkranz-Sonaten"