Edmond Halley
| Edmond Halley | |
|---|---|
 Richard Phillipsi maal Halleyst | |
| Sündinud |
8. november 1656 Haggerston, Inglismaa |
| Surnud |
14. jaanuar 1742 (85-aastaselt) Greenwich, Inglismaa |
| Alma mater | Oxfordi Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | astronoomia, geofüüsika, matemaatika, meteoroloogia, kartograafia |
| Töökohad | Oxfordi Ülikool, Greenwichi observatoorium |
Sir Edmond Halley (8. november 1656 (29. oktoober vkj) Inglismaa, Haggerston – 14. jaanuar 1742 Greenwich) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik.[1]
1676. aastal külastas ta Saint Helena saart ja kaardistas seal lõunataeva tähti. Halley koostatud kataloog Catalogus Stellarum Australium avaldati 1678. aastal ja see sisaldas 341 tähte. Samal aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.[2] Halley aitas oma Saint Helenal sooritatud vaatlustega tõestada Newtoni seadusi ning aitas rahastada Isaac Newtoni teose "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" avaldamist.
1682. aastal vaatles ta komeeti ja selle orbiidi väljaarvutamise järel avastas, et see on Maalt nähtav umbes iga 76 aasta järel. Halley ennustas, et komeet on uuesti nähtav 1758. aastal ja hiljem nimetati see tema auks Halley komeediks.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Edmond Halley. British scientist". Britannica.com. Vaadatud 25. detsember 2023.
- ↑ "Edmond Halley (1656–1742)". BBC. Vaadatud 15. august 2020.
- ↑ "Halley's Comet: Facts About the Most Famous Comet". Space.com. Vaadatud 15. august 2020.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Edmond Halley |