Marcello Malpighi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Marcello Malpighi portree

Marcello Malpighi [martš'ello malp'iigi] (10. märts 162830. september 1694) oli itaalia arst ja loodusteadlane. Teda peetakse mikroskoopilise anatoomia rajajaks ning tema nime kannavad mitmed anatoomilised struktuurid nagu putukate erituselundid (Malpighi sooned), neerukehakesed (Malpighi kehakesed) jt.

Elukäik ja teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Malpighi sündis Bologna lähedal Crevalcores. Tema lapsepõlvest on vähe teada.

1646 astus ta 17-aastaselt Bologna ülikooli, mille lõpetas 1653. aastal doktorikraadiga nii meditsiinis kui ka filosoofias.

1656 läks ta Toscana suurhertsog Ferdinando II de' Medici kutsel Pisa ülikooli, kus sai tööd teoreetilise meditsiini professorina. 1659 naasis ta Bologna ülikooli, kus töötas professorina kuni 1662. aastani.

Enamiku oma töödest avaldas ta Kuningliku Seltsi ajakirjas. Tema esimene artikkel, mis tolles ajakirjas ilmus, rääkis konna kopsude anatoomiast; neid uurides oli ta avastanud 1661. aastal kapillaarid[1] (kapillaarse vereringe).

1662–1667 oli ta professor Messina ülikoolis ja 1667–1691 taas Bologna ülikoolis.

1666 kirjeldas ta esimesena vere punaliblesid. Hiljem kirjeldas ta ka muid kehamoodustisi, näiteks kopsualveoole.

1669 nimetati ta esimese itaallasena Londoni Kuningliku Seltsi auliikmeks.

1691 kutsus paavs Innocentius XII ta oma ihuarstiks. Kolm aastat hiljem suri Malpighi Roomas ajurabanduse tagajärjel.

"Opere", 1687

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Charlotte Hwa , William C. Aird, The history of the capillary wall: doctors, discoveries, and debates, American Journal of Physiology - Heart and Circulatory Physiology, 1. November 2007, 293. köide, nr H 2667-H2679, DOI: 10.1152/ajpheart.00704.2007, veebiversioon (vaadatud 03.08.2014) (inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]