Ben Jonson

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Benjamin Jonson (1572 – 06.08.1637)

Benjamin Jonson (umbes 11. juuni 1572 Westminster, London6. august 1637 London) oli inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik, kelle kunst avaldas püsivat mõju inglise luulele ning komöödiale. Ta on tuntud selliste satiiriliste näidendite poolest nagu "Every Man in His Humour" (1598), "Volpone, or The Fox" (1606), "The Alchemist" (1610) ja "Bartholomew Fair" (1614). Üldiselt peetakse teda William Shakespeare'i järel tähtsuselt teiseks inglise näitekirjanikuks James I valitsemise ajal.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jonsoni isa, kes oli vaimulik, suri kaks kuud enne tema sündi. Jonsoni ema abiellus kaks aastat hiljem müürsepaga.[2] Jonson käis St. Martin's Lane'i koolis. Hiljem oli üks perekonnasõber nõus maksma Jonsoni õpingute eest Westminsteri koolis, kus ajaloolane, topograaf ja relvade ohvitser William Camden (1551–1623) oli üks Jonsoni mentoritest. Mis puudutab tema abielu, siis Jonson kirjeldas oma abikaasat "riiaka, kuid ausana". 17. sajandist alates on Jonsoni naise identiteet olnud segane, kuid arvatakse, et ta on Ann Lewis, kes abiellus Benjamin Jonsoniga 1594 St Magnus-the-Martyri kirikus London Bridge'i lähedal. St Martini kiriku registrid näitavad, et Anne Lewise ja Ben Jonsoni vanim tütar Mary suri novembris 1593 kuuekuusena. Kümme aastat hiljem, 1603, suri nende vanim poeg Benjamin seitsme-aastaselt katku. Jonson kirjutas oma poja auks teose "On My First Sonne" (1603). Möödus 32 aastat, kui nende teine poeg, samuti Benjamin, suri 1635. Sellel ajavahemikul Ann Lewis ja Ben Jonson elasid lahus viis aastat.[3]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Jonsoni esimene edukas teos oli "Every Man in His Humour" (1598), selle peaosas mängis humoorikas George Chapman ning William Shakespeare oli üks esimestest näitlejatest, kes lavale astus. Sellele järgnes teos "Every Man out of His Humour" (1599), see oli pedantne katse jäljendada Aristophanest. Ei ole teada, kas see oli edukas teos, kuid kui see avaldati, siis osutus see üpris populaarseks ning sellest tehti palju trükke. 1605–1620 võib vaadelda kui Jonsoni õitseaega. Aastaks 1616 oli ta loonud kõik oma tähtsamad näidendid, tänu millele on ta tänapäeval draamamaailmas tuntud. Tema menukamate teoste hulka kuuluvad tragöödia "Catiline" (1611) ning komöödiad "Volpone" (1605), "Epicoene, or the Silent Woman" (1609), "The Alchemist" (1610), "Bartholomew Fair" (1614) ja "Devil is an Ass" (1616), kusjuures "The Alchemisti" ja "Volpone'i" menu kujunes välja vaat et silmapilkselt. Olgugi et Jonsoni elu sel perioodil oli ilmselt rahulikum kui aastal 1590, ei olnud ta siiski majanduslikult kindlustatud.[4]

Langus ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

Jonsoni loomeviljakus hakkas vähenema 1620, kuid ta jäi ikkagi tuntuks. Sel ajal tõusid esile nooremad luuletajad ehk "the Sons of Ben" nagu näiteks Robert Herrick, Richard Lovelace ja Sir John Suckling. Mitmed tagasilöögid kahjustasid Jonsoni mainet, kuid ta jätkas näidendite kirjutamist 1620, aga neid näidendeid ei peeta tema parimateks.[5] Jonson jätkas kirjutamist, vaatamata neile insultidele, mida ta elas üle aastal 1620. Aastal 1637, kui Jonson suri, töötas ta näidendi "The Sad Shepherd" kallal. Sellest on säilinud ainult kaks vaatust. Tegemist oli uue ja märkimisväärse suunaga, mille poole Jonson kaldus, selleks suunaks oli pastoraalne draama. Jonson oli 1630. aastate alguses pidevas kirjavahetuses James Howelliga, kes hoiatas Jonsonit tema ebasoosingust kohtus Jonesi vastu. Jonson suri 6. augustil 1637 ning tema matused peeti 9. augustil. Ta on maetud põhja vahekäiku Westminster Abbeys.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ben Jonson". Encyclopedia Britannica. 
  2. Robert Chambers, Book of Days, p. 216
  3. "Ben Jonson", Encyclopædia Britannica, 15th Edition, p. 612.
  4. "Ben Jonson", Encyclopædia Britannica, 15th Edition, p. 617
  5. Hugh Maclean, p. 88
  6. Fletcher, Angus (2007). "Structure of an epitaph". Time, space, and motion in the age of Shakespeare. Cambridge, MA: Harvard University Press. p. 95. ISBN 978-0-674-02308-6. "At first sight the words seem clear enough…but some…have believed that the words intended to say, in Latin, "Pray for Ben Jonson"…"