Hohenzollernid

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib dünastiast; jahtlaeva kohta vaata artiklit Hohenzollern (laev).

Hohenzollernite vapp
Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel
Hohenzollerni kindlus
Georg Friedrich ja Sophie

Hohenzollernid on dünastia, mis valitses:

Lisaks nad valitsesid Hohenzollern-Hechingeni ja Hohenzollern-Sigmaringeni vürstiriike Lõuna-Saksamaal, mis 1849 ühendati Preisimaaga.

Hohenzollernite dünastia sai nime Zollerni maakonnas asuva Hohenzollerni kindluse järgi. Hohenzollernite tõus Saksamaa võimsaimate dünastiate hulka algas 1415. aastal, kui Saksa-Rooma keiser Sigismund andis neile Brandenburgi kuurvürstiriigi.

Hohenzollerni dünastiast Brandenburgi markkrahvid ja kuurvürstid[muuda | muuda lähteteksti]

Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst Friedrich Wilhelm III
Brandenburgi kuurvürst Albrecht von Hohenzollern, endine Saksa ordu kõrgmeister

Hohenzollerni dünastiast Preisimaa hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]

Hohenzollerni dünastiast Preisi kuningad[muuda | muuda lähteteksti]

Preisi kuningliku perekonna pead[muuda | muuda lähteteksti]

Hohenzollerni dünastiast Rumeenia kuningad[muuda | muuda lähteteksti]

Hohenzollern-Hechingeni vürstid (kuni 1805 krahvid)[muuda | muuda lähteteksti]

Hohenzollern-Sigmaringeni vürstid (kuni 1805 krahvid ja vürstid)[muuda | muuda lähteteksti]

Hohenzollerni vürstliku perekonna pead[muuda | muuda lähteteksti]

Hohenzollernite dünastia sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Hohenzollernite dünastia sugupuu

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]