Mine sisu juurde

Saksimaa kuurvürstiriik

Allikas: Vikipeedia

Saksimaa kuurvürstiriik


Kurfürstentum Sachsen
13561806
Saksimaa kuurvürstiriigi lipp
Saksimaa kuurvürsti vapp
Saksimaa (1649)
Pealinn Dresden
Religioon luterlus
Peamised keeled saksa keel

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

Saksimaa kuurvürstiriik tekkis aastal 1356, kui keiser Karl IV ülendas Saksi-Wittenbergi hertsogiriigi kuldbullaga kuurvürstiriigiks.

Kuurvürstiriik lakkas olemast, kui aastal 1806 likvideeriti Saksa-Rooma riik ja viimane kuurvürst nimetas end Napoleon I nõusolekul Saksimaa kuningaks.

Esimeseks kuurvürstiks sai Rudolf I Askaania dünastiast, kes oli olnud Saksi-Wittenbergi hertsog. Pärast Askaania dünastia väljasuremist päris Wettinite dünastiast pärit Meißeni markkrahv Friedrich IV Saksi-Wittenbergi valdused ja Saksimaa kuurvürsti tiitli. Tekkis uus Saksimaa kuurvürstiriik.

Pärast Saksimaa kuurvürsti Friedrich II surma (1464) valitsesid vennad Ernst ja Albrecht algul koos, kuid aastal 1485 sõlmisid Leipzigis lepingu, millega jagasid Wettinite valdused ja tiitlid omavahel. Ernstile ja tema järglastele (Ernesti liin) jäid Saksi-Wittenberg (ka hilisem Kurkreis), suurem osa Tüüringist ja kuurvürsti tiitel. Albrechtile ja tema järglastele (Alberti liin) jäid Meißeni tuumikala ja Dresden ning Saksi hertsogi tiitel.

1485. aastal kaheks haruks jagunenud Wettinite dünastia vanem Ernsti liin jäi valdavaks kuni 1547. aastani ja mängis tähtsat rolli reformatsiooni alustamisel. Nende ülemvõim lõppes Schmalkaldeni sõjaga, kus protestantlik Schmalkaldeni Liit astus keiser Karl V vastu. Kuigi ise protestantlik, asus Albrechti liin keisri poolele; Karl V premeeris neid, sundides Ernsti liini loobuma oma õigustest kuurvürsti tiitlile ja maadele Albrechti liini kasuks. Albrechti liini Wettinid säilitasid enamuse Saksimaa territoriaalsest terviklikkusest, olles piirkonnas oluline võim. Noorem Albrechti liin valitses Saksimaa kuurvürstidena (1547–1806).

August II Tugev, Saksi kuurvürstina Friedrich August I oli Saksimaa kuurvürst 16941733 ning ka Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 16971733. Nii Saksimaa kui Poola-Leedu troonil järgnes talle poeg August III (Saksi kuurvürstina Friedrich August II), kuigi Poola-Leedu troonil oli nende kahe vahel veel Stanisław Leszczyński.

Kuurvürstiriigi valitseja Friedrich August III kuulutas end pärast Saksa-Rooma riigi lõppu (1806) kuningaks.

Saksimaa kuurvürstid

[muuda | muuda lähteteksti]
Askania dünastia Saksi-Wittenbergi liin
Nimi (eluaastad) Valitsemisaastad
Rudolf I (u. 12841356) 1356
Rudolf II (u. 13071370) 1356–1370
Wenzel (u. 13371388) 1370–1380
Rudolf III (enne 13671419) 1388–1419
Albrecht III Vaene (u. 1375/80–1422) 1419–1423
Wettini dünastia
Nimi (eluaastad) Valitsemisaastad
Friedrich I Vapper (13701428) 1423–1428
Friedrich II Leebe (14121464) 1428–1464
Wettini dünastia, Ernsti liin
Nimi (eluaastad) Valitsemisaastad
Ernst (14411486) 1464–1486
Friedrich III Tark (14631525) 1486–1525
Johann Kindlameelne (14681532) 1525–1532
Johann Friedrich Suuremeelne (15031554) 1532–1547
Wettini dünastia, Alberti liin
Nimi (eluaastad) Valitsemisaastad
Moritz (15211553) 1547–1553
August (15261586) 1553–1586
Christian I (15601591) 1586–1591
Christian II (15831611) 1591–1611
Johann Georg I (15851656) 1611–1656
Johann Georg II (16131680) 1656–1680
Johann Georg III (16471691) 1680–1691
Johann Georg IV (16681694) 1691–1694
Friedrich August I Tugev (16701733) 1694–1733
Friedrich August II Paks (16961763) 1733–1763
Friedrich Christian (17221763) 1763
Friedrich August III Õiglane (17501827) 1763–1806
Eelnev
Saksi-Wittenbergi hertsogkond
Saksimaa kuurvürstiriik
13561806
Järgnev
Saksimaa kuningriik