Ants Lauter: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P õige ülakoma viki jaoks (+ masintoim) using AWB
P link par (+ masintoim), replaced: „ → " (446), “ → " (383), ” → " (62) using AWB
7. rida: 7. rida:


Isa Mihkel, vallavanema ametit pidav hoolas mees soovis, et Antsust saaks kantseleiametnik. Haridustee jätkus [[Järvakandi]] [[ministeeriumikool]]is. Ants oli siis 11-aastane.
Isa Mihkel, vallavanema ametit pidav hoolas mees soovis, et Antsust saaks kantseleiametnik. Haridustee jätkus [[Järvakandi]] [[ministeeriumikool]]is. Ants oli siis 11-aastane.
Väikest Lauterit huvitasid madrused ja püssid. Lemmikraamatuteks olid [[Eduard Bornhöhe]] „[[Tasuja]]“ ja „[[Villu võitlused]]“. Esimene etteastumine oli kooliaktusel [[Krõlov]]i valmiga „Demjani kalasupp“.
Väikest Lauterit huvitasid madrused ja püssid. Lemmikraamatuteks olid [[Eduard Bornhöhe]] "[[Tasuja]]" ja "[[Villu võitlused]]". Esimene etteastumine oli kooliaktusel [[Krõlov]]i valmiga "Demjani kalasupp".


Teatrit nägi noor Lauter esmakordselt [[Raikküla]]s piduõhtul, kus mängiti [[Christian Rutoff]]i „Vastu vett“, talle tundus kõik nähtu kirjeldamatult ilusana.
Teatrit nägi noor Lauter esmakordselt [[Raikküla]]s piduõhtul, kus mängiti [[Christian Rutoff]]i "Vastu vett", talle tundus kõik nähtu kirjeldamatult ilusana.
[[1909]]. aastal läks Ants haridusteed jätkama Tallinnasse [[Gustav Narusbeki Kaubanduskool]]i. Õppemaks oli kõrge ja isa tegi suuri pingutusi, et Antsu õpingute eest maksta. Tallinnasse jõudes hakkas ta ka kohe aktiivselt [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrit külastama ja viis end kurssi Estonia trupiga. Imetles ja vaimustus teatrist. Imetlusest meeletuna jälitas ta sageli näitlejaid. Tallinnas tekkis tal vastupandamatu soov ka ise näidelda.
[[1909]]. aastal läks Ants haridusteed jätkama Tallinnasse [[Gustav Narusbeki Kaubanduskool]]i. Õppemaks oli kõrge ja isa tegi suuri pingutusi, et Antsu õpingute eest maksta. Tallinnasse jõudes hakkas ta ka kohe aktiivselt [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrit külastama ja viis end kurssi Estonia trupiga. Imetles ja vaimustus teatrist. Imetlusest meeletuna jälitas ta sageli näitlejaid. Tallinnas tekkis tal vastupandamatu soov ka ise näidelda.


[[1911]]. aastal lõpetas ta kooli ja temast sai kontoriametnik [[Mayeri vabrik]]us. Lauteri töökaaslased tegid vabal ajal „teatrit“ tolleaegses antvärkide klubis Gewerbeverein. Ka Ants esines vahel seal õhtuti lauldes ja tekste esitades. Esinemisisu kasvas ja Estonia kiskus võimsa magnetina.
[[1911]]. aastal lõpetas ta kooli ja temast sai kontoriametnik [[Mayeri vabrik]]us. Lauteri töökaaslased tegid vabal ajal "teatrit" tolleaegses antvärkide klubis Gewerbeverein. Ka Ants esines vahel seal õhtuti lauldes ja tekste esitades. Esinemisisu kasvas ja Estonia kiskus võimsa magnetina.


[[1913]]. aastal tegid Antsu kaks venda proove [[Jakob Mändmets]]a „Nelja päevaga“. Neist vanem – Kustas, [[Saue]] [[vallakirjutaja]] ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel [[Kohila]]s sattusid etendust vaatama [[Karl Jungholz]] ja [[Theodor Altermann]], kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile Estoniasse tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest [[Paul Pinna]]le ja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga Estoniasse näitlejaks ja [[inspitsient|inspitsiendiks]]. Ants oli kõhklematult nõus.
[[1913]]. aastal tegid Antsu kaks venda proove [[Jakob Mändmets]]a "Nelja päevaga". Neist vanem – Kustas, [[Saue]] [[vallakirjutaja]] ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel [[Kohila]]s sattusid etendust vaatama [[Karl Jungholz]] ja [[Theodor Altermann]], kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile Estoniasse tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest [[Paul Pinna]]le ja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga Estoniasse näitlejaks ja [[inspitsient|inspitsiendiks]]. Ants oli kõhklematult nõus.
Siit algas Ants Lauteri teatritee, [[1913]]. aastal, 19-aastaselt.<ref name="Ants Lauter1" />
Siit algas Ants Lauteri teatritee, [[1913]]. aastal, 19-aastaselt.<ref name="Ants Lauter1" />


===Teatritee algusaastad===
===Teatritee algusaastad===
[[1913]]. aasta sügisel avati Estonia uus maja [[Shakespeare]]'i „[[Hamlet]]iga“. Ants oli seal Fortinbrasi rollis. [[Karl Jungholz]] kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.
[[1913]]. aasta sügisel avati Estonia uus maja [[Shakespeare]]'i "[[Hamlet]]iga". Ants oli seal Fortinbrasi rollis. [[Karl Jungholz]] kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.


Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde [[Carl Rössler]]i „Viis frankfurtlast“. Esimest korda mängis ta siin koos [[Erna Villmer]]iga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.
Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde [[Carl Rössler]]i "Viis frankfurtlast". Esimest korda mängis ta siin koos [[Erna Villmer]]iga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.


Hooaja lõpul, 1914. aasta kevadel lagunes Estonia trupp. Karl Jungholz läks Pärnusse, Paul Pinna [[Nižni Novgorod]]i operetiteatrisse. Altermanni haigus, mille tunnused olid ilmnenud juba „Hamletis“, muutus raskemaks. Altermann kirjutas Lauterile, et see Jungholziga Pärnusse ei läheks, ning tunnistas ta oma järglaseks. Lauter sai üha suuremaid rolle ja Altermann tegi temaga eraproove.<ref name="Ants Lauter2" />
Hooaja lõpul, 1914. aasta kevadel lagunes Estonia trupp. Karl Jungholz läks Pärnusse, Paul Pinna [[Nižni Novgorod]]i operetiteatrisse. Altermanni haigus, mille tunnused olid ilmnenud juba "Hamletis", muutus raskemaks. Altermann kirjutas Lauterile, et see Jungholziga Pärnusse ei läheks, ning tunnistas ta oma järglaseks. Lauter sai üha suuremaid rolle ja Altermann tegi temaga eraproove.<ref name="Ants Lauter2" />


===Sõja-aegne teatritegevus===
===Sõja-aegne teatritegevus===
33. rida: 33. rida:
Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.
Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.


[[1920]] ja [[1923]] külastas Lauter [[Lääne-Euroopa]] teatrilinnu – [[Berliin]]i, [[Viin]]i, [[Praha]]t ja [[Leipzig]]i ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. [[Ekspressionism|Ekspressionistlikele]] katsetustele oli kõrgpunktiks [[1924]]. aastal lavastatud [[Ernst Toller]]i „Masinahävitajad“, mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.
[[1920]] ja [[1923]] külastas Lauter [[Lääne-Euroopa]] teatrilinnu – [[Berliin]]i, [[Viin]]i, [[Praha]]t ja [[Leipzig]]i ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. [[Ekspressionism|Ekspressionistlikele]] katsetustele oli kõrgpunktiks [[1924]]. aastal lavastatud [[Ernst Toller]]i "Masinahävitajad", mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.


[[1923]]. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz „Hamleti“ ja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – [[Hamlet (tegelane)|Hamletit]]. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.
[[1923]]. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz "Hamleti" ja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – [[Hamlet (tegelane)|Hamletit]]. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.


1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – Estonia draamatrupi juht.
1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – Estonia draamatrupi juht.
44. rida: 44. rida:
1930ndail oli üle poolte näidendeist Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud [[Eesti Teatrikool]]is. Suur osa Lauteri erialases arengus oli õppereisidel. Ta külastas [[1928]]. ja [[1937]]. aastal [[Saksamaa]]d, [[1934]]. aastal [[Nõukogude Liit]]u, [[1929]]. aastal [[Poola]]t, [[1937]]. aastal [[Rootsi]]t, [[Norra]]t, [[Taani]]t ja [[Inglismaa]]d. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.
1930ndail oli üle poolte näidendeist Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud [[Eesti Teatrikool]]is. Suur osa Lauteri erialases arengus oli õppereisidel. Ta külastas [[1928]]. ja [[1937]]. aastal [[Saksamaa]]d, [[1934]]. aastal [[Nõukogude Liit]]u, [[1929]]. aastal [[Poola]]t, [[1937]]. aastal [[Rootsi]]t, [[Norra]]t, [[Taani]]t ja [[Inglismaa]]d. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.


Välismaareisidelt naasnud, oli Lauteri stiil välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. [[1937]]. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne Stanislavski raamatust „[[Näitleja töö iseendaga]]“. Lauter tõlkis õhinaga olulisima ja viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.
Välismaareisidelt naasnud, oli Lauteri stiil välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. [[1937]]. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne Stanislavski raamatust "[[Näitleja töö iseendaga]]". Lauter tõlkis õhinaga olulisima ja viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.


Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste – rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.
Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste – rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.
51. rida: 51. rida:
[[1941]]. aastal mobiliseeriti Ants Lauter ja viidi [[Ivdel]]i [[sovhoos]]i. Seal pidi ta tegema kõikvõimalikke põllutöid. Paul Pinnal, kes oli samuti mobiliseeritud, olid peas keerlemas aga teatrimõtted ning mõne aja pärast kutsutigi ta Nõukogude Eesti valitsuse poolt [[Tšeljabinsk]]isse [[Eesti Kunstiansamblid|Eesti Kunstiansambleid]] organiseerima. Trupiga käidi esinemas sõjarühmadele ja laskurdiviisidele.
[[1941]]. aastal mobiliseeriti Ants Lauter ja viidi [[Ivdel]]i [[sovhoos]]i. Seal pidi ta tegema kõikvõimalikke põllutöid. Paul Pinnal, kes oli samuti mobiliseeritud, olid peas keerlemas aga teatrimõtted ning mõne aja pärast kutsutigi ta Nõukogude Eesti valitsuse poolt [[Tšeljabinsk]]isse [[Eesti Kunstiansamblid|Eesti Kunstiansambleid]] organiseerima. Trupiga käidi esinemas sõjarühmadele ja laskurdiviisidele.


Ajapikku liikus rinne aina rohkem ja rohkem läände ning mõne aja pärast oligi draamatrupp oma esinemistega juba [[Narva]]s ja [[Võru]]s. Jõuti tagasi Eestisse, kus leiti eest Estonia kahjustatud teatrimaja. Lauter oli üks eestvedajatest, kes teatrit taas üles ehitama hakkasid. Loometöö jätkus samal ajal aga teistes ruumides. Lauter asus kohe lavastama. Väljapaistvamad neist: [[Anton Tšehhov]]i „[[Kolm õde]]“ ja [[August Jakobson]]i „Kaks leeri“.
Ajapikku liikus rinne aina rohkem ja rohkem läände ning mõne aja pärast oligi draamatrupp oma esinemistega juba [[Narva]]s ja [[Võru]]s. Jõuti tagasi Eestisse, kus leiti eest Estonia kahjustatud teatrimaja. Lauter oli üks eestvedajatest, kes teatrit taas üles ehitama hakkasid. Loometöö jätkus samal ajal aga teistes ruumides. Lauter asus kohe lavastama. Väljapaistvamad neist: [[Anton Tšehhov]]i "[[Kolm õde]]" ja [[August Jakobson]]i "Kaks leeri".


[[1947]]. aastal sai Ants Lauter kui instituudi lavakunsti kateedri õppejõud professori nimetuse.
[[1947]]. aastal sai Ants Lauter kui instituudi lavakunsti kateedri õppejõud professori nimetuse.
63. rida: 63. rida:
[[Eesti Teatriliit]] annab aastast [[1975]] välja [[Ants Lauteri nimeline auhind|temanimelist]] noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.
[[Eesti Teatriliit]] annab aastast [[1975]] välja [[Ants Lauteri nimeline auhind|temanimelist]] noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.


Ants Lauterist on ilmunud tema mälestuste ja artiklite kogumikud „[[Käidud teedelt]]“ (I [[1979]], II [[1982]]).
Ants Lauterist on ilmunud tema mälestuste ja artiklite kogumikud "[[Käidud teedelt]]" (I [[1979]], II [[1982]]).


Temast on film „[[Mõistus, tahe, töö ja Lauter]]“ ([[1963]], ETF).
Temast on film "[[Mõistus, tahe, töö ja Lauter]]" ([[1963]], ETF).


==Erna Villmer Ants Lauterist==
==Erna Villmer Ants Lauterist==
74. rida: 74. rida:
Partnerina oli Lauter mulle seda, mis instrumentaalkunstnikule hea mänguriist. Kui partner reageerib õiges suunas, kui tema elamuste ja mõtete helid vastavad sinu helidele, on kerge luua. Iga mu sõna või tunne-mõte leidis õige vastukaja.<ref name="Ants Lauter6" />
Partnerina oli Lauter mulle seda, mis instrumentaalkunstnikule hea mänguriist. Kui partner reageerib õiges suunas, kui tema elamuste ja mõtete helid vastavad sinu helidele, on kerge luua. Iga mu sõna või tunne-mõte leidis õige vastukaja.<ref name="Ants Lauter6" />


Lauter oli lavastajana kõigepealt täpne, lausa matemaatiline. Lava oli tema režiiraamatus nagu malelaud, mille ruutudes liikusid malendid. Kui mõnel neist oli võõrastus sellise viisi vastu ja hakkas liikuma oma tahtmist mööda, siis oli Lauter painduv küllalt, et nõustuda, kui selline muutus oli põhjendatud, esile kutsutud näitleja inspiratsioonist. Kuid ta märkis selle muutuse kohe oma režiiraamatusse, et juba järgmisel proovil seda vajaduse korral meelde tuletada“.<ref name="Ants Lauter7" />
Lauter oli lavastajana kõigepealt täpne, lausa matemaatiline. Lava oli tema režiiraamatus nagu malelaud, mille ruutudes liikusid malendid. Kui mõnel neist oli võõrastus sellise viisi vastu ja hakkas liikuma oma tahtmist mööda, siis oli Lauter painduv küllalt, et nõustuda, kui selline muutus oli põhjendatud, esile kutsutud näitleja inspiratsioonist. Kuid ta märkis selle muutuse kohe oma režiiraamatusse, et juba järgmisel proovil seda vajaduse korral meelde tuletada".<ref name="Ants Lauter7" />


==Ants Lauteri mõtteid==
==Ants Lauteri mõtteid==
''„Päev, millal inimene midagi uut ei õpi, on kaotatud päev. Väljendugu see uus teadmiste, oskuste või lihtsalt uute muljete juurdesaamise näol.“<ref name="Ants Lauter8" />
''"Päev, millal inimene midagi uut ei õpi, on kaotatud päev. Väljendugu see uus teadmiste, oskuste või lihtsalt uute muljete juurdesaamise näol."<ref name="Ants Lauter8" />


„Näitejuht peab olema kasvataja, kes peab juhtima näitlejate tähelepanu sellele, et ta oma võimete piirides annaks enesest maksimumi – ja et ta ei piirduks ainult oma osa lihtsa „ärategemisega“. Meil on tarvis lahti saada hurraatava asjaarmastaja vaimust, mis pole kooskõlas kutselise teatri süsteemiga, ning kohusetundliku tööga tuua esile oma annet. Seda olen nõudnud niihästi eneselt kui ka teistelt. Peaaegu kõik meie näitlejad on autodidaktilised leiutajad üksteise najal.“<ref name="Ants Lauter7" />
"Näitejuht peab olema kasvataja, kes peab juhtima näitlejate tähelepanu sellele, et ta oma võimete piirides annaks enesest maksimumi – ja et ta ei piirduks ainult oma osa lihtsa "ärategemisega". Meil on tarvis lahti saada hurraatava asjaarmastaja vaimust, mis pole kooskõlas kutselise teatri süsteemiga, ning kohusetundliku tööga tuua esile oma annet. Seda olen nõudnud niihästi eneselt kui ka teistelt. Peaaegu kõik meie näitlejad on autodidaktilised leiutajad üksteise najal."<ref name="Ants Lauter7" />


„Näitleja peab looma elust. Järelikult peab ta eluga kokku puutuma. Elu ei lakka hetkekski. Ka näitleja loomingulised tähelepanekud peavad kestma vahet pidamata. Igal hetkel, kus ta silmad ja kõrvad on lahti. Igal hetkel peab ta olema erk ja tähelepanelik. Nii ümbruse kui ka iseenda suhtes. Ainult sel teel saab ta lavalgi anda täisverelisi inimesi: kõige mustemaski südames oma päikesetera ja kõige õilsamaski hinges oma terakese musta.“<ref name="Ants Lauter9" />
"Näitleja peab looma elust. Järelikult peab ta eluga kokku puutuma. Elu ei lakka hetkekski. Ka näitleja loomingulised tähelepanekud peavad kestma vahet pidamata. Igal hetkel, kus ta silmad ja kõrvad on lahti. Igal hetkel peab ta olema erk ja tähelepanelik. Nii ümbruse kui ka iseenda suhtes. Ainult sel teel saab ta lavalgi anda täisverelisi inimesi: kõige mustemaski südames oma päikesetera ja kõige õilsamaski hinges oma terakese musta."<ref name="Ants Lauter9" />


„Meisterlikkus nõuab meistrilt pingelist ja vahetpidamatut tööd enda kallal. Algul selleks et üldse meistriks saada, pärast – et meistriks jääda. Anne üksi ei tee veel meistriks. Lihvimata teemant pole veel briljant. Kuid tehtud briljandiks, ta jääbki selleks. Anne aga nõuab pidevat hoolt ja arendamist. Muidu ta roostub ja muutub muuseumlikuks väärtuseks.“''<ref name="Ants Lauter10" />
"Meisterlikkus nõuab meistrilt pingelist ja vahetpidamatut tööd enda kallal. Algul selleks et üldse meistriks saada, pärast – et meistriks jääda. Anne üksi ei tee veel meistriks. Lihvimata teemant pole veel briljant. Kuid tehtud briljandiks, ta jääbki selleks. Anne aga nõuab pidevat hoolt ja arendamist. Muidu ta roostub ja muutub muuseumlikuks väärtuseks."''<ref name="Ants Lauter10" />


== Elu- ja töökäik ==
== Elu- ja töökäik ==
132. rida: 132. rida:
===Estonias===
===Estonias===
'''h1913'''
'''h1913'''
*Fortinbras ([[William Shakespeare]] „Hamlet“) 24. VIII.
*Fortinbras ([[William Shakespeare]] "Hamlet") 24. VIII.
*Ivask ([[Carl Robert Jakobson]] „Artur ja Anna“) 25. VIII.
*Ivask ([[Carl Robert Jakobson]] "Artur ja Anna") 25. VIII.
*Ohvitser ([[Leonid Andrejev]] „Meie elupäevad“) 19. IX.
*Ohvitser ([[Leonid Andrejev]] "Meie elupäevad") 19. IX.


'''1914'''
'''1914'''
*Jakoble ([[Carl Rössler]] „Viis frankfurtlast“) 16. I.
*Jakoble ([[Carl Rössler]] "Viis frankfurtlast") 16. I.
*Ohvitser ([[Sergei Gorodetski]] „Ivan Sussanin ehk Elu tsaari eest“) 21. II.
*Ohvitser ([[Sergei Gorodetski]] "Ivan Sussanin ehk Elu tsaari eest") 21. II.
*Sander ([[Eduard Vilde]] „[[Pisuhänd]]“) 25. II.
*Sander ([[Eduard Vilde]] "[[Pisuhänd]]") 25. II.
*Elga vend ([[Gerhart Hauptmann]] „Elga“) 31. VIII.
*Elga vend ([[Gerhart Hauptmann]] "Elga") 31. VIII.
*Osatäitja ([[Heinrich Bohrmann-Riegen]] „Kaotatud au“) 20. IX.
*Osatäitja ([[Heinrich Bohrmann-Riegen]] "Kaotatud au") 20. IX.
*Hannus Raud ([[Heino Anto]] „Merepojad“) 27. IX
*Hannus Raud ([[Heino Anto]] "Merepojad") 27. IX
*Hermann ([[Ernst Wildenbruch]] „Lõoke“) 11. X.
*Hermann ([[Ernst Wildenbruch]] "Lõoke") 11. X.
*Osatäitja ([[Georg Okonkowski]] „Kosjaturg“) 1. XI.
*Osatäitja ([[Georg Okonkowski]] "Kosjaturg") 1. XI.
*Osatäitja ([[Johann Nestroy]] „Purustatud vaim“) 15. XI.
*Osatäitja ([[Johann Nestroy]] "Purustatud vaim") 15. XI.
*Kunstnik ([[Rudolf Presber]] „Venus Anadyomene“) 22. XI.
*Kunstnik ([[Rudolf Presber]] "Venus Anadyomene") 22. XI.
*Hans ([[Juhan Liiv]] „Varemed“) 13. XII.
*Hans ([[Juhan Liiv]] "Varemed") 13. XII.


'''1915'''
'''1915'''
*Osatäitja ([[Bjørnstjerne Bjornson]] „Noorpaar“) 3. I.
*Osatäitja ([[Bjørnstjerne Bjornson]] "Noorpaar") 3. I.
*Nezanamov ([[Aleksandr Ostrovski]] „Süüta süüdlased“) 10. I.
*Nezanamov ([[Aleksandr Ostrovski]] "Süüta süüdlased") 10. I.


'''1918'''
'''1918'''
*Piibeleht ([[Eduard Vilde]] „Pisuhänd“) 4. IX.
*Piibeleht ([[Eduard Vilde]] "Pisuhänd") 4. IX.
*Cleaver ([[John Galsworthy]] „Justiits“) 17. IX.
*Cleaver ([[John Galsworthy]] "Justiits") 17. IX.
*Neznamov (Aleksandr Ostrovski „Süüta süüdlased“) 8. X.
*Neznamov (Aleksandr Ostrovski "Süüta süüdlased") 8. X.
*Felicien Bedarride ([[Paul Gavault]] „Väike kompvekiplika“) 5. XI.
*Felicien Bedarride ([[Paul Gavault]] "Väike kompvekiplika") 5. XI.
*Gustaw Kundke ([[Clara Viebig]] „Preili Freschbolzen“. Mängiti koos sama autori näidendiga „Võitlus mehe pärast“) 12. XI.
*Gustaw Kundke ([[Clara Viebig]] "Preili Freschbolzen". Mängiti koos sama autori näidendiga "Võitlus mehe pärast") 12. XI.
*Hlestakov ([[Nikolai Gogol]] „Revident“) 3. XII.
*Hlestakov ([[Nikolai Gogol]] "Revident") 3. XII.
*Kählmann ([[August Kitzberg]] „Enne kukke ja koitu“) 10. XII.
*Kählmann ([[August Kitzberg]] "Enne kukke ja koitu") 10. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Süüta süüdlased". "Väike kompvekiplika". "Revident".
*„Süüta süüdlased“. „Väike kompvekiplika“. „Revident“.


'''1919'''
'''1919'''
*Richard Didgeon ([[George Bernard Shaw]] „Kuradi õpipoiss“) 21. I.
*Richard Didgeon ([[George Bernard Shaw]] "Kuradi õpipoiss") 21. I.
*Bischof ([[Wilhelm Schmidtbonn]] „Appi, laps kukkus taevast!“) 4. II.
*Bischof ([[Wilhelm Schmidtbonn]] "Appi, laps kukkus taevast!") 4. II.
*Ernesto ([[José Echnegaray]] „Suur Galeotto“) 15. IV.
*Ernesto ([[José Echnegaray]] "Suur Galeotto") 15. IV.
*Demetrius ([[William Shakespeare]] „[[Suveöö unenägu]]“) 30. VIII.
*Demetrius ([[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]") 30. VIII.
*Kurt von Selzer ([[Hermann Sudermann]] „Ülem elu“) 14. X.
*Kurt von Selzer ([[Hermann Sudermann]] "Ülem elu") 14. X.
*Allan ([[August Strindberg]] „Surmatants“) I osa – 2. XII, II osa – 12. XII.
*Allan ([[August Strindberg]] "Surmatants") I osa – 2. XII, II osa – 12. XII.
*Teddy Kimberley ([[André Rivoire]] ja [[Lucien Besnard]] „Sõber Teddy“) 23. XII.
*Teddy Kimberley ([[André Rivoire]] ja [[Lucien Besnard]] "Sõber Teddy") 23. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Kuradi õpipoiss".
*„Kuradi õpipoiss“.
*[[Carl Rössler]] ja [[Ludwig Heller]] „Tugitoolis“ 18. III.
*[[Carl Rössler]] ja [[Ludwig Heller]] "Tugitoolis" 18. III.
*"Suur Galeotto".
*„Suur Galeotto“.
*[[Anton Tšehhov]] „[[Kirsiaed]]“ 23. IX.
*[[Anton Tšehhov]] "[[Kirsiaed]]" 23. IX.
*"Ülem elu".
*„Ülem elu“.
*"Sõber Teddy".
*„Sõber Teddy“.


'''1920'''
'''1920'''
*Dr. Roby Woodleigh ([[Gustav Kadelburg]]i, [[Rudolf Presber]] „Tume täpp“) 13. I.
*Dr. Roby Woodleigh ([[Gustav Kadelburg]]i, [[Rudolf Presber]] "Tume täpp") 13. I.
*Paris (Wilhlem Schmidtbonni „Mängiv Eros“) 4. II.
*Paris (Wilhlem Schmidtbonni "Mängiv Eros") 4. II.
*Thomas Armstrong ([[Edward Sheldon]]i „Romaan“) 2. III.
*Thomas Armstrong ([[Edward Sheldon]]i "Romaan") 2. III.
*Noor piirivaht ([[Karl Schönherr]]i „Naiskurat“) 13. IV.
*Noor piirivaht ([[Karl Schönherr]]i "Naiskurat") 13. IV.
*Anton Melzer ([[Gabriel Dregely]] „Hästiõmmeldud sabakuub“) 24. VIII.
*Anton Melzer ([[Gabriel Dregely]] "Hästiõmmeldud sabakuub") 24. VIII.
*Karl Rünk ([[Ernst Peterson-Särgava]] „Sõnajalaõis“) 31. VIII.
*Karl Rünk ([[Ernst Peterson-Särgava]] "Sõnajalaõis") 31. VIII.
*Stefan Prandtner (E. Knoblauch „Juudaskell“) 14. IX.
*Stefan Prandtner (E. Knoblauch "Juudaskell") 14. IX.
*Balthasar ([[Curt Goetz]] „Tuvikene pihus“), hr. Tittori ([[Curt Goetz]] „Koer peas“) – „Menagerie“ 28. IX.
*Balthasar ([[Curt Goetz]] "Tuvikene pihus"), hr. Tittori ([[Curt Goetz]] "Koer peas") – "Menagerie" 28. IX.
*Friedl ([[Rudolf Greinz]] „Mägioja perenaine“) 19. X.
*Friedl ([[Rudolf Greinz]] "Mägioja perenaine") 19. X.
*Miljardäri poeg ([[Georg Kaiser]] „Gaas“) 2. XI.
*Miljardäri poeg ([[Georg Kaiser]] "Gaas") 2. XI.
*Viscount Goring ([[Oscar Wilde]] „Ideaalne abikaasa“) 23. XI.
*Viscount Goring ([[Oscar Wilde]] "Ideaalne abikaasa") 23. XI.
*Gaius Petronius ([[Henryk Sienkiewicz]]i „Quo vadis?“) 14. XII.
*Gaius Petronius ([[Henryk Sienkiewicz]]i "Quo vadis?") 14. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Romaan".
*„Romaan“.
*"Naiskurat".
*„Naiskurat“.
*[[Montague Glass]] „Potaš ja Perlmutter“ 4. V.
*[[Montague Glass]] "Potaš ja Perlmutter" 4. V.
*"Juudaskell".
*„Juudaskell“.
*"Menagerie".
*„Menagerie“.
*„Quo vadis?“.
*"Quo vadis?".


'''1921'''
'''1921'''
*Marc-Arron ([[Sophus Michaëlis]] „Revolutsiooni pulm“) 25. I.
*Marc-Arron ([[Sophus Michaëlis]] "Revolutsiooni pulm") 25. I.
*Remigio ([[Arthur Schnitzler]] „Naine pistodaga“) 8. II.
*Remigio ([[Arthur Schnitzler]] "Naine pistodaga") 8. II.
*Prinzivalli ([[Maurice Maeterlinck]] „Monna Vanna“) 1. III.
*Prinzivalli ([[Maurice Maeterlinck]] "Monna Vanna") 1. III.
*Johann Vincenz Maurermeier ([[Heinrich Lautensack]] „Kirikumõisa komöödia“) 22. III.
*Johann Vincenz Maurermeier ([[Heinrich Lautensack]] "Kirikumõisa komöödia") 22. III.
*Sõber ([[Walter Hasenclever]] „Poeg“) 19. IV.
*Sõber ([[Walter Hasenclever]] "Poeg") 19. IV.
*Arlekiin ([[Rudolph Lothar]] „Kuningas Arlekiin“) 28. IV.
*Arlekiin ([[Rudolph Lothar]] "Kuningas Arlekiin") 28. IV.
*Harry Marsland ([[Gustav Moser]] „Raamatukoguhoidja“) 10. V.
*Harry Marsland ([[Gustav Moser]] "Raamatukoguhoidja") 10. V.
*Arnold Melchthal ([[Friedrich Schiller]] „Wilhelm Tell“) 8. IX.
*Arnold Melchthal ([[Friedrich Schiller]] "Wilhelm Tell") 8. IX.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] „Püve talus“) 16. IX.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 16. IX.
*Figaro ([[Pierre Beaumarchais]] „Figaro pulm“) 27. IX.
*Figaro ([[Pierre Beaumarchais]] "Figaro pulm") 27. IX.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] „Parvepoisid“) 11. X.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid") 11. X.
*Emmanuel ([[Jules Romains]] „Põline Cromedeyre“) 18. X.
*Emmanuel ([[Jules Romains]] "Põline Cromedeyre") 18. X.
*Henri (H. Devere „Navarra Henrik“) 22. XI.
*Henri (H. Devere "Navarra Henrik") 22. XI.
*Prints Paul ([[Oscar Straus]] „Viimne valss“) 6. XII.
*Prints Paul ([[Oscar Straus]] "Viimne valss") 6. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Revolutsiooni pulm".
*„Revolutsiooni pulm“.
*"Monna Vanna".
*„Monna Vanna“.
*"Kirikumõisa komöödia".
*„Kirikumõisa komöödia“.
*"Raamatukoguhoidja".
*„Raamatukoguhoidja“.
*"Figaro pulm".
*„Figaro pulm“.
*"Navarra Henrik".
*„Navarra Henrik“.


'''1922'''
'''1922'''
*Insener Vihalem (S. Vardi „Dekoratsioon“) 10. I.
*Insener Vihalem (S. Vardi "Dekoratsioon") 10. I.
*Prokurör Pantasi Tschuku ([[Ludwig Ganghofer]], [[Marco Brociner]] „Waleni pulm“) 31. I.
*Prokurör Pantasi Tschuku ([[Ludwig Ganghofer]], [[Marco Brociner]] "Waleni pulm") 31. I.
*Krahv Aleksei Gorny ([[Melchior Lengyel]], [[Lajos Bíró]] „Tsaarinna“) 21. III.
*Krahv Aleksei Gorny ([[Melchior Lengyel]], [[Lajos Bíró]] "Tsaarinna") 21. III.
*Vürst Nehljudov ([[Lev Tolstoi]] – [[Henry Bataille]] „Ülestõusmine“) 30. III
*Vürst Nehljudov ([[Lev Tolstoi]] – [[Henry Bataille]] "Ülestõusmine") 30. III
*Pierre Marechal ([[Pierre Frondaie]] „Montmartre“) 2. V.
*Pierre Marechal ([[Pierre Frondaie]] "Montmartre") 2. V.
*Emil Gross ([[Franz von Schönthan]] ja [[Paul von Schönthan]] „Sabiini naiste röövimine“) 14. V.
*Emil Gross ([[Franz von Schönthan]] ja [[Paul von Schönthan]] "Sabiini naiste röövimine") 14. V.
*Ants ([[August Kitzberg]]i „Enne kukke ja koitu“) 12. IX.
*Ants ([[August Kitzberg]]i "Enne kukke ja koitu") 12. IX.
*Jägala ([[Joosep Heinrich Teinman|J. H. Talomaa]] „Igavene elu“) 5. X.
*Jägala ([[Joosep Heinrich Teinman|J. H. Talomaa]] "Igavene elu") 5. X.
*Kassander ([[Ludwig Fulda]] „Eesli vari“) 26. X.
*Kassander ([[Ludwig Fulda]] "Eesli vari") 26. X.
*Lord Harry Sherbourg ([[Lulu Kitzberg-Pappel]] „Fatme“) 14. XI.
*Lord Harry Sherbourg ([[Lulu Kitzberg-Pappel]] "Fatme") 14. XI.
*Krahv Neipperg ([[Victorien Sardou]] „Madame Sans-Gene“) 28. XI
*Krahv Neipperg ([[Victorien Sardou]] "Madame Sans-Gene") 28. XI
*Too, kloun Briquet' tsirkuses ([[Leonid Andrejev]] „Too, kes saab kõrvahoope“) 12. XII.
*Too, kloun Briquet' tsirkuses ([[Leonid Andrejev]] "Too, kes saab kõrvahoope") 12. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Waleni pulm".
*„Waleni pulm“.
*"Mängupõrgu".
*„Mängupõrgu“.
*[[Toni Impekowen]]i ja [[Carl Mathern]]i järgi [[Hugo Raudsepp]] – 28. II. „Tsaarinna“
*[[Toni Impekowen]]i ja [[Carl Mathern]]i järgi [[Hugo Raudsepp]] – 28. II. "Tsaarinna"
*„Sabiini naiste röövimine“.
*"Sabiini naiste röövimine".
*"Eesli vari".
*„Eesli vari“.
*„Too, kes saab kõrvahoope“.
*"Too, kes saab kõrvahoope".


'''1923'''
'''1923'''
*Andre d'Eguzon ([[Gaston Arman de Caillavet]], [[Robert de Flers]], [[Étienne Rey]] „Võrratu avantüür“) 23. I.
*Andre d'Eguzon ([[Gaston Arman de Caillavet]], [[Robert de Flers]], [[Étienne Rey]] "Võrratu avantüür") 23. I.
*Robespierre ([[Romain Rolland]] „Danton“) 13. III.
*Robespierre ([[Romain Rolland]] "Danton") 13. III.
*Karl Annemann ([[Ernst Peterson-Särgava]] „Uus minister“) 10. IV.
*Karl Annemann ([[Ernst Peterson-Särgava]] "Uus minister") 10. IV.
*Orest ([[Hugo von Hofmannsthal]] „Elektra“) 24. IV.
*Orest ([[Hugo von Hofmannsthal]] "Elektra") 24. IV.
*Marc-Arron ([[Sophus Michaëlis]] „Revolutsiooni pulm“) 6. V.
*Marc-Arron ([[Sophus Michaëlis]] "Revolutsiooni pulm") 6. V.
*Heinrich ([[August Kitzberg]]i „Neetud talu“) 21. VIII.
*Heinrich ([[August Kitzberg]]i "Neetud talu") 21. VIII.
*Hamlet ([[William Shakespeare]]'i „Hamlet“) 7. IX.
*Hamlet ([[William Shakespeare]]'i "Hamlet") 7. IX.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Võrratu avantüür".
*„Võrratu avantüür“.
*"Danton".
*„Danton“.
*"Revolutsiooni pulm".
*„Revolutsiooni pulm“.
*[[Molière]]'i „Ihnus“ 2. X.
*[[Molière]]'i "Ihnus" 2. X.


'''1924'''
'''1924'''
*Jaan ([[Mait Metsanurk]] „Vagade elu“) 8. I.
*Jaan ([[Mait Metsanurk]] "Vagade elu") 8. I.
*Othello ([[William Shakespeare]] „Othello“) 12. III.
*Othello ([[William Shakespeare]] "Othello") 12. III.
*Miklos Agi ([[Ferenc Molnar]] „Luik“) 29. IV.
*Miklos Agi ([[Ferenc Molnar]] "Luik") 29. IV.
*Olovernes ([[Anton Hansen Tammsaare]] „Juudit“) 16. IX.
*Olovernes ([[Anton Hansen Tammsaare]] "Juudit") 16. IX.
*Jussi Harri ([[Artturi Järviluoma]] „Põhjalased“) 28. X.
*Jussi Harri ([[Artturi Järviluoma]] "Põhjalased") 28. X.
*Karl ([[Friedrich Schiller]] „Röövlid“) 16. XII.
*Karl ([[Friedrich Schiller]] "Röövlid") 16. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[Ernst Toller]] „Masinahävitajad“ 22. I.
*[[Ernst Toller]] "Masinahävitajad" 22. I.
*[[Hugo Raudsepp]] „Demobiliseeritud perekonnaisa“ 19. II.
*[[Hugo Raudsepp]] "Demobiliseeritud perekonnaisa" 19. II.
*"Othello".
*„Othello“.
*[[Montague Glass]] „Potaš ja Perlmutter“.
*[[Montague Glass]] "Potaš ja Perlmutter".
*"Luik".
*„Luik“.
*"Juudit".
*„Juudit“.
*[[Thaddäus Rittner]] „Hundid ööl“ 7. X. „Röövlid“.
*[[Thaddäus Rittner]] "Hundid ööl" 7. X. "Röövlid".


'''1925'''
'''1925'''
*Advokaat Kurt Westfal ([[Ludwig Fulda]] „Kadunud tütar“) 4. I.
*Advokaat Kurt Westfal ([[Ludwig Fulda]] "Kadunud tütar") 4. I.
*Crichton ([[James Matthew Barrie]] „Imetlusväärne Crichton“) 20. I.
*Crichton ([[James Matthew Barrie]] "Imetlusväärne Crichton") 20. I.
*Harry Domin ([[Karel Čapek]] „R. U. R.“) 17. II.
*Harry Domin ([[Karel Čapek]] "R. U. R.") 17. II.
*Simo Affleck (Hurt) ([[Eino Leino]] „Simo Hurt“) 26. II.
*Simo Affleck (Hurt) ([[Eino Leino]] "Simo Hurt") 26. II.
*Leo Saalep ([[Eduard Vilde]] „Tabamata ime“) 10. III.
*Leo Saalep ([[Eduard Vilde]] "Tabamata ime") 10. III.
*Dr. Max Barren ([[Sydney Garrick]] „Daam lahutuspõhjusega“) 31. III. (mänginud suvel külalisena ka kuressaare teatris.)
*Dr. Max Barren ([[Sydney Garrick]] "Daam lahutuspõhjusega") 31. III. (mänginud suvel külalisena ka kuressaare teatris.)
*Balthasar („Tuvikene pihus“), herra Tittori („Koer ajus“) – [[Carl Goetz]]i „Menagerie“ 28. IV.
*Balthasar ("Tuvikene pihus"), herra Tittori ("Koer ajus") – [[Carl Goetz]]i "Menagerie" 28. IV.
*Alonso Enriques ([[Leo Lunz]] „Lindprii“) 8. IX.
*Alonso Enriques ([[Leo Lunz]] "Lindprii") 8. IX.
*Johanees Pomarius ([[Cornelis Petrus van Rossem]] „Pomarius“) 22. IX.
*Johanees Pomarius ([[Cornelis Petrus van Rossem]] "Pomarius") 22. IX.
*Narkas ([[Lauri Haarla]] „Hanuumani tütar“) 8. X.
*Narkas ([[Lauri Haarla]] "Hanuumani tütar") 8. X.
*Rahvasaadik. Mees. ([[Ferenc Molnar]] „Punane veski“) 27. X.
*Rahvasaadik. Mees. ([[Ferenc Molnar]] "Punane veski") 27. X.
*Hans ([[Lydia Koidula]] „Saaremaa onupoeg“) 20. XI.
*Hans ([[Lydia Koidula]] "Saaremaa onupoeg") 20. XI.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] „Püve talus“) 22. XI.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 22. XI.
*Maurice, lavakirjanik ([[August Strindberg]] „Patt“) 15. XII.
*Maurice, lavakirjanik ([[August Strindberg]] "Patt") 15. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Imetlusväärne Crichton".
*„Imetlusväärne Crichton“.
*"Daam lahutuspõhjusega".
*„Daam lahutuspõhjusega“.
*„Menagerie“ ja [[Prosper Mérimée]] „Viimse jumalaarmu tõld“ 28. IV.
*"Menagerie" ja [[Prosper Mérimée]] "Viimse jumalaarmu tõld" 28. IV.
*"Lindprii".
*„Lindprii“.
*"Punane veski".
*„Punane veski“.
*[[James Matthew Barrie]] „Kvaliteedi tänav“ 12. XI.
*[[James Matthew Barrie]] "Kvaliteedi tänav" 12. XI.
*„Püve talus“ (lõpetas pärast [[Karl Jungholz]]i Noorleini]surma lavastuse).
*"Püve talus" (lõpetas pärast [[Karl Jungholz]]i Noorleini]surma lavastuse).


'''1926'''
'''1926'''
*Konrad („Mõrtsukas“), Lord („Muinasjutt“) – [[Carl Goetz]]i lühinäidendite õhtu 12. III.
*Konrad ("Mõrtsukas"), Lord ("Muinasjutt") – [[Carl Goetz]]i lühinäidendite õhtu 12. III.
*Janos ([[Ferenc Molnar]]i „Punane veski“) 27. I (hakkas mängima hiljem).
*Janos ([[Ferenc Molnar]]i "Punane veski") 27. I (hakkas mängima hiljem).
*Baron Thomas Hoxton ([[John Galsworthy]] „Inimsõber“) 2. II.
*Baron Thomas Hoxton ([[John Galsworthy]] "Inimsõber") 2. II.
*Simson ([[Hugo Raudsepp]] „Kohtumõistja Simson“) 24. II.
*Simson ([[Hugo Raudsepp]] "Kohtumõistja Simson") 24. II.
*Seenetreial ([[Hugo Raudsepp]] „Ameerika Kristus“) 10. III.
*Seenetreial ([[Hugo Raudsepp]] "Ameerika Kristus") 10. III.
*James Ellison ([[Franz Arnold]] ja [[Ernst Bach]] „Vana Aadam“) 17. IV.
*James Ellison ([[Franz Arnold]] ja [[Ernst Bach]] "Vana Aadam") 17. IV.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Inimsõber".
*„Inimsõber“.
*"Vana Aadam".
*„Vana Aadam“.
*[[Hugo Rudsepp]] „Demobiliseeritud perekonnaisa“ (draamatrupi tuluõhtuks) 16. V.
*[[Hugo Rudsepp]] "Demobiliseeritud perekonnaisa" (draamatrupi tuluõhtuks) 16. V.
*'''Osad Endlas:'''
*'''Osad Endlas:'''
*Karl Moor ([[Friedrich Schiller]] „Röövlid“) 15. IX.
*Karl Moor ([[Friedrich Schiller]] "Röövlid") 15. IX.
*Balthasar („Tuvikene pihus“), herra Tittori („Koer ajus“) – [[Carl Goetz]]i „Menagerie“ 18. IX. (Lauter mängis esietendusel).
*Balthasar ("Tuvikene pihus"), herra Tittori ("Koer ajus") – [[Carl Goetz]]i "Menagerie" 18. IX. (Lauter mängis esietendusel).
*Hamlet ([[William Shakespeare]] „Hamlet“) 20. XI.
*Hamlet ([[William Shakespeare]] "Hamlet") 20. XI.


===Osad ja lavastused Endlas===
===Osad ja lavastused Endlas===
'''1926'''
'''1926'''
*„Röövlid“ (ka dekoratsioonieskiisid. Teostas [[Aleksander Möldroo]])
*"Röövlid" (ka dekoratsioonieskiisid. Teostas [[Aleksander Möldroo]])
*"Menagerie"
*„Menagerie“
*"Hamlet"
*„Hamlet“
*[[Franz Arnld]] ja [[Ernst Bach]] „Vana Aadam“ 2. XII.
*[[Franz Arnld]] ja [[Ernst Bach]] "Vana Aadam" 2. XII.


'''1927'''
'''1927'''
*Seenetreial ([[Hugo Raudsepp]] „Ameerika Kristus“) 29. I.
*Seenetreial ([[Hugo Raudsepp]] "Ameerika Kristus") 29. I.
*Crichton ([[James Matthew Barrie]] „Imetlusväärne Crichton“) 12. II.
*Crichton ([[James Matthew Barrie]] "Imetlusväärne Crichton") 12. II.
*Elias Kolk, pastor ([[Lauri Haarla]] „Volbri öö“) 24. II.
*Elias Kolk, pastor ([[Lauri Haarla]] "Volbri öö") 24. II.
*Tony ([[Jacques Deval]] „Oma naiivses puhtuses“) 9. VII.
*Tony ([[Jacques Deval]] "Oma naiivses puhtuses") 9. VII.
*Osaline ([[Victorien Sardou]], [[Émile de Najac]]i „Lähme lahku“) 23. VII.
*Osaline ([[Victorien Sardou]], [[Émile de Najac]]i "Lähme lahku") 23. VII.
*Osaline ([[Hans Sturm]] „Armastuse keerdkäigud“) 6. VIII (lahkumisetendus).
*Osaline ([[Hans Sturm]] "Armastuse keerdkäigud") 6. VIII (lahkumisetendus).


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Imetlusväärne Crichton".
*„Imetlusväärne Crichton“.
*"Volbri öö".
*„Volbri öö“.
*„Oma naiivses puhtuses“ (lavastanud ja mänginud külalisena Tonyt ka [[Narva Teater|Narva teatris Võitleja]]).
*"Oma naiivses puhtuses" (lavastanud ja mänginud külalisena Tonyt ka [[Narva Teater|Narva teatris Võitleja]]).
*"Lähme lahku".
*„Lähme lahku“.


===Osa Draamastuudios===
===Osa Draamastuudios===
'''1926'''
'''1926'''
*Narr Tantris ([[Ernst Hardt]] „Narr Tantris“) 8. X.
*Narr Tantris ([[Ernst Hardt]] "Narr Tantris") 8. X.


===Lavastused Draamastuudios===
===Lavastused Draamastuudios===
'''1926'''
'''1926'''
*[[William Shakespeare]] „Palju kära ei millestki“ 31. X.
*[[William Shakespeare]] "Palju kära ei millestki" 31. X.
'''1927'''
'''1927'''
*[[Lauri Haarla]] „Volbri öö“ 22. I.
*[[Lauri Haarla]] "Volbri öö" 22. I.


===Osa ja lavastus Töölisteatris===
===Osa ja lavastus Töölisteatris===
'''1926'''
'''1926'''
*(teised Draamastuudio tegelased): Kindral ([[Mait Metsanurk]] „Kindrali poeg“) 16. X.
*(teised Draamastuudio tegelased): Kindral ([[Mait Metsanurk]] "Kindrali poeg") 16. X.
'''1927'''
'''1927'''
*[[Aleksei Faiko]] „Õpetaja Bubus“ 30. IV.
*[[Aleksei Faiko]] "Õpetaja Bubus" 30. IV.


===Jätkus töö Estonias===
===Jätkus töö Estonias===
'''1927'''
'''1927'''
*Lord Arthur Dilling ([[Frederick Lonsdale]] „Mrs. Cheney lõpp“) 1. IV.
*Lord Arthur Dilling ([[Frederick Lonsdale]] "Mrs. Cheney lõpp") 1. IV.
*Cyrano ([[Edmmond Rostand]] „Cyrano de Bergerac“) 24. IV.
*Cyrano ([[Edmmond Rostand]] "Cyrano de Bergerac") 24. IV.
*Krahv Lasca ([[Carlo Goldoni]] „Smürna impressaario“) 17. V.
*Krahv Lasca ([[Carlo Goldoni]] "Smürna impressaario") 17. V.
*Andre Saligelle ([[Jacques Deval]] „Oma naiivses puhtuses“), 18. V.
*Andre Saligelle ([[Jacques Deval]] "Oma naiivses puhtuses"), 18. V.
*Peer ([[Henrik Ibsen]] „Peer Gynt“) 7. IX.
*Peer ([[Henrik Ibsen]] "Peer Gynt") 7. IX.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] „Püve talus“) 11. IX.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 11. IX.
*William ([[William Somerset Maugham]] „Viktooria“) 25. X.
*William ([[William Somerset Maugham]] "Viktooria") 25. X.


'''Lavastused:'''
'''Lavastused:'''
*[[Eduard Vilde]] „Pisuhänd“ 25. IX.
*[[Eduard Vilde]] "Pisuhänd" 25. IX.
*[[Franz Grillparzer]] „Sappho“ 29. XI.
*[[Franz Grillparzer]] "Sappho" 29. XI.


'''1928'''
'''1928'''
*Vernon Wethrelle ([[Jerome Klapka Jerome]] „Fanny ja ta teenijaid“) 10. I.
*Vernon Wethrelle ([[Jerome Klapka Jerome]] "Fanny ja ta teenijaid") 10. I.
*Tammaru peremees ([[August Kitzberg]] „Libahunt“) 31. I.
*Tammaru peremees ([[August Kitzberg]] "Libahunt") 31. I.
*Oliver ([[William Shakespeare]] „Armu-ja narrimäng“ („Nagu teile meeldib“)) 6. III.
*Oliver ([[William Shakespeare]] "Armu-ja narrimäng" ("Nagu teile meeldib")) 6. III.
*Prof. Waldemat Weber ([[Franz Arnold]] ja [[Ernst Bach]] „Hurraa-poiss“) 4. V.
*Prof. Waldemat Weber ([[Franz Arnold]] ja [[Ernst Bach]] "Hurraa-poiss") 4. V.
*Fiesco ([[Friedrich Schiller]] „Fiesco“ („Vandenõu Genuas“). Kavalehel alapealkiri „Vabariiklik vandenõu“) 11. IX.
*Fiesco ([[Friedrich Schiller]] "Fiesco" ("Vandenõu Genuas"). Kavalehel alapealkiri "Vabariiklik vandenõu") 11. IX.
*Möbius ([[Walter Hasenclever]] „Peenem härra“) 26. IX.
*Möbius ([[Walter Hasenclever]] "Peenem härra") 26. IX.
*Krahv Peeter von der Pahlen, Peterburi sõjakuberner ([[Alfred Neumann]] „Patrioot“) 16. X.
*Krahv Peeter von der Pahlen, Peterburi sõjakuberner ([[Alfred Neumann]] "Patrioot") 16. X.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Libahunt".
*„Libahunt“.
*„Armu- ja narrimäng“.
*"Armu- ja narrimäng".
*"Peenem härra".
*„Peenem härra“.
*"Patrioot".
*„Patrioot“.
*[[Hugo Raudsepp]] „Siinai tähistel“ 16. XI.
*[[Hugo Raudsepp]] "Siinai tähistel" 16. XI.


Vabaõhuetendus (Draamastuudioga):
Vabaõhuetendus (Draamastuudioga):
*[[Arthur Adson]] „Toomapäev“ 1. VII.
*[[Arthur Adson]] "Toomapäev" 1. VII.


'''1929'''
'''1929'''
*Sebastian ([[William Shakespeare]] „Torm“) 22. IX.
*Sebastian ([[William Shakespeare]] "Torm") 22. IX.
*Topaze ([[Marcel Pagnol]] „Eluaabits“) 22. X.
*Topaze ([[Marcel Pagnol]] "Eluaabits") 22. X.
*Praost ([[Mait Metsanurk]] „Talupoja poeg“) 20. XI.
*Praost ([[Mait Metsanurk]] "Talupoja poeg") 20. XI.
*Peeter Paul Lutz ([[Rudolf Bernauer]], [[Rudolf Öesterreicher]] „Raha tänaval“) 6. XII.
*Peeter Paul Lutz ([[Rudolf Bernauer]], [[Rudolf Öesterreicher]] "Raha tänaval") 6. XII.
*Peer ([[Henrik Ibsen]] „Peer Gynt“), külalisesinemine Narva teatris „[[Võitleja]]“.
*Peer ([[Henrik Ibsen]] "Peer Gynt"), külalisesinemine Narva teatris "[[Võitleja]]".


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*„Torm“. [[Walter Hasenclever]] „Peenem härra“ Vanemuises 24. XI.
*"Torm". [[Walter Hasenclever]] "Peenem härra" Vanemuises 24. XI.
'''1930'''
'''1930'''
*Mackie (Machath) ([[Bertolt Brecht]], [[Kurt Weill]] „Kolmekrossiooper“) 10. I.
*Mackie (Machath) ([[Bertolt Brecht]], [[Kurt Weill]] "Kolmekrossiooper") 10. I.
*Universaalpanga direktor Thomas ([[Ladislaus Fodor]] „Vaene kui kirikurott“) 4. II.
*Universaalpanga direktor Thomas ([[Ladislaus Fodor]] "Vaene kui kirikurott") 4. II.
*Jalaka Jaan ([[August Kitzberg]] „Püve talus“) 24. II.
*Jalaka Jaan ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 24. II.
*Stanhope ([[Robert Cedric Sherriff]], [[Vernon Bartlet]] „Teekonna lõpp“) 4. III.
*Stanhope ([[Robert Cedric Sherriff]], [[Vernon Bartlet]] "Teekonna lõpp") 4. III.
*Jason ([[Franz Grillprazer]]i „Medea“) 27. IV.
*Jason ([[Franz Grillprazer]]i "Medea") 27. IV.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] „Parvepoisid“, B. Kuuskemaa lahkumisetendus) 11. V.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid", B. Kuuskemaa lahkumisetendus) 11. V.
*Julius ([[August Kitzberg]] „Neetud talu“) 12. IX.
*Julius ([[August Kitzberg]] "Neetud talu") 12. IX.
*Patrik Abel ([[Anne Nichols]] „Iiri roos“) 2. X.
*Patrik Abel ([[Anne Nichols]] "Iiri roos") 2. X.
*Bernard Joyce ([[William Somerset Maugham]] „Kiri“) 31. X.
*Bernard Joyce ([[William Somerset Maugham]] "Kiri") 31. X.
*Felix ([[Walter Hasenclever]] „Abielud sõlmitakse taevas“) 19. XI.
*Felix ([[Walter Hasenclever]] "Abielud sõlmitakse taevas") 19. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Kolmekrossiooper".
*„Kolmekrossiooper“.
*"Püve talus".
*„Püve talus“.
*"Teekonna lõpp".
*„Teekonna lõpp“.


'''1931'''
'''1931'''
*Lauluisa (Kreutzwald) ([[Arthur Adson]] „Lauluisa ja Kirjaneitsi“) 9. I.
*Lauluisa (Kreutzwald) ([[Arthur Adson]] "Lauluisa ja Kirjaneitsi") 9. I.
*Doktor Konrad Ross ([[Bruno Frank]] „Torm veeklaasis“) 13. II.
*Doktor Konrad Ross ([[Bruno Frank]] "Torm veeklaasis") 13. II.
*Maurice ([[Louis Verneuil]] „Saatan“ („Härra Lamberthier“)) 15. III.
*Maurice ([[Louis Verneuil]] "Saatan" ("Härra Lamberthier")) 15. III.
*Noorkikas ([[Hugo Raudsepp]] „Põrunud aru õnnistus“) 11. IX.
*Noorkikas ([[Hugo Raudsepp]] "Põrunud aru õnnistus") 11. IX.
*Henry Lennox ([[John Galsworthy]] „Tuli“ („Katus“)) 9. X.
*Henry Lennox ([[John Galsworthy]] "Tuli" ("Katus")) 9. X.
*Lääne vanem Kulle ([[Arthur Adson]] „Neli kuningat“) 1. XI.
*Lääne vanem Kulle ([[Arthur Adson]] "Neli kuningat") 1. XI.
*Dr. Sporum ([[Ferenc Molnar]] „Õnnehaldjas“) 29. XI.
*Dr. Sporum ([[Ferenc Molnar]] "Õnnehaldjas") 29. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*„Põrunud aru õnnistus“.
*"Põrunud aru õnnistus".
*"Tuli".
*„Tuli“.
*"Neli kuningat".
*„Neli kuningat“.
*[[Eduard Vilde]] „Pisuhänd“ 2. XI.
*[[Eduard Vilde]] "Pisuhänd" 2. XI.


'''1932'''
'''1932'''
*Teemandi-Louis ([[Charles MacArthur]], [[Ben Hecht]] „Kõmu“) 6. I.
*Teemandi-Louis ([[Charles MacArthur]], [[Ben Hecht]] "Kõmu") 6. I.
*Franzi ([[Frantisek Langer]]i „Agul“) 12. II.
*Franzi ([[Frantisek Langer]]i "Agul") 12. II.
*Tundmatu ([[Hella Wuolijoki]] „Koidula“) 21. X.
*Tundmatu ([[Hella Wuolijoki]] "Koidula") 21. X.
*Krahv Georg P. E. Dy Lay ([[Arthur Adson]] „Iluduskuninganna“) 18. XI.
*Krahv Georg P. E. Dy Lay ([[Arthur Adson]] "Iluduskuninganna") 18. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Kõmu".
*„Kõmu“.
*[[Jaan Mets (pseudonüüm)|Jaan Mets]] „President Nuiatust“ 10. IV.
*[[Jaan Mets (pseudonüüm)|Jaan Mets]] "President Nuiatust" 10. IV.
*[[Hugo Raudsepp]] „Vedelvorst“ 7. IX.
*[[Hugo Raudsepp]] "Vedelvorst" 7. IX.
*"Koidula".
*„Koidula“.
*Agapetuse [[Yrjö Soini]] „Õnnelik Sakarias“ 30. XII.
*Agapetuse [[Yrjö Soini]] "Õnnelik Sakarias" 30. XII.


'''1933'''
'''1933'''
*Stefan ([[Bruno Frank]] „Niina“) 5. II.
*Stefan ([[Bruno Frank]] "Niina") 5. II.
*Lembitu ([[Johannes Karma]] „Lembitu“) 23. II.
*Lembitu ([[Johannes Karma]] "Lembitu") 23. II.
*Kaarel Kukk ([[Christian Rutoff]] „Väimehed“) 17. III.
*Kaarel Kukk ([[Christian Rutoff]] "Väimehed") 17. III.
*Dr. Konrad Bickert ([[Max Alsberg]], [[Otto Hesse]] „Eeljuurdlus) 17. IV.
*Dr. Konrad Bickert ([[Max Alsberg]], [[Otto Hesse]] "Eeljuurdlus) 17. IV.
*Paul ([[Franz Cammerlohr]], [[Erich Ebermayer]] „Sularaha“) 30. IV.
*Paul ([[Franz Cammerlohr]], [[Erich Ebermayer]] "Sularaha") 30. IV.
*Enzinger ([[Siegfried Geyer]], [[Paul Frank]] „Suhkur ja sool“) 21. V.
*Enzinger ([[Siegfried Geyer]], [[Paul Frank]] "Suhkur ja sool") 21. V.
*Kivirist ([[Hugo Raudsepp]] „Salongis ja kongis“) 8. IX.
*Kivirist ([[Hugo Raudsepp]] "Salongis ja kongis") 8. IX.
*Harry Easter ([[Elmer Rice]] „Tänav“) 26. XI.
*Harry Easter ([[Elmer Rice]] "Tänav") 26. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Väimehed".
*„Väimehed“.
*„Salongis ja kongis“.
*"Salongis ja kongis".
*[[Bernhard Blume]] „Punane kukk“ 22. X.
*[[Bernhard Blume]] "Punane kukk" 22. X.


'''1934'''
'''1934'''
*Ferdys Pistora ([[Frantisek Langer]] „Puhastustuli“) 5. I.
*Ferdys Pistora ([[Frantisek Langer]] "Puhastustuli") 5. I.
*Köster ([[August Tammann]] „Pilveristi“) 8. IV.
*Köster ([[August Tammann]] "Pilveristi") 8. IV.
*Jalaka Jaan ([[August Kitzberg]] „Püve talus“) 28. V.
*Jalaka Jaan ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 28. V.
*Lucien Garraud ([[Octave Mirbeau]] „Äri on äri“) 5. X.
*Lucien Garraud ([[Octave Mirbeau]] "Äri on äri") 5. X.
*Vabakunstnik ([[Arthur Adson]] „Elav kapital“) 11. XI.
*Vabakunstnik ([[Arthur Adson]] "Elav kapital") 11. XI.
*Gaston Valtier ([[Louis Verneuil]], [[Georges Berr]] „Maksumaksjate kool“) 2. XII.
*Gaston Valtier ([[Louis Verneuil]], [[Georges Berr]] "Maksumaksjate kool") 2. XII.
*Briggs ([[Jo Swerling]], [[Edward G. Robinson]]i „Börsipalavik“) 23. XII.
*Briggs ([[Jo Swerling]], [[Edward G. Robinson]]i "Börsipalavik") 23. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Pilveristi".
*„Pilveristi“.
*"Püve talus".
*„Püve talus“.
*[[Hugo Raudsepp]] „Roosad prillid“ 9. IX.
*[[Hugo Raudsepp]] "Roosad prillid" 9. IX.
*"Börsipalavik".
*„Börsipalavik“.


'''1935'''
'''1935'''
*Robert Dudley ([[Friedrich Schiller]] „Maria Stuart“) 30. I.
*Robert Dudley ([[Friedrich Schiller]] "Maria Stuart") 30. I.
*Vilhelm Voigt ([[Carl Zuckmayer]] „Köpenicki pealik“) 8. III.
*Vilhelm Voigt ([[Carl Zuckmayer]] "Köpenicki pealik") 8. III.
*Martin Jool ([[Karl August Hindrey]] „Raidaru kirikumõis“) 5. V.
*Martin Jool ([[Karl August Hindrey]] "Raidaru kirikumõis") 5. V.
*Malvolio ([[William Shakespeare]] „Mida soovite“) 15. IX.
*Malvolio ([[William Shakespeare]] "Mida soovite") 15. IX.
*Marc Fournier ([[Edouard Bourdet]] „Äsja ilmunud“) 18. X.
*Marc Fournier ([[Edouard Bourdet]] "Äsja ilmunud") 18. X.
*Naatan ([[Eugene O'Neill]] „Oi, noorus!“) 15. XII.
*Naatan ([[Eugene O'Neill]] "Oi, noorus!") 15. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[Hjalmar Bergman]] „Nobeli auhind“ 29. III.
*[[Hjalmar Bergman]] "Nobeli auhind" 29. III.
*[[Aino Kallas]] „Mare ja ta poeg“ 15. XI.
*[[Aino Kallas]] "Mare ja ta poeg" 15. XI.
*„Oi, noorus!“.
*"Oi, noorus!".


'''1936'''
'''1936'''
*Christian Ivanovitš Hübner ([[Nikolai Gogol]] „Revident“) 31. I.
*Christian Ivanovitš Hübner ([[Nikolai Gogol]] "Revident") 31. I.
*Benedict ([[William Shakespeare]] „Palju kära ei millestki“) 17. V.
*Benedict ([[William Shakespeare]] "Palju kära ei millestki") 17. V.
*Wilhelm Tell ([[Friedrich Schiller]] „Wilhelm Tell“) 21. IX.
*Wilhelm Tell ([[Friedrich Schiller]] "Wilhelm Tell") 21. IX.
*Aarne ([[Hella Wuolijoki]] „Niskamäe naised“) 15. XI.
*Aarne ([[Hella Wuolijoki]] "Niskamäe naised") 15. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[Hugo Raudsepp]] „Mikumärdi“ 22. II.
*[[Hugo Raudsepp]] "Mikumärdi" 22. II.
*[[Jacques Deval]] „Preili“ 29. III.
*[[Jacques Deval]] "Preili" 29. III.
*[[William Somerset Maugham]] „Peavõtt“ 16. X.
*[[William Somerset Maugham]] "Peavõtt" 16. X.
*[[August Kitzberg]] „Püve Talus“ 2. II Valga teatris „Säde“.
*[[August Kitzberg]] "Püve Talus" 2. II Valga teatris "Säde".


'''1937'''
'''1937'''
*Vinnal ([[Hugo Raudsepp]] „Lipud tormis“) 24. II.
*Vinnal ([[Hugo Raudsepp]] "Lipud tormis") 24. II.
*Graziano ([[William Shakespeare]] „Veneetsia kaupmees“) 9. IV.
*Graziano ([[William Shakespeare]] "Veneetsia kaupmees") 9. IV.
*Kaarel ([[August Kitzberg]] „Tuulte pöörises“) 12. IX.
*Kaarel ([[August Kitzberg]] "Tuulte pöörises") 12. IX.
*Theseus ([[William Shakespeare]] „Suveöö unenägu“) 17. IX.
*Theseus ([[William Shakespeare]] "Suveöö unenägu") 17. IX.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Lipud tormis".
*„Lipud tormis“.
*[[Oskar Luts]] „Paunvere“ 14. V.
*[[Oskar Luts]] "Paunvere" 14. V.
*"Suveöö unenägu".
*„Suveöö unenägu“.
*[[Hugo Raudsepp]] „Mees, kelle käes on trumbid“ 17. X.
*[[Hugo Raudsepp]] "Mees, kelle käes on trumbid" 17. X.


'''1938'''
'''1938'''
*Figaro ([[Pierre Beaumarchais]] „Figaro pulm“) 14. I.
*Figaro ([[Pierre Beaumarchais]] "Figaro pulm") 14. I.
*Karla ([[A. H. Tammsaare]]–[[Andres Särev]] „Andres ja Pearu“) 18. II.
*Karla ([[A. H. Tammsaare]]–[[Andres Särev]] "Andres ja Pearu") 18. II.
*Kaarle Kristjan Soratie ([[Hella Wuolijoki]] „Juuraku Hulda) 25. III.
*Kaarle Kristjan Soratie ([[Hella Wuolijoki]] "Juuraku Hulda) 25. III.
*Frank Haines ([[Dodie Smith]] „Esimene kevadpäev”) 8. V.
*Frank Haines ([[Dodie Smith]] "Esimene kevadpäev") 8. V.
*Mehe hääl valjuhääldajast ([[Karel Čapek]] „Ema”) 16. XI.
*Mehe hääl valjuhääldajast ([[Karel Čapek]] "Ema") 16. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*„Andres ja Pearu”.
*"Andres ja Pearu".
*"Esimene kevadpäev".
*„Esimene kevadpäev”.
*[[Eduard Vilde]] „Pisuhänd” 11. IX.
*[[Eduard Vilde]] "Pisuhänd" 11. IX.
*[[Wlodzimierz Perzyński]] „Kergemeelne õde” 18. XII.
*[[Wlodzimierz Perzyński]] "Kergemeelne õde" 18. XII.


'''1939'''
'''1939'''
*Kapten ([[Albert Kivikas]], [[August Annist]] „Nimed marmortahvlil”) 24. II.
*Kapten ([[Albert Kivikas]], [[August Annist]] "Nimed marmortahvlil") 24. II.
*Aarne ([[Hella Wuolijoki]] „Niskamäe leib”) 2. IV.
*Aarne ([[Hella Wuolijoki]] "Niskamäe leib") 2. IV.
*Johannes Niglas ([[Hugo Raudsepp]] „Ameerika Kristus”) 10. IX.
*Johannes Niglas ([[Hugo Raudsepp]] "Ameerika Kristus") 10. IX.
*Dr. Hans Lepik ([[August Jakobson]] „Viirastused”) 17. XI.
*Dr. Hans Lepik ([[August Jakobson]] "Viirastused") 17. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Nimed marmortahvlil".
*„Nimed marmortahvlil”.
*"Niskamäe leib".
*„Niskamäe leib”.
*[[Ilmari Turja]] „Kohtunik Marta” 18. X (lõpetas [[Pekka Alpo]] lavastuse)
*[[Ilmari Turja]] "Kohtunik Marta" 18. X (lõpetas [[Pekka Alpo]] lavastuse)
*[[Mait Metsanurk]] „Vagade elu” 19. XI.
*[[Mait Metsanurk]] "Vagade elu" 19. XI.


'''1940'''
'''1940'''
*Hans Ilves ([[Eduard Vilde]] „Side”) 14. IX.
*Hans Ilves ([[Eduard Vilde]] "Side") 14. IX.
*Härra Topaze ([[Marcel Pagnol]] „Eluaabits”) 3. XI.
*Härra Topaze ([[Marcel Pagnol]] "Eluaabits") 3. XI.
*Vincentio ([[William Shakespeare]] „Tõrksa taltsutus”) 22. XII.
*Vincentio ([[William Shakespeare]] "Tõrksa taltsutus") 22. XII.


'''1941'''
'''1941'''
*Andrei Nahhodka ([[Maksim Gorki]] „Ema”) 23. II.
*Andrei Nahhodka ([[Maksim Gorki]] "Ema") 23. II.
*Tammaru peremees ([[August Kitzberg]] „Libahunt”) 4. IV.
*Tammaru peremees ([[August Kitzberg]] "Libahunt") 4. IV.
*Cotillard ([[René Fauchois]] „Ettevaatust! Värske värv!” 23. V.
*Cotillard ([[René Fauchois]] "Ettevaatust! Värske värv!" 23. V.


'''1944'''
'''1944'''
*Topaze ([[Marcel Pagnol]] „Eluaabits”) 19. XI.
*Topaze ([[Marcel Pagnol]] "Eluaabits") 19. XI.


'''Lavastus'''
'''Lavastus'''
*[[Konstantin Simonov]] „Vene inimesed” 22. XII.
*[[Konstantin Simonov]] "Vene inimesed" 22. XII.


'''1945'''
'''1945'''
*Cotillard ([[René Fauchois]] „Ettevaatust! Värske värv!”) 4. II.
*Cotillard ([[René Fauchois]] "Ettevaatust! Värske värv!") 4. II.
*Riho Laiksaar ([[Johannes Semper]] „Aja käsk”) 8. XI.
*Riho Laiksaar ([[Johannes Semper]] "Aja käsk") 8. XI.
*Claudius ([[William Shakespeare]] „Hamlet”) 2. XII.
*Claudius ([[William Shakespeare]] "Hamlet") 2. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*I. Štok „Udu lahe kohal” 24. VI.
*I. Štok "Udu lahe kohal" 24. VI.
*„Aja käsk” – näitejuht, lavastaja [[Felix Moor]]
*"Aja käsk" – näitejuht, lavastaja [[Felix Moor]]


'''1946'''
'''1946'''
*Mihhail Skrobotov ([[Maksim Gorki]] „Vaenlased”) 16. VI.
*Mihhail Skrobotov ([[Maksim Gorki]] "Vaenlased") 16. VI.
*Ivan Petrov ([[Konstantin Simonov]] „Praha kastanite all”) 21. IV.
*Ivan Petrov ([[Konstantin Simonov]] "Praha kastanite all") 21. IV.
*Haritonov ([[Boris Lavrenjov]] „Nende eest kes merel”) 31. XII.
*Haritonov ([[Boris Lavrenjov]] "Nende eest kes merel") 31. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*L. Hellmann „Rebased” 20. II.
*L. Hellmann "Rebased" 20. II.
*"Vaenlased".
*„Vaenlased”.
*[[Hugo Raudsepp]] „Tagatipu Tiisenoosen” 29. IX.
*[[Hugo Raudsepp]] "Tagatipu Tiisenoosen" 29. IX.
*„Nende eest, kes merel” – näitejuht, lavastaja [[Georgi Tugolessov]]
*"Nende eest, kes merel" – näitejuht, lavastaja [[Georgi Tugolessov]]


'''1947'''
'''1947'''
*Soobik ([[August Jakobson]] „Rooste”) 9. XI.
*Soobik ([[August Jakobson]] "Rooste") 9. XI.
*Veršinin ([[Anton Tšehhov]] „Kolm õde”) 7. XII.
*Veršinin ([[Anton Tšehhov]] "Kolm õde") 7. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[Konstantin Simonov]] „Vene küsimus” 20. IV.
*[[Konstantin Simonov]] "Vene küsimus" 20. IV.
*"Rooste".
*„Rooste”.
*"Kolm õde".
*„Kolm õde”.


'''1948'''
'''1948'''
*Doktor Ninko ([[Branislav Nušić]] „Proua minister”) 30. XI.
*Doktor Ninko ([[Branislav Nušić]] "Proua minister") 30. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[Georgi Berjozko]] „Mehisus” 23. II.
*[[Georgi Berjozko]] "Mehisus" 23. II.
*[[August Jakobson]] „Kaks leeri” 26. IX.
*[[August Jakobson]] "Kaks leeri" 26. IX.
*[[Ilja Ehrenburg]] „Lõvi linnaväljakul” 16. XI.
*[[Ilja Ehrenburg]] "Lõvi linnaväljakul" 16. XI.


'''1949'''
'''1949'''
*Othello ([[William Shakespeare]] „Othello”) 13. I.
*Othello ([[William Shakespeare]] "Othello") 13. I.
*Einari Pitkäniemi ([[Elmar Grin]] „Tuul lõunast”) 16. II.
*Einari Pitkäniemi ([[Elmar Grin]] "Tuul lõunast") 16. II.
*1949. a. märtsist Tallinna Riikliku Draamateatri peanäitejuht.
*1949. a. märtsist Tallinna Riikliku Draamateatri peanäitejuht.
*Claudius ([[Willam Shakespeare]] „Hamlet”) 2. VII.
*Claudius ([[William Shakespeare]] "Hamlet") 2. VII.
*Luka Lukitš Hlopkov ([[Nikolai Gogol]] „Revident”) 15. X.
*Luka Lukitš Hlopkov ([[Nikolai Gogol]] "Revident") 15. X.
*Costa Varra (N. Vitra „Hukkamõistetute vandenõu”) 12. XI.
*Costa Varra (N. Vitra "Hukkamõistetute vandenõu") 12. XI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[Aleksandr Korneitšuk]] „Ukraina steppides” 22. V.
*[[Aleksandr Korneitšuk]] "Ukraina steppides" 22. V.
*[[Georgi Mdivani]] „Kes on süüdi?” 8. IX.
*[[Georgi Mdivani]] "Kes on süüdi?" 8. IX.
*"Revident".
*„Revident”.
*[[Anatoli Sofronov]] „Moskva iseloom” 21. XII.
*[[Anatoli Sofronov]] "Moskva iseloom" 21. XII.


'''1950'''
'''1950'''
*Sergei Aleksandrovitš Trubnikov ([[Konstantin Simonov]] „Võõras vari”) 12. II.
*Sergei Aleksandrovitš Trubnikov ([[Konstantin Simonov]] "Võõras vari") 12. II.
*Paralepp ([[A. H. Tammsaare]]-[[Andres Särev]] „Pankrot”) 12. XI.
*Paralepp ([[A. H. Tammsaare]]-[[Andres Särev]] "Pankrot") 12. XI.


'''Lavastus'''
'''Lavastus'''
*[[August Jakobson]] „Ehitajad” 8. VII.
*[[August Jakobson]] "Ehitajad" 8. VII.


'''1951'''
'''1951'''
*Lund ([[August Jakobson]] „Öö ja päeva piiril”) 14. II.
*Lund ([[August Jakobson]] "Öö ja päeva piiril") 14. II.
*Ricaredo ([[Lope de Vega]] „Tantsuõpetaja”) 25. IV.
*Ricaredo ([[Lope de Vega]] "Tantsuõpetaja") 25. IV.
*Voronov ([[Vsevolod Višnevski]] „Unustamatu 1919”) 12. VI.
*Voronov ([[Vsevolod Višnevski]] "Unustamatu 1919") 12. VI.
*Richard Berg ([[Lev Šeinin]] „Sajandi keskel”) 4. X.
*Richard Berg ([[Lev Šeinin]] "Sajandi keskel") 4. X.
*Moki Parmjonõtš Knurov ([[Aleksandr Ostrovski]] „Kaasavaratu”) 24. XI.
*Moki Parmjonõtš Knurov ([[Aleksandr Ostrovski]] "Kaasavaratu") 24. XI.


'''1952'''
'''1952'''
*Okajomov ([[Aleksandr Afinogenov]] „Mašake”) 16. II.
*Okajomov ([[Aleksandr Afinogenov]] "Mašake") 16. II.
*Karenin ([[Lev Tolstoi]] „Anna Karenina”) 3. V.
*Karenin ([[Lev Tolstoi]] "Anna Karenina") 3. V.
*Sm. Stepanjan ([[Anatoli Surov]] „Koit Moskva kohal“) 17. V.
*Sm. Stepanjan ([[Anatoli Surov]] "Koit Moskva kohal") 17. V.
*Adõlov (A. Kahhari „Siidsüžanee“) 4. X.
*Adõlov (A. Kahhari "Siidsüžanee") 4. X.
*Kindral de Frandchamp ([[Honoré de Balzac]] „Võõrasema“) 28. XII.
*Kindral de Frandchamp ([[Honoré de Balzac]] "Võõrasema") 28. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[August Jakobson]] „Šaakalid“ 26. I.
*[[August Jakobson]] "Šaakalid" 26. I.
*[[Janis Rainis]] „Puhu, tuul!“ 16. III.
*[[Janis Rainis]] "Puhu, tuul!" 16. III.


'''1953'''
'''1953'''
*Gunnar Hansen ([[August Jakobson]] „Kaitseinger Nebraskast“) 11. IV.
*Gunnar Hansen ([[August Jakobson]] "Kaitseinger Nebraskast") 11. IV.
*Roman Krugljakov (L. Zorin „Avameelne kõnelus“) 21. VI.
*Roman Krugljakov (L. Zorin "Avameelne kõnelus") 21. VI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[Aleksei Arbuzov]] „Tanja“ 22. II.
*[[Aleksei Arbuzov]] "Tanja" 22. II.
*[[Afanassi Salõnski]] „Ohtlik kaaslane“ 7. XI.
*[[Afanassi Salõnski]] "Ohtlik kaaslane" 7. XI.


'''1954'''
'''1954'''
*Dr. Villak ([[August Jakobson]] „Viirastused“) 25. VI.
*Dr. Villak ([[August Jakobson]] "Viirastused") 25. VI.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*[[August Jakobson]] „Suremine“ 30. I.
*[[August Jakobson]] "Suremine" 30. I.
*[[Anton Tšehhov]] „Kolm õde“ 1. V.
*[[Anton Tšehhov]] "Kolm õde" 1. V.
*[[William Shakespeare]] „Mõõt mõõdu vastu“ 30. XII.
*[[William Shakespeare]] "Mõõt mõõdu vastu" 30. XII.


'''1955'''
'''1955'''
*Anton Antonovitš Skvoznik-Dmuhhanovski, Linnapealik ([[Nikolai Gogol]] „Revident“) 8. V.
*Anton Antonovitš Skvoznik-Dmuhhanovski, Linnapealik ([[Nikolai Gogol]] "Revident") 8. V.
*Gustav Räni ([[August Jakobson]] „Vana tamm“) 28. VI.
*Gustav Räni ([[August Jakobson]] "Vana tamm") 28. VI.
*Küüslauk ([[August Kitzberg]] „Laurits“) 26. XII.
*Küüslauk ([[August Kitzberg]] "Laurits") 26. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
*"Revident".
*„Revident“.
*[[Hella Wuolijoki]] „Põlev maa“ 18. IX.
*[[Hella Wuolijoki]] "Põlev maa" 18. IX.
*[[Leonid Leonov]] „Tavaline inimene“ 7. X.
*[[Leonid Leonov]] "Tavaline inimene" 7. X.


'''1956'''
'''1956'''
*Fjodor Favrilovitš Tereštšenko ([[Aleksandr Korneitšuk]]i „Tiivad“) 26. II.
*Fjodor Favrilovitš Tereštšenko ([[Aleksandr Korneitšuk]]i "Tiivad") 26. II.
*Harald Lauer ([[Aadu Hint]] „Peibutuslaul“) 15. IX.
*Harald Lauer ([[Aadu Hint]] "Peibutuslaul") 15. IX.
*Rittmeister ([[Aleksandr Fredro]] „Daamid ja husaarid“) 30. IX.
*Rittmeister ([[Aleksandr Fredro]] "Daamid ja husaarid") 30. IX.
*Organist Heinmann ([[Eduard Vilde]] „Tabamata ime“).
*Organist Heinmann ([[Eduard Vilde]] "Tabamata ime").


'''Lavastus'''
'''Lavastus'''
*„Daamid ja husaarid“.
*"Daamid ja husaarid".


'''1957'''
'''1957'''
*Jaak Jooram ([[Hugo Raudsepp]] „Mikumärdi“) 21. IV.
*Jaak Jooram ([[Hugo Raudsepp]] "Mikumärdi") 21. IV.
*Felian O'Relian ([[Halldor Laxness]] „Müüdud hällilaul“) 27. VI.
*Felian O'Relian ([[Halldor Laxness]] "Müüdud hällilaul") 27. VI.
*Maksim Fornostajev ([[Konstantin Trenjov]] „Ljubov Jarovaja“) 3. XI.
*Maksim Fornostajev ([[Konstantin Trenjov]] "Ljubov Jarovaja") 3. XI.


'''1958'''
'''1958'''
*Shylock ([[William Shakespeare]] „Veneetsia kaupmees“) 13. IV.
*Shylock ([[William Shakespeare]] "Veneetsia kaupmees") 13. IV.


'''1959'''
'''1959'''
*Pjotr Nikolajevitš Sorin ([[Anton Tšehhov]] „Kajakas“) 18. X.
*Pjotr Nikolajevitš Sorin ([[Anton Tšehhov]] "Kajakas") 18. X.


'''1963'''
'''1963'''
*Karpa ([[Valdo Pant]] „Avarii“ V. Kingissepa nim. TRA Draamateatris) 7. XI.
*Karpa ([[Valdo Pant]] "Avarii" V. Kingissepa nim. TRA Draamateatris) 7. XI.


'''1964'''
'''1964'''


'''Lavastus'''
'''Lavastus'''
*[[August Kitzberg]] „Neetud talu“- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.
*[[August Kitzberg]] "Neetud talu"- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.


'''1966'''
'''1966'''
*Sir Fogg ([[Pavel Kohout]] „80 päevaga ümber maailma“ [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater|ENSV Riiklikus Noorsooteatris]]) 27. II.
*Sir Fogg ([[Pavel Kohout]] "80 päevaga ümber maailma" [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater|ENSV Riiklikus Noorsooteatris]]) 27. II.


== Osad telelavastustes ==
== Osad telelavastustes ==
*([[Aleksandr Volodin (kirjanik)|Aleksander Volodin]] „Minu vanem õde“) 2. V 1962
*([[Aleksandr Volodin (kirjanik)|Aleksander Volodin]] "Minu vanem õde") 2. V 1962
*Dopetrovski, Keefiri Teadusliku Instituudi direktor ([[Lvov Rakov]], [[Daniel Al]] „Ohtlikum vaenlasest“) 18. III 1963
*Dopetrovski, Keefiri Teadusliku Instituudi direktor ([[Lvov Rakov]], [[Daniel Al]] "Ohtlikum vaenlasest") 18. III 1963
*Brosius ([[Hans Pfeiffer]] „Kaks arsti“) 9. XII 1963.
*Brosius ([[Hans Pfeiffer]] "Kaks arsti") 9. XII 1963.
*Bur Molottke ([[Heinrich Böll]] „Dr. Murke kogub vaikust“) 7. V 1965.
*Bur Molottke ([[Heinrich Böll]] "Dr. Murke kogub vaikust") 7. V 1965.
*Parkinson („Parkinsoni seadus“) 8 saadet 14. III – 20. VI 1965.
*Parkinson ("Parkinsoni seadus") 8 saadet 14. III – 20. VI 1965.
*Kirjanik ([[Erni Krusten]] „Vana võrukael“) 14. IX 1967.
*Kirjanik ([[Erni Krusten]] "Vana võrukael") 14. IX 1967.
*Muheim, ettevõtja ([[Friedrich Dürrenmatt]] „Meteoor“) 29. III 1969.
*Muheim, ettevõtja ([[Friedrich Dürrenmatt]] "Meteoor") 29. III 1969.
*Klassik ([[Enn Vetemaa]] „Illuminatsioonid keravälgule“) 11. V 1969.
*Klassik ([[Enn Vetemaa]] "Illuminatsioonid keravälgule") 11. V 1969.
*Draakon ([[Jevgeni Švarts]] „Draakon“) 5., 6., 7. XII 1969.
*Draakon ([[Jevgeni Švarts]] "Draakon") 5., 6., 7. XII 1969.
*Vanamees Petruhhov ([[Stanisław Grochowiak]] „Kuu“) 23. II 1970.
*Vanamees Petruhhov ([[Stanisław Grochowiak]] "Kuu") 23. II 1970.
*Matemaatika õpetaja ([[Frigyes Karinthy]] „Tagastage kooliraha“) 12. VI 1971.
*Matemaatika õpetaja ([[Frigyes Karinthy]] "Tagastage kooliraha") 12. VI 1971.


== Osad filmides ==
== Osad filmides ==
*Kaljo, rahvavanem Olevi poeg („Mineviku varjud“). Eesti film 1924.
*Kaljo, rahvavanem Olevi poeg ("Mineviku varjud"). Eesti film 1924.
*Salapiirituslaeva kapten („W. M. W. 6“). Suomi-Film 1936
*Salapiirituslaeva kapten ("W. M. W. 6"). Suomi-Film 1936
*Episoodiline osa („Elu tsitadellis“). Lenfilm 1947.
*Episoodiline osa ("Elu tsitadellis"). Lenfilm 1947.
*Episoodiline osa („Valgus Koordis“). Lenfilm ja Tallinnfilm 1951.
*Episoodiline osa ("Valgus Koordis"). Lenfilm ja Tallinnfilm 1951.
*Arulaid („Andruse õnn“). Tallinnfilm 1955.
*Arulaid ("Andruse õnn"). Tallinnfilm 1955.
*Kallak („Pöördel“). Tallinnfilm 1957.
*Kallak ("Pöördel"). Tallinnfilm 1957.
*Episoodiline osa („Esimese järgu kapten“). Tallinnfilm 1959.
*Episoodiline osa ("Esimese järgu kapten"). Tallinnfilm 1959.
*Polkovnik Kikas („Kutsumata külalised“). Tallinnfilm 1959.
*Polkovnik Kikas ("Kutsumata külalised"). Tallinnfilm 1959.
*Telefilm („Mõistus, tahe, töö ja Lauter“. 1963.
*Telefilm ("Mõistus, tahe, töö ja Lauter". 1963.
*Preester („Hamlet“). Lenfilm 1964.
*Preester ("Hamlet"). Lenfilm 1964.
*Parun von Kremer („Mäeküla piimamees“). Tallinnfilm 1965.
*Parun von Kremer ("Mäeküla piimamees"). Tallinnfilm 1965.
*Episoodiline osa („Pimedad aknad“). Telefilm 1968.
*Episoodiline osa ("Pimedad aknad"). Telefilm 1968.
*Üks kuuest mehest („Mehed ei nuta“). Telefilm 1968.
*Üks kuuest mehest ("Mehed ei nuta"). Telefilm 1968.
*Vanaisa („Kaugel läänes“). Mosfilm 1969.
*Vanaisa ("Kaugel läänes"). Mosfilm 1969.
*Kuninga nõunik („Nõukogude Liidu suursaadik“). Mosfilm 1969.
*Kuninga nõunik ("Nõukogude Liidu suursaadik"). Mosfilm 1969.
*Episoodiline osa („Viimne reliikvia“). Tallinnfilm 1970.
*Episoodiline osa ("Viimne reliikvia"). Tallinnfilm 1970.
*Episoodiline osa („Kolme katku vahel“). Telefilm 1970.
*Episoodiline osa ("Kolme katku vahel"). Telefilm 1970.
*Arst („Kuningas Lear“). Lenfilm 1970.
*Arst ("Kuningas Lear"). Lenfilm 1970.
*Päri („Valge laev“). Tallinnfilm 1971.
*Päri ("Valge laev"). Tallinnfilm 1971.
*Episoodiline osa („Tuuline rand“). Tallinnfilm 1972.
*Episoodiline osa ("Tuuline rand"). Tallinnfilm 1972.


<ref name="Käidud teedelt" />
<ref name="Käidud teedelt" />

Redaktsioon: 25. veebruar 2018, kell 17:06

Ants Lauter (5. juuli 1894 Veski küla, Velise vald – 30. oktoober 1973 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja, teatrijuht ja pedagoog.

Elutee

Lapsepõlv ja koolitee

Ants Lauter sündis Velise vallas Veski külas. Vennad Jüri, Kustas, Mihkel ja õed Anu ning May olid kõik Hansuks ristitud vennast vanemad ning kooli lõpetanud, kui viimane seitsmeaastaselt 1901. aastal alles õpinguid alustas. Esimene kool oli vallakool. Vend Mihkel oli Päärdus kooliõpetajaks ja Ants käis algul seal. Aasta pärast viidi vend üle Velisele, Ants järgnes. Vallakooli aeg lõppes Antsul Valgus, sest vend määrati vahepeal sinna.

Isa Mihkel, vallavanema ametit pidav hoolas mees soovis, et Antsust saaks kantseleiametnik. Haridustee jätkus Järvakandi ministeeriumikoolis. Ants oli siis 11-aastane. Väikest Lauterit huvitasid madrused ja püssid. Lemmikraamatuteks olid Eduard Bornhöhe "Tasuja" ja "Villu võitlused". Esimene etteastumine oli kooliaktusel Krõlovi valmiga "Demjani kalasupp".

Teatrit nägi noor Lauter esmakordselt Raikkülas piduõhtul, kus mängiti Christian Rutoffi "Vastu vett", talle tundus kõik nähtu kirjeldamatult ilusana. 1909. aastal läks Ants haridusteed jätkama Tallinnasse Gustav Narusbeki Kaubanduskooli. Õppemaks oli kõrge ja isa tegi suuri pingutusi, et Antsu õpingute eest maksta. Tallinnasse jõudes hakkas ta ka kohe aktiivselt Estonia teatrit külastama ja viis end kurssi Estonia trupiga. Imetles ja vaimustus teatrist. Imetlusest meeletuna jälitas ta sageli näitlejaid. Tallinnas tekkis tal vastupandamatu soov ka ise näidelda.

1911. aastal lõpetas ta kooli ja temast sai kontoriametnik Mayeri vabrikus. Lauteri töökaaslased tegid vabal ajal "teatrit" tolleaegses antvärkide klubis Gewerbeverein. Ka Ants esines vahel seal õhtuti lauldes ja tekste esitades. Esinemisisu kasvas ja Estonia kiskus võimsa magnetina.

1913. aastal tegid Antsu kaks venda proove Jakob Mändmetsa "Nelja päevaga". Neist vanem – Kustas, Saue vallakirjutaja ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel Kohilas sattusid etendust vaatama Karl Jungholz ja Theodor Altermann, kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile Estoniasse tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest Paul Pinnale ja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga Estoniasse näitlejaks ja inspitsiendiks. Ants oli kõhklematult nõus. Siit algas Ants Lauteri teatritee, 1913. aastal, 19-aastaselt.[1]

Teatritee algusaastad

1913. aasta sügisel avati Estonia uus maja Shakespeare'i "Hamletiga". Ants oli seal Fortinbrasi rollis. Karl Jungholz kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.

Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde Carl Rössleri "Viis frankfurtlast". Esimest korda mängis ta siin koos Erna Villmeriga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.

Hooaja lõpul, 1914. aasta kevadel lagunes Estonia trupp. Karl Jungholz läks Pärnusse, Paul Pinna Nižni Novgorodi operetiteatrisse. Altermanni haigus, mille tunnused olid ilmnenud juba "Hamletis", muutus raskemaks. Altermann kirjutas Lauterile, et see Jungholziga Pärnusse ei läheks, ning tunnistas ta oma järglaseks. Lauter sai üha suuremaid rolle ja Altermann tegi temaga eraproove.[2]

Sõja-aegne teatritegevus

1915. aasta algul Ants mobiliseeriti. Rindel sai Lauter aga gaasimürgituse ning pärast paranemist viidi ta üle tagavarapolku Novgorodi. Polgul oli oma teater, mis andis 2–3 korda nädalas etendusi. Ants tegi seal kaasa kuni teenistusest vabanemiseni 1917. sügiseni. Sealt edasi sai temast Novgorodi Linnateatri näitleja, kus ta oli 1918. aasta augustini. Venemaal olles õppis ta palju ja omandas teistsugust näitlemisviisi kui Estonias. Tal olid kolleegideks suured eeskujud, Venemaa tippnäitlejad. Tuli mängida väheste proovidega palju ja laiahaardeliselt.

1918. aasta augustis jõudis Lauter tagasi Eestisse. Jungholz võttis ta vastu avasüli, kuid Venemaal rooduülemana teeninud Lauter oli karjumiste ja käsklustega oma hääle rikkunud.[3]

Eestis tagasi

Kümne hooaja kestel, 1918. aasta sügisest 1928. aasta sügiseni valmis Lauteril sadakond rolli, enamasti peaosad. Naasnud Venemaalt, hakkas ta ka kohe lavastama. Ta oli algaja, kuid sellegipoolest lavastas meeletu tempoga – kümne aasta vältel ligi 80 tükki. See oli rohkem kui pool repertuaarist. Ta mängis kaasa Vene Draamateatri etendustes, lavastas Pärnu Endlas ja Draamastuudios, tõlkis näidendeid. Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.

1920 ja 1923 külastas Lauter Lääne-Euroopa teatrilinnu – Berliini, Viini, Prahat ja Leipzigi ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. Ekspressionistlikele katsetustele oli kõrgpunktiks 1924. aastal lavastatud Ernst Tolleri "Masinahävitajad", mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.

1923. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz "Hamleti" ja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – Hamletit. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.

1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – Estonia draamatrupi juht.

Lavakunstnikuks kujunemise juurde mahtusid ka mõttevahetused Konstantin Stanislavski teemadel Erna Villmeriga. 1928. aasta sügisel sõitis Lauter koos Erna Villmeri, Liina Reimani ja Betti Kuuskemaaga Moskvasse Kunstiteatri 30. aastapäeva üritustele. Seal kohtus ta esmakordselt Stanislavskiga.[4]♙

Lavaliselt täiskasvanuks saamine

1930ndail oli üle poolte näidendeist Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud Eesti Teatrikoolis. Suur osa Lauteri erialases arengus oli õppereisidel. Ta külastas 1928. ja 1937. aastal Saksamaad, 1934. aastal Nõukogude Liitu, 1929. aastal Poolat, 1937. aastal Rootsit, Norrat, Taanit ja Inglismaad. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.

Välismaareisidelt naasnud, oli Lauteri stiil välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. 1937. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne Stanislavski raamatust "Näitleja töö iseendaga". Lauter tõlkis õhinaga olulisima ja viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.

Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste – rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.

1939. aastal polnud Lauter enam draamatrupi juht. Ka lavastajatöö koormus oli muutunud ülejõukäivaks ning ta jätkas näitlejana. Hooajal 1940/1941 ei lavastanud ta ühtki lavastust. 1941. aastal mobiliseeriti Ants Lauter ja viidi Ivdeli sovhoosi. Seal pidi ta tegema kõikvõimalikke põllutöid. Paul Pinnal, kes oli samuti mobiliseeritud, olid peas keerlemas aga teatrimõtted ning mõne aja pärast kutsutigi ta Nõukogude Eesti valitsuse poolt Tšeljabinskisse Eesti Kunstiansambleid organiseerima. Trupiga käidi esinemas sõjarühmadele ja laskurdiviisidele.

Ajapikku liikus rinne aina rohkem ja rohkem läände ning mõne aja pärast oligi draamatrupp oma esinemistega juba Narvas ja Võrus. Jõuti tagasi Eestisse, kus leiti eest Estonia kahjustatud teatrimaja. Lauter oli üks eestvedajatest, kes teatrit taas üles ehitama hakkasid. Loometöö jätkus samal ajal aga teistes ruumides. Lauter asus kohe lavastama. Väljapaistvamad neist: Anton Tšehhovi "Kolm õde" ja August Jakobsoni "Kaks leeri".

1947. aastal sai Ants Lauter kui instituudi lavakunsti kateedri õppejõud professori nimetuse. 1947. ja 1948. aastal pälvis Lauter Nõukogude Eesti preemia 1948. aasta suvel anti Lauterile NSV Liidu rahvakunstniku nimetus. 1949. aasta kevadel liideti Estonia draamatrupp Tallinna Riikliku Draamateatri omaga, mille peanäitejuhiks sai Ants Lauter. Ühel traagilisel koosolekul pidi ta aga selle ameti maha panema ning temast sai 1951. aastal Vanemuise näitleja ja lavastaja. Vanemuises töötas ta koos Epp Kaidu, Aleksander Poljakovi ja Kaarel Irdiga. 1952. aastal pälvis Ants Lauter Stalini preemia ja 1956. aastal Lenini ordeni. 1958. aasta suvel sai Ants Lauter Estonia direktoriks ja 1959. aastal jäi Ants Lauter pensionile. Aastatel 1960–1962 töötas Lauter veel Estonia kunstilise konsultandina. Ka elu lõpuaastatel tegutses ta kindla päevaplaani järgi ning arvas sinna valudest ja nõrkusest hoolimata isegi suplemise. Lauter suri 79-aastasena 30. oktoobril 1973 Tallinnas.[5]

Eesti Teatriliit annab aastast 1975 välja temanimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.

Ants Lauterist on ilmunud tema mälestuste ja artiklite kogumikud "Käidud teedelt" (I 1979, II 1982).

Temast on film "Mõistus, tahe, töö ja Lauter" (1963, ETF).

Erna Villmer Ants Lauterist

"Pärast Venemaalt tulekut (1918. aastal) oli Ants tavaline provintslik edev ja täispuhutud asjaarmastaja, nagu neid oli küllalt noorte näitlejate hulgas. Pikapeale muutus Lauteri mäng loomulikumaks ja tasasemaks. Ta arenes oma töö, aastate ja elu mõjul.

Lauter lõi oma kujud spontaanselt. Nagu välgu sähvatusel leidis ta proovil oma kuju. Meie kõik imetlesime sellist kiiret protsessi. Lauter raputas otsekui varrukast oma karakterosi. Ta liikus sealjuures välistel karakterjoontel ja oli selles võrratu. See looming ei jäänud ainult välistesse joontesse – elustav veri voolas muidugi ande-südamest, närvitsentrumist. Kui ütelda piltlikult – Lauter oli veepealne aurik, mina allveelaev.

Partnerina oli Lauter mulle seda, mis instrumentaalkunstnikule hea mänguriist. Kui partner reageerib õiges suunas, kui tema elamuste ja mõtete helid vastavad sinu helidele, on kerge luua. Iga mu sõna või tunne-mõte leidis õige vastukaja.[6]

Lauter oli lavastajana kõigepealt täpne, lausa matemaatiline. Lava oli tema režiiraamatus nagu malelaud, mille ruutudes liikusid malendid. Kui mõnel neist oli võõrastus sellise viisi vastu ja hakkas liikuma oma tahtmist mööda, siis oli Lauter painduv küllalt, et nõustuda, kui selline muutus oli põhjendatud, esile kutsutud näitleja inspiratsioonist. Kuid ta märkis selle muutuse kohe oma režiiraamatusse, et juba järgmisel proovil seda vajaduse korral meelde tuletada".[7]

Ants Lauteri mõtteid

"Päev, millal inimene midagi uut ei õpi, on kaotatud päev. Väljendugu see uus teadmiste, oskuste või lihtsalt uute muljete juurdesaamise näol."[8]

"Näitejuht peab olema kasvataja, kes peab juhtima näitlejate tähelepanu sellele, et ta oma võimete piirides annaks enesest maksimumi – ja et ta ei piirduks ainult oma osa lihtsa "ärategemisega". Meil on tarvis lahti saada hurraatava asjaarmastaja vaimust, mis pole kooskõlas kutselise teatri süsteemiga, ning kohusetundliku tööga tuua esile oma annet. Seda olen nõudnud niihästi eneselt kui ka teistelt. Peaaegu kõik meie näitlejad on autodidaktilised leiutajad üksteise najal."[7]

"Näitleja peab looma elust. Järelikult peab ta eluga kokku puutuma. Elu ei lakka hetkekski. Ka näitleja loomingulised tähelepanekud peavad kestma vahet pidamata. Igal hetkel, kus ta silmad ja kõrvad on lahti. Igal hetkel peab ta olema erk ja tähelepanelik. Nii ümbruse kui ka iseenda suhtes. Ainult sel teel saab ta lavalgi anda täisverelisi inimesi: kõige mustemaski südames oma päikesetera ja kõige õilsamaski hinges oma terakese musta."[9]

"Meisterlikkus nõuab meistrilt pingelist ja vahetpidamatut tööd enda kallal. Algul selleks et üldse meistriks saada, pärast – et meistriks jääda. Anne üksi ei tee veel meistriks. Lihvimata teemant pole veel briljant. Kuid tehtud briljandiks, ta jääbki selleks. Anne aga nõuab pidevat hoolt ja arendamist. Muidu ta roostub ja muutub muuseumlikuks väärtuseks."[10]

Elu- ja töökäik

1911 lõpetas Tallinna kaubanduskooli

1913 alustas teatritegevust Estonias inspitsendina ja näitlejana

Võttis lipnikuna osa Esimesest maailmasõjast

1916–1918 mängis Novgorodi teatris

1918–1926 Estonia draamajuht

1926–1927 Endla lavastaja ja näitleja

1927–1941 Estonia draamajuht

1941 Mobiliseeriti reservohvitserina Punaarmeesse

1942 osales Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite asutamises

1944 juhtis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatruppi

1944–1949 Estonia peanäitejuht

1949 Tallinna Draamateatri peanäitejuht

1950–1951 näitleja Draamateatris

1951–1958 Vanemuise näitleja ja lavastaja

1953–1955 Vanemuise kunstiline juht

1958–1959 Estonia direktor

1960–1962 Estonia kunstiline konsultant

1938–1941 Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikooli õppejõud

1946–1950 Eesti Riikliku Teatriinstituudi lavapraktikaõppejõud (aastast 1947 professor, tagandati ebaseaduslikult 1950)

1945–1950 ja 1969–1973 Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees.

Isiklikku

Oli abielus 1917–1925 Maria Merjanskajaga (kelle isa oli näitleja Nil Merjanski), 1928–1949 Erna Villmeriga ja 1949. aastast Heli Viisimaaga.[11]

Lavastused ja rollid

Estonias

h1913

1914

1915

1918

  • Piibeleht (Eduard Vilde "Pisuhänd") 4. IX.
  • Cleaver (John Galsworthy "Justiits") 17. IX.
  • Neznamov (Aleksandr Ostrovski "Süüta süüdlased") 8. X.
  • Felicien Bedarride (Paul Gavault "Väike kompvekiplika") 5. XI.
  • Gustaw Kundke (Clara Viebig "Preili Freschbolzen". Mängiti koos sama autori näidendiga "Võitlus mehe pärast") 12. XI.
  • Hlestakov (Nikolai Gogol "Revident") 3. XII.
  • Kählmann (August Kitzberg "Enne kukke ja koitu") 10. XII.

Lavastused

  • "Süüta süüdlased". "Väike kompvekiplika". "Revident".

1919

Lavastused

1920

Lavastused

  • "Romaan".
  • "Naiskurat".
  • Montague Glass "Potaš ja Perlmutter" 4. V.
  • "Juudaskell".
  • "Menagerie".
  • "Quo vadis?".

1921

Lavastused

  • "Revolutsiooni pulm".
  • "Monna Vanna".
  • "Kirikumõisa komöödia".
  • "Raamatukoguhoidja".
  • "Figaro pulm".
  • "Navarra Henrik".

1922

Lavastused

1923

Lavastused

  • "Võrratu avantüür".
  • "Danton".
  • "Revolutsiooni pulm".
  • Molière'i "Ihnus" 2. X.

1924

Lavastused

1925

Lavastused

  • "Imetlusväärne Crichton".
  • "Daam lahutuspõhjusega".
  • "Menagerie" ja Prosper Mérimée "Viimse jumalaarmu tõld" 28. IV.
  • "Lindprii".
  • "Punane veski".
  • James Matthew Barrie "Kvaliteedi tänav" 12. XI.
  • "Püve talus" (lõpetas pärast Karl Jungholzi Noorleini]surma lavastuse).

1926

Lavastused

  • "Inimsõber".
  • "Vana Aadam".
  • Hugo Rudsepp "Demobiliseeritud perekonnaisa" (draamatrupi tuluõhtuks) 16. V.
  • Osad Endlas:
  • Karl Moor (Friedrich Schiller "Röövlid") 15. IX.
  • Balthasar ("Tuvikene pihus"), herra Tittori ("Koer ajus") – Carl Goetzi "Menagerie" 18. IX. (Lauter mängis esietendusel).
  • Hamlet (William Shakespeare "Hamlet") 20. XI.

Osad ja lavastused Endlas

1926

1927

Lavastused

  • "Imetlusväärne Crichton".
  • "Volbri öö".
  • "Oma naiivses puhtuses" (lavastanud ja mänginud külalisena Tonyt ka Narva teatris Võitleja).
  • "Lähme lahku".

Osa Draamastuudios

1926

Lavastused Draamastuudios

1926

1927

Osa ja lavastus Töölisteatris

1926

  • (teised Draamastuudio tegelased): Kindral (Mait Metsanurk "Kindrali poeg") 16. X.

1927

Jätkus töö Estonias

1927

Lavastused:

1928

Lavastused

  • "Libahunt".
  • "Armu- ja narrimäng".
  • "Peenem härra".
  • "Patrioot".
  • Hugo Raudsepp "Siinai tähistel" 16. XI.

Vabaõhuetendus (Draamastuudioga):

1929

Lavastused

1930

Lavastused

  • "Kolmekrossiooper".
  • "Püve talus".
  • "Teekonna lõpp".

1931

Lavastused

  • "Põrunud aru õnnistus".
  • "Tuli".
  • "Neli kuningat".
  • Eduard Vilde "Pisuhänd" 2. XI.

1932

Lavastused

1933

Lavastused

  • "Väimehed".
  • "Salongis ja kongis".
  • Bernhard Blume "Punane kukk" 22. X.

1934

Lavastused

  • "Pilveristi".
  • "Püve talus".
  • Hugo Raudsepp "Roosad prillid" 9. IX.
  • "Börsipalavik".

1935

Lavastused

1936

Lavastused

1937

Lavastused

  • "Lipud tormis".
  • Oskar Luts "Paunvere" 14. V.
  • "Suveöö unenägu".
  • Hugo Raudsepp "Mees, kelle käes on trumbid" 17. X.

1938

Lavastused

1939

Lavastused

1940

1941

1944

Lavastus

1945

Lavastused

  • I. Štok "Udu lahe kohal" 24. VI.
  • "Aja käsk" – näitejuht, lavastaja Felix Moor

1946

Lavastused

  • L. Hellmann "Rebased" 20. II.
  • "Vaenlased".
  • Hugo Raudsepp "Tagatipu Tiisenoosen" 29. IX.
  • "Nende eest, kes merel" – näitejuht, lavastaja Georgi Tugolessov

1947

Lavastused

1948

Lavastused

1949

  • Othello (William Shakespeare "Othello") 13. I.
  • Einari Pitkäniemi (Elmar Grin "Tuul lõunast") 16. II.
  • 1949. a. märtsist Tallinna Riikliku Draamateatri peanäitejuht.
  • Claudius (William Shakespeare "Hamlet") 2. VII.
  • Luka Lukitš Hlopkov (Nikolai Gogol "Revident") 15. X.
  • Costa Varra (N. Vitra "Hukkamõistetute vandenõu") 12. XI.

Lavastused

1950

Lavastus

1951

1952

Lavastused

1953

  • Gunnar Hansen (August Jakobson "Kaitseinger Nebraskast") 11. IV.
  • Roman Krugljakov (L. Zorin "Avameelne kõnelus") 21. VI.

Lavastused

1954

Lavastused

1955

Lavastused

1956

Lavastus

  • "Daamid ja husaarid".

1957

1958

1959

1963

  • Karpa (Valdo Pant "Avarii" V. Kingissepa nim. TRA Draamateatris) 7. XI.

1964

Lavastus

  • August Kitzberg "Neetud talu"- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.

1966

Osad telelavastustes

Osad filmides

  • Kaljo, rahvavanem Olevi poeg ("Mineviku varjud"). Eesti film 1924.
  • Salapiirituslaeva kapten ("W. M. W. 6"). Suomi-Film 1936
  • Episoodiline osa ("Elu tsitadellis"). Lenfilm 1947.
  • Episoodiline osa ("Valgus Koordis"). Lenfilm ja Tallinnfilm 1951.
  • Arulaid ("Andruse õnn"). Tallinnfilm 1955.
  • Kallak ("Pöördel"). Tallinnfilm 1957.
  • Episoodiline osa ("Esimese järgu kapten"). Tallinnfilm 1959.
  • Polkovnik Kikas ("Kutsumata külalised"). Tallinnfilm 1959.
  • Telefilm ("Mõistus, tahe, töö ja Lauter". 1963.
  • Preester ("Hamlet"). Lenfilm 1964.
  • Parun von Kremer ("Mäeküla piimamees"). Tallinnfilm 1965.
  • Episoodiline osa ("Pimedad aknad"). Telefilm 1968.
  • Üks kuuest mehest ("Mehed ei nuta"). Telefilm 1968.
  • Vanaisa ("Kaugel läänes"). Mosfilm 1969.
  • Kuninga nõunik ("Nõukogude Liidu suursaadik"). Mosfilm 1969.
  • Episoodiline osa ("Viimne reliikvia"). Tallinnfilm 1970.
  • Episoodiline osa ("Kolme katku vahel"). Telefilm 1970.
  • Arst ("Kuningas Lear"). Lenfilm 1970.
  • Päri ("Valge laev"). Tallinnfilm 1971.
  • Episoodiline osa ("Tuuline rand"). Tallinnfilm 1972.

[12]

Tunnustused

Kirjandus

  1. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 5 – 11
  2. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 11 – 15
  3. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 15 – 17
  4. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 17 – 27
  5. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 27 – 51
  6. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 25 – 26
  7. ↑ 7,0 7,1 Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 30
  8. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 28
  9. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 36
  10. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 37
  11. ↑ Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma, 1965, "Eesti teatri biograafiline leksikon", Eesti teatriliit, Tallinn. lk 307 – 308
  12. ↑ H. Einas, K. Kask, L. Tormis, 1982, "Käidud teedelt", Eesti Raamat, Tallinn. lk 267–277

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ants_Lauter&oldid=4921395"