Aleksander Möldroo
| Aleksander Möldroo | |
|---|---|
| Sünninimi | Aleksander Mölder |
| Sünniaeg | 6. august 1902 |
| Sünnikoht | Narva |
| Surmaaeg | 16. september 1991 (86-aastaselt) |
| Surmakoht | Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | maalikunst |
| Kunsti õppinud | Kõrgem Kunstikool Pallas; Riigi Kunsttööstuskool |
Aleksander Möldroo (1920. aastate keskpaigani Aleksander Mölder) (6. august 1902 Narva – 16. september 1991 Tallinn) oli eesti graafik ja teatrikunstnik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksander Möldroo sündis Narvas ja omandas alghariduse Narva linavabriku algkoolis ja 1912–1919 kommertskoolis. Kunstiõpinguid alustas 1920. aastal Tallinna Kunsttööstuskoolis, kus õppis dekoratsioonmaali. Kunsttööstuskoolis õppis Möldroo kaks aastat, edasi jätkas enesetäiendamist 1922–1923 kunstikoolis Pallas Konrad Mäe ja Ado Vabbe ateljeedes. Sellele järgnes õppereis Pariisi.
Möldroo töötas nii Eesti (Endla 1926–1928; 1928–1930 Draamastuudio Teater; Ugala 1936–1946) kui ka välismaa (Kaunase Riigiteater 1924–1925; Belgradi Riigiteater 1930–1931) teatrites. 1946–1952 oli ametis Tallinna Kultuurhariduslike Asutiste Komitee peakunstnikuna.
Aastatel 1952–1957 oli Venemaal Taišeti lähedal sunnitöölaagris.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Möldroo lavakavandid, teostatud temperas või monotüüpias, mõjuvad tänu oma terviklikkusele ja lõpetatusele terviklike kunstiteostena. Varasemad, eriti Hommikuteatrile tehtud kujundused on ekspressionistlikud, hiljem saab valdavaks realistlikum, väljendusrikast detaili toonitav käsitlus.[1]
Peale teatridekoraatoritöö viljeles graafikatehnikatest enim linoollõiget, puugravüüri ja monotüüpiat. Loonud ka õlimaale (maastiku- ja linnavaateid) ja akvarelle. Teinud sisekujundustöid, muuhulgas kavandanud 1933–1934 Kadrioru lossi kardinad.
Möldroo varasemad teosed, eriti linoollõiked, näitavad selgeid ekspressionismi mõjutusi. Neist tõuseb esile sari teatritegelaste portreid, millest on säilinud A. Bachmann (1922), Aleksander Teetsov (1928) ja Priit Põldroos (1929). Möldroo monotüüpiate temaatika pärineb tihti reisidelt, näiteks "Vana Belgrad" (1931), "Mostar" (1932), "Jaroslavl".[1]