Erni Krusten

Allikas: Vikipeedia
Erni Krusten

Erni Krusten (õieti Ernst Krustein) (30. aprill 1900 Muraste16. juuni 1984 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Tallinna progümnaasiumis. 1930. aastate alguses asus elama Lääne-Virumaale. Seal töötas ta algul aednikuna Rakvere lihakombinaadi taga Ussimäe talus ning kirjutas sealsest elust-olust kaks värvikat lugu: "Homo homini ..." ja "Härra Krusten, võtke saia!".

1935. aastal asus elama Viru-Jaagupi lähedale Voore külla Kruusimäe tallu, kus oli aednik ja tegeles metsatöödega. Seal kirjutas ta lood, mis avaldati ajakirjas Looming. 1940. aastal töötas ta ajakirja Viisnurk toimetuses sekretärina. Sõja ajal elas ta jälle Voore küla metsatalus ja oli mingi aja ka Kullaaru riigimõisas aednikuks. Saksa okupatsiooni lõpus elas Rakveres Kalinini 39 (nüüdne Pikk tänav).

Aastail 1944–1945 siirdus Krusten aednikutööle Roodeväljale ja seejärel Veltsi, seal kirjutas oma autobiograafilise loo "Õnnestunud külv". 1945. aastal asus kirjanik elama Rakverre Gagarini pst 17 (Kastani puiestee) ja alustas tööd vabakirjanikuna. Valmis romaan "Noorte südamed".

1950. aastal sai Krusten kutseliseks kirjanikuks. 1956. aastast elas ta Tallinnas Nõmmel.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusse tuli Erni Krusten 1920. aastate algul luule ja lühiproosaga. Tugevasti isikupärases lüürilise käsitluslaadiga proosas on põhiline esteetiliste ja sotsiaal-eetiliste konfliktide psühholoogiliselt sügav eritlemine, hea ja kurja vastuolu jälgimine. Avaldanud ka 6 lasteraamatut ja 2 näidendit ning tõlkeid vene keelest.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mineviku jahil" (1929)
  • "Org Mägedi armastus" (1939)
  • "Pekside raamat" (1946). Oli esimene pärast II maailmasõda Eesti NSV-s ilmunud eesti algupärane romaan. [1]
  • "Nagu piisake meres" (1962)
  • "Noorte südamed"

Lühiproosakogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kanarbik" (1927)
  • "Pime armastus" (1941)
  • "Rahu nimel" (1951)
  • "Piitsa matused" (1957)
  • "Õnnetu armastus" (1957)
  • "Kevadet otsimas" (1960)
  • "Viis lugu" (1968)
  • "Rõõmunäljane" (1973)
  • "Vurriluu" (1980)
  • "Hull pääsuke" (1981)
  • "Metalliotsija" (1984)

Miniatuuri- ja luulekogu[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogu[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Peegel tänaval" (1978)
  • "Hellus" (luulekogu, ilmus postuumselt 1985)

Jutustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Vana võrukael" (1966)
  • "Väga halb hinne" (1967)
  • "Okupatsioon" (1969)

Humoreskikogu[muuda | muuda lähteteksti]

Novellikogumik[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Erni Krusten on Otto Krusteni ja Pedro Krusteni vend. Tema tütar oli Reet Krusten.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ilmub esimene eesti nõukogude algupärane romaan". Sirp ja Vasar lk 3. 5. oktoober 1946.