August Kitzberg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit August Kitzberg (advokaat).

August Kitzberg abikaasaga Johanna Wilhemine Kitzberg (sünninimi Roosmann)

August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunimesid Tiibuse Jaak Tiibus ja Tiibuse Mari; 29. detsember 1855 Laatre küla, Halliste kihelkond10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik.

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestustahvel puitelamul, kus 1912–1927 elas August Kitzberg. August Kitzbergi tänav 1/3

Augusti lapsepõlv möödus Niitsaadul – Penuja vallas Saate külas, kus nende (Kitse nime kandev) pere aastatel 1857–1871 elas ja kus ta vend Jaan oli koolmeister. Kitzberg kirjutas Penuja kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".

Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinna, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.

Ta töötas 1873. aastast Viljandimaal Pornusel kihelkonnakohtu notari abilisena, hiljem aga Pornusel, Mornas ja Abjas kihelkonnakohtu notarina, seejärel oli Polli ja Pöögle valla kirjutaja ja vabanes venestuse tagajärjel kohast. Siis asus ta Viljandisse Viljandi Põllumeeste Seltsi ökonoomiks ja teotses hiljemini Kuramaal ja Riias, kust lõpuks siirdus Tartu.

Mulgimaa, Halliste-Karksi tüübid alates saunikuist ja ulatudes kuni mõisnikeni (Abja mõisnik ja kihelkonnakohtunik, parun Stackelberg) ning olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk" (1903; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", 1892). Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915).

Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). 1924. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu auliikmeks.

Valik teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus" (1919)
  • "Valitud näidendid" (1943)
  • "Külajutud" (1921-1923; 1971; 2002)
  • "Libahunt" (1969)
  • "Piibelehe-Neitsi" (1969)
  • "Libahunt. Kauka jumal" (1976)
  • "Lastejutte" (1979; 2002)
  • "Kuri kuningatütar" (1986)
  • "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997)
  • "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001)

Pseudonüümid[muuda | muuda lähteteksti]

August Kitzberg avaldas oma kirjatööde mitmesuguste varjunimede (üle 150) all. Tuntumad neist olid Tiibuse Jaak ja Pipramäe Tõnu. Muid pseudonüüme[1]:

  • A. Koldekivi
  • Abram Haimekvitsh Perlstein
  • Aliide Tiibus. stud. med.
  • Copyright 1922 by Mary Tiibus, Vorbuse
  • Eesti Kirjanduse Seltsi laekahoidja
  • endine Balti Barun Maydem, nüüdne kaskodanik Maydem
  • H. J. Goldstein
  • Haimke
  • Haimke J. Goldstein
  • Halmke Josselowitsch
  • Haimke Josselowitsch Goldstein
  • Haimke Josselowitsch Rosenstein
  • Hans
  • Harju-Hans
  • Harju-Hans, Sinu äritatud
  • Hiiu-taat Hallpää
  • Hi–Ha–He
  • Ichkab Kalning
  • Itsig Sockenschweiss
  • Jaan Vaglaraud
  • Kalja-Pärt
  • Marie T
  • Mäliküla Jaan Jassik
  • parempoolne Wabbrigant
  • Pipramäe Tõnu
  • Pipramäe Tõnu Põld
  • Põllu-vana
  • Riia-Priidu
  • sotsialdemokrat ja asutava kogu liige
  • Tiibuse Jaak (Tiibuse Jaak Tiibus, üks märtür kiriku ja usu eest, kui teda nüüd peaks kohtu kätte antama)
  • Tiibuse Mari
  • Wabrigo märk (Kaits aamert, mul om päälelööja kah)
  • Viraku-Märt
  • Worbuse-Jaak
  • Üks vana tuuletallaja

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergi muuseum. Kirjaniku auks kannab tema nime ka varasem Karksi-Nuia Gümnaasium, mis on nüüd August Kitzbergi nimeline Gümnaasium.

Mitmes Eesti asulas on August Kitzbergi järgi nimetatud tänav.

August Kitzbergi sünnikohta tähistab rändrahn.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mulgimaa.ee/turism/marsruudid/kitzbergi-radadel/ Mulgi Kultuuri Instituut - Kitzbergi radadel (nähtud 21.03.2017)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]