Mine sisu juurde

Octave Mirbeau

Allikas: Vikipeedia
Octave Mirbeau

Octave Mirbeau [okt'av mirb'o] (16. veebruar 1848 – 16. veebruar 1917) oli prantsuse kirjanik, ajakirjanik ja kunstikriitik. Ta kuulus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse mõjukamate prantsuse prosaistide hulka ning paistis silma terava ühiskonnakriitika ja realistliku kujutuslaadi poolest.

Mirbeau looming käsitles sageli ühiskondlikku ebaõiglust, silmakirjalikkust ja võimu kuritarvitamist. Tema tuntuim teos on romaan "Le Journal d'une femme de chambre" ("Toaneitsi päevik", 1900), milles ta kujutab teenijanna elu ning kriitiliselt Prantsuse ühiskonna moraali ja klassisuhete probleeme.

Lisaks ilukirjandusele tegutses Mirbeau aktiivse publitsistina. Ta kaitses inimõigusi ja toetas avalikult kapten Alfred Dreyfusi süütust nn Dreyfusi afäär ajal, astudes välja antisemitismi ja kohtuliku ebaõigluse vastu.

Mirbeau suri oma 69. sünnipäeval 1917. aastal. Tänapäeval peetakse teda üheks olulisemaks prantsuse kriitilise realismi esindajaks.

Ta on maetud Passy kalmistule Pariisis.

  • "Lettres de ma chaumière" ("Kirjad minu hurtsikust") (1885)
  • "Le Calvaire" ("Kolgata") (1886)
  • "L'Abbé Jules" (1888)
  • "Sébastien Roch" (1890)
  • "Dans le ciel" (18921893)
  • "Les Mauvais bergers" ("Kõlbmatud karjased") (1897)
  • "Le Jardin des supplices" ("Piinade aed") (1899)
Octave Mirbeau, toaneitsi Célestine, 1900
  • "Le Journal d'une femme de chambre" ("Toaneitsi päevik") (1900)
  • "Les 21 jours d'un neurasthénique" (1901)
  • "Les affaires sont les affaires" ("Äri on äri", näidend) (1903, eesti laval 1934)
  • "Farces et moralités" (1904)
  • "La 628-E8" (1907)
  • "Le Foyer" (1908)
  • "Dingo" (1913)
  • "Un gentilhomme" (1920)
  • "Contes cruels" (1990)
  • "Lettres de lInde" (1991)
  • "Combats esthétiques" (1993)
  • "L'Amour de la femme vénale" (1994)
  • "Combats littéraires" (2006)
  • "Correspondance générale" (2003-2005-2009)

Teosed eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kunst ei seisa mitte selles, et surmatakse tihti... et palju torgatakse, lõigatakse, purustatakse, tappes inimesi massiliselt... See on ju ometi nii hõlpus, nii lihtne... Kunst seisab hoopis muus: oskuses — tappa kooskõlas iluseadusiga, mille jumalik saladus tuntud vaid meile, hiinlasile... Tapaoskus !... seda leiame kõige harvemini, ja selles peitubki kõik l... Tapa-oskus !.. See tähendab: osata käsitada inimkeha just samuti, nagu kujur käsitab elevandiluud või savitompu... See tähendab: osata inimkehast pigistada. välja kõik piinade imed, mida ihu varjab oma saladuslikes sügavusis... Siin on tarvis teadmisi, mitmekesidust, elegantsust, leidlikkust... geniaalsust..." (Piinade aed).
  • "Vargus on üldse inimeste ainuke kutsetegevus. Mis tahes amet valitakse ainult sellepärast, et see võimaldab meil varastada, üks rohkem, teine vähem."
  • "Kõik seadused on rõhuvad ja kuritegelikud."

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]