Karl August Hindrey

Allikas: Vikipeedia


Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karl August Hindrey tegi pseudonüümi initsiaalidest K. A. H., kirjandusliku pseudonüüm "Hoia Ronk" sai raudteeülesõidukoha vigaselt hoiatussildilt, kuid Karl August Hindrey maeti hoopis Hans Kuuse nime all.[1]

Ta sündis Abja mõisas Viljandimaal õllepruuli pojana. Alustas õpingutega paruni koduõpetaja juures. Õppis 1883-1886 Viljandi Poeglaste Elementaarkoolis Friedrich Kuhlbarsi käe all, 1887-1889 Liivimaa maagümnaasiumis, 1889-1891 Pärnu Gümnaasiumis ja 1891 Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Õppis aastatel 18941904 Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist, Müncheni (Anton Ažbe kunstikool) ja Pariisi Filippo Colarossi[2] erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 19041928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed, kus avaldas umbes 3000 karikatuuri[2] ja alates 1924. aastast Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Tema esimesed joonistused ilmusid 1901 Teataja Nalja lisas. Aastast 1928 oli vabakutseline kirjanik.

Eesti Kirjanike Liidu liige (1922) ja Eesti Ajakirjanike Liidu liige (1921-1925).

Aastatel 1917-1918 aastatel võttis Hindrey osa Eesti rahvuslike väeosade asutamisest, olles Eesti Sõjaväelaste Tartu komitee esimees[2]. Nõukogude okupatsiooni tulekul läks Hindrey põranda alla ja alustas vastutegevust. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) kirjutas ta ajakirjanduses nõukogude võimu metsikustest. 1944. aastal üritas ta pealetungiva Punaarmee eest ebaõnnestunult Eestist põgeneda.
Alates 1944. aasta oktoobrist varjas ta end Iru vanadekodus valenime Hans Kuuse[3] all. Kus ta armetutes oludes suri vähki[3].

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Tegevus karikaturistina[muuda | muuda lähteteksti]

Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb Simplicissimuse koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats").

Tegevus kirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane.

Karl August Hindrey oli ka mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" stsenaariumi autor.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Lasteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Pambu-Peedu" (1906)
  • "Piripilli Liisu"(1906)
  • "Seene Mikk" (1906)
  • "Lõhkiläinud Kolumats" (1918)
  • "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918)
  • "Loomade mäss" (1920)
  • "Jaunart-Jauram" (1921)
  • "Jaunart-Jaurami jõngermannid" (1921)
  • "Summi-Sulpsu sekeldused" (1922)

Mälestustesari[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) - [Esimeses osas jõuab autor Pärnu gümnaasiumist väljalangemiseni, teine osa käsitleb põhiliselt Treffneri gümnaasiumis õppimise aega ja kolmas osa kunstiõpingud Peterburis ja Münchenis]
  • "Murrang" (1930) - [põhisisuks on Hindrey läbielamised Pariisis]
  • "Ararauna" (1930)
  • "Tõnissoni juures" (1931) - [katab aastad 1904–1910]
  • "Rowe rändab" (1933)

Reisiraamat[muuda | muuda lähteteksti]

  • "1914. Reisipildid" (1924)
  • "Kongosõit" (1929)
  • "Rännud, rannad, Riviera, Sõsarsaared ja Savoy" (1937)

Näidend[muuda | muuda lähteteksti]

  • Operett - "Kooparüütel" (1916)
  • "Raidaru kirikumõis" (1935)

Novellikogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Välkvalgus" (1932) - [Riigivanema auhind]
  • "Armastuskiri" (1933) - [Riigivanema auhind]
  • "Sigtuna häving" (1937)
  • "Südamed" (1938) - [Vabariigi Presidendi auhind]
  • "Hukatus Mälaril" (1939)
  • "Kogutud novellid", Stockholm, 1962
  • "Ja oli kunagi keegi..." (valikkogu; 1968)
  • "Kaugekõne" (valikkogu; 1986)
  • "Aovalged aknad" (1995)

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Suremise eod" (1935)
  • "Urmas ja Merike" (19351936) - [Riigivanema auhind], (kordustrükk 1990)
  • "Loojak" I–II ("Nõid" ja "Lembitu"; 1938) - [Vabariigi Presidendi auhind]
  • "Sündmusteta suvi" (1937)
  • "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" (1939)
  • "Taaniel Tümmi tähelend" (1942)
  • "Iru päevik: sügis 1946" (1996)

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. - Pärnu Postimees 27.10.2011 - Pilapiltnike plejaad Pärnu poistekoolist
  2. 2,0 2,1 2,2 Päewaleht 14 august 1935 (lk 5) K. A. Hindrey - 60
  3. 3,0 3,1 Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940, Tööversioon seisuga 1. detsember 2015, Elulood A – Lekstein (lk 130)