Oscar Straus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib heliloojast; USA poliitiku kohta vaat artiklit Oscar Straus (poliitik)

Oscar Straus (1918)

Oscar Straus (tegelikult Oscar Nathan Strauss; 6. märts 1870 Viin11. jaanuar 1954 Bad Ischl) oli juudi päritolu Austria helilooja ja dirigent. Viini klassikalise opereti koolkonna üks väljapaistvamaid esindajaid. Aastatel 1894–1952 komponeeris ligi 50 operetti ja muusikalist komöödiat, samuti mitusada laulu, kammermuusikat, muusika kahele balletile, klaveripalu ja hulgaliselt filmimuusikat. Strausi muusikat iseloomustab meloodilisus, vaimukus ja rõõmsameelsus.

Karjääri algus[muuda | muuda lähteteksti]

Onu ja ema suunasid teda 6-aastaselt muusika juurde. Proovis peagi ka ise komponeerida. Johannes Brahmsi soovitusel õppis Viinis Hermann Grädeneri ja hiljem Berliinis Max Bruchi juures komponeerimist ja dirigeerimist. Alustas karjääri dirigendina olles aastatel 1893–1899 selles ametis Pressburgi (Bratislava), Brno, Teplitzi (Teplice), Mainzi ja Hamburgi teatrites. Komponeerimist alustas salongimuusika ja laulude kirjutamisega. 1894 katsetas koomiliste ooperitega, kuid pärast Johann Straussi soovitust hakata tegelema kergema teatrimuusikaga asus 1900. aastal pianistina ja dirigendina tööle Berliini kabarees Überbrettl ning komponeeris seal esitatavatele kavadele saatemuusikat ja laule. Eriti meeldisid rahvale tema muusikaga kavad "Die Musik kommt" ja "Der lustige Ehemann".

Oscar Straus komponeerimas 1902

Edu ja tähelepanu[muuda | muuda lähteteksti]

1903 asus taas elama Viini, kus kirjutas rea värvikaid operette. Pahandas kõigepealt saksa hingeelu parodeerides kõrgelt idealiseeritud Richard Wagneri muusika jumaldamist offenbachilikult vaimuka burleskiga "Die lustigen Nibelungen" ("Lõbusad Nibelungid", 1904), mille esitamisest Saksamaal on hoidutud ja selle olemasolu ka maha vaikitud. 1907 loodud "Ein Walzertraum" ("Valsiunistus") konkureeris oma populaarsuselt Franz Lehári menutükiga "Die lustige Witwe" ("Lõbus lesk"). Saavutas enne esimest maailmasõda rahvusvahelise kuulsuse teostega "Der tapfere Soldat" ("Vapper sõdur") ja "Rund um die Liebe". Alates 1918. aastast komponeeris Berliini teatritele. Operetid "Der letzte Walzer" ("Viimane valss") ja "Eine Frau, die weiß, was soie will" olid kõikjal populaarsed ning pidevalt mängukavas. Natside võimuletulek 1933 sundis teda Berliinist lahkuma. 1935 Zürichis esietendunud "Drei Walzer" saavutas samuti suure rahvusvahelise leviku. Pärast natside anšlussi 1938 lahkus Viinist Pariisi ning sealt 1940 New Yorki, kus töötas dirigendina. Korraldas kontserdikava "From Strauss to Straus". Töötas Hollywoodi filmitööstuses komponistina.

Tegevus pärast sõda[muuda | muuda lähteteksti]

1948 naasis Euroopasse ning asus elama Bad Ischli. Jätkas tegevust soositud dirigendi ja heliloojana. Kirjutas muusika filmile "La ronde" (1950). Viimase loominguperioodi edukaim teos oli muusikaline komöödia "Die Musik kommt". Kirjutas ka ooperi "Božena", mis aga haledalt läbi kukkus. Seevastu Viini Hofoperile 1911 kirjutatud muusika balletile "Die Prinzessin von Tragant" oli edukas.

Franz Mailer on avaldanud tema biograafia "Weltbürger der Musik. Eine Oscar-Straus-Biographie" (Viin, 1985).

Straus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on mängitud 1918–1939 seitsmes teatris seitset operetti 23 lavastuses: "Inkognito" (Võitleja 1928), "Revolutsiooni keerises" (Ugala 1934), "Ring ümber armastuse" (Estonia 1918; Vanemuine 1922; Võitleja 1924; Ugala 1926), "Šokolaadisõdur" (Kannel 1932), "Talupojast kindral" (Vanemuine 1933); "Valsi unistusel" (Estonia 1917, 1919; Vanemuine 1919, 1929; Narva teater 1925; Endla 1927; Ugala 1930; Kannel 1939), "Viimane valss" (Estonia 1921; Vanemuine 1925, 1937; Endla 1923; Ugala 1927; Narva teater 1931; Kannel 1932).

Oscar Straus 1907

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Weise von Cordob’a (koomiline ooper, Bratislava, 1894)
  • Die Schwedin vor Brünn (Brno, 1895)
  • Der schwarze Mann (koomiline ooper, Berliin, 1910)
  • Lolotte (Praha, 1903)
  • Colombine (Berliin, 1904)
  • Die lustigen Nibelungen (burlesk, Viin, 1904)
  • Zur indische Witwe (Berliin, 1905)
  • Hugdietrichs Brautfahrt (Viin, 1906)
  • Ein Walzertraum (Viin, 1907)
  • Der tapfere Soldat (Viin, 1908)
  • Didi (Viin, 1909)
  • Venus im Grünen (Leipzig, 1909)
  • Mein junger Herr (Viin, 1910)
  • The Dancing Viennese (London, 1912)
  • Love and Laughter (koomiline ooper, London, 1913)
  • Rund um die Liebe (Viin, 1914)
  • Die Schöne Unbekannte (Viin, 1915)
  • Nachtfalter (Viin, 1917)
  • A maranymeny asszony (Budapest, 1917)
  • Eine Ballnacht (Viin, 1918)
  • Dorfmusikanten (Viin, 1919)
  • Der letzte Walzer (Berliin, 1920)
  • Die Perlen der Cleopatra (Viin, 1923)
  • Der Tanz um die Liebe (Berliin, 1924)
  • Riquette (Berliin, 1925)
  • Die Königin (Berliin, 1926)
  • Mariette, ou Comment on écrit l’histoire (muusikaline komöödia, Pariis, 1928)
  • Hochzeit in Hollywood (Viin, 1928)
  • Die erste Beste (Praha, 1929)
  • Der Bauerngeneral (Viin, 1931)
  • Eine Frau, die weiß, was sie will (Berliin, 1932)
  • Das Walzerparadies (Viin, 1935)
  • Drei Walzer (Zürich, 1935)
  • Mes amours (Pariis, 1940)
  • Die Musik kommt (Zürich, 1949)
  • Božena (ooper, München, 1952)