Maksim Gorki

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirjanikust; laevade kohta vaata artikleid Maxim Gorkiy ja Maksim Gorki (jõelaev); laevatüübi kohta vaata artiklit Maksim Gorki (jõelaeva tüüp)

Maksim Gorki autogrammiga portree

Maksim Gorki (vene Максим Горькій või Горький; kodanikunimega Aleksei Maksimovitš Peškov; vene Алексей Максимович Пешков; 28. märts 1868 Nižni Novgorod18. juuni 1936 Gorki, Moskva oblast) oli vene kirjanik.

Maksim Gorki oli sotsialistliku realismi esindaja.

Kirjaniku eestvõttel asutati 1933. aastal Moskvas Kirjandusinstituut, mis kannab tema nime.

Valik teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Макар Чудра" (1892; eesti keeles "Makar Tšudra", 1903)
  • "Мать" (1906; eesti keeles "Ema", 1934 tõlkija Eduard Jürgenfeldt, 1956, 1952; tõlkija Arnold Tulik, 1946, 1963, 1968, 1985; tõlkija Nigol Andresen)
  • "Детство" (1913–14; eesti keeles "Lapsepõlv", 1946; tõlkija Betti Alver)
  • "Мы" (1914; eesti keeles "Meie")
  • "Дело Артамоновых" (1925; eesti keeles "Artamonovite ettevõte", 1950)
  • "Жизнь Клима Самгина" (1925–36; eesti keeles "Klim Samgini elu", 1950-1952; tõlkijad Peet Vallak ja Marje Pedajas)

Eesti keeles veel ilmunud:

  • "Põhjas" (1903, 1947, 1977; näidend)
  • "Inimeste seas" (1945)
  • "Minu ülikoolid" (1947)
  • "Valitud jutustused" (1947; tõlkija Marta Sillaots)
  • "Vaenlased" (1948; näidend)
  • "Jutustused" (1949)
  • "Matvei Kožemjakini elu" (1950; tõlkija Eduard Hubel)
  • "Näidendid: 1901–1906" (1959)
  • "Näidendid: 1908–1935" (1960; tõlkija August Sang)
  • "Muinasjutte" (1961)
  • "Muinasjutud Itaaliast" (1968)
  • "Laul kotkast" (poeem; 1975; tõlkija Debora Vaarandi)
  • "Juhtum Jevseikaga" (1984, tõlkija Laine Soe)
  • "Pepe" (1987, tõlkija Väino Linask)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Gorki-nimeline Sompa klubi

Gorki järgi on nimetatud mitmeid endiseid ja praeguseid asutusi üle endise Nõukogude Liidu.

Eestis näiteks kalurikolhoos Rakvere rajoonis ja Sompa linnaosa kultuurimaja. Samuti on mitmed siinsed asutused tegutsenud teatud perioodi sellise nime alla. Nende seas näiteks Tallinna Keskraamatukogu.

Nõukogude ajal oli Nižni Novgorodi oblast tuntud nime all Gorki oblast ja Gorki sünnilinn Nižni Novgorod kandis nime Gorki. Ka seal linnas tegutsev autotehas GAZ on tuntud kui Gorki autotehas.

Jekaterinburgis tegutses M. Gorki nimeline Uurali Riiklik Ülikool.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]