Andres Särev
Andres Särev (8. veebruar 1902 Variku talu, Paistu – 18. märts 1970 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja ja dramaturg.
Ta lõpetas Paistu kihelkonnakooli ja jätkas õpinguid Viljandis. 1922. aastal alustas Ugalas tööd näitlejana, aastail 1924–1926 oli samas näitejuht. Hiljem töötas ta lavastajana teistes Eesti teatrites.
Teda peetakse A. H. Tammsaare esimeseks dramatiseerijaks. 7. veebruaril 1932 esietendus Draamastuudio Teatris Andres Särevi dramatiseeringus "Tõe ja õiguse" aineline lavastus "Vargamäe". Lavastas selle Kaarli Aluoja, kujundas Päären Raudvee. Eesti teatri esimene lava-Andres oli Aado Hõimre, esimene lava-Pearu oli Johannes Kaljola, Krõõta mängis Aili Engelberg ja Mari oli Lo Tui.[1]
Filmirolle[muuda | muuda lähteteksti]
- "Viini postmark" (1968, villaomanik)
- "Jääminek" (1962, Vihvelin)
- "Juunikuu päevad" (1957, Juhan Laurisoo)
- "Elu tsitadellis" (1947, doktor Richard Miilas)
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1982. aastal avati Tallinnas aadressil Tina tänav 23-13 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi filiaalina Andres Särevi kortermuuseum.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Andres Särevi abikaasa oli näitleja Anna Särev.
Andres Särev on maetud Metsakalmistule.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ""Tõe ja õiguse" esmaslavastus 80. Eesti Draamateater". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2020. Vaadatud 26. jaanuaril 2020.
- ↑ Särevi teatritoa lugu. Eesti Ajaloomuuseum.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Oskar Kuningas, "Andres Särev", Eesti Raamat 1977
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Andres Särev andmebaasis IMDb (inglise keeles)