Kose (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Praktikant03 (arutelu | kaastöö)
Ajalooline informatsioon
1. rida: 1. rida:
{{linn
[[Pilt:Tallinn kose asum.png|thumb|Kose asum Tallinna ja Pirita linnaosa raamis]]
| nimi = Kose
[[File:EU-EE-Tallinn-Pirita-Kose-Kose 002.JPG|thumb|left|250px|]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Tallinn kose asum.png|250px|Kose asum Tallinna ja Pirita linnaosa raamis]]
[[File:Kose-Lükati vabaõhukooli sissepääs, 22. märts 2008.JPG|thumb|Kose-Lükati vabaõhukooli sissepääs, 2008.]]
'''Kose''' (kõnekeeles ka '''Pirita-Kose''') on asum [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s. [[1. juuni]]l [[2011]] oli [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel Kose asumis 3264 elanikku.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref> 1. juunil [[2012]] oli Kose asumis 3298 elanikku.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s61093 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref>
| pindala = 3,46 <ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
| elanikke = 3337 (01.01.2017) <ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
| asendikaardi_pilt = [[File:Kose asumi kaart.png|250px|Kose asumi kaart]]
}}


'''Kose''' (kõnekeeles ka '''Pirita-Kose''') on asum [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s. Asum piirneb [[Kloostrimetsa]], [[Iru (Tallinn)|Iru]], [[Priisle]], [[Kuristiku]], [[Maarjamäe]] ja [[Priisle]] asumitega. Kose asumi pindala on 3,46km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
Asumisse kuulub [[Kose pereelamupiirkond]], osa [[Pirita jõeoru maastikukaitseala|Pirita jõeoru maastikukaitsealast]] koos seal asuvate haljasalade, endise Kose suvemõisa varemete ning pargiga, [[Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool]], [[Kose Vaba Aja Keskus]] ja [[Pirita-Kose Lasteaed]]. Kose elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoonina, mida säilitatakse ning arendatakse edasi põhiliselt pere- ja väikeelamu alana.
Kose asum nimetati [[Kose suvemõis|Kose suvemõisa]] järgi, mis sai nime omakorda [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] käärus asunud kose järgi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>


Kose elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoonina, mida säilitatakse ning arendatakse edasi põhiliselt pere- ja väikeelamu alana.
{{commonscat|Kose, Tallinn}}


==Vaata ka==
== Ajalugu ==
Asumi vanimaks asustuseks on Lükati küla või hajatalu (''Kreyenberg''), mida on seostatud Väo veskiga. Lükati (Luckade) nime mainiti 15. sajandi esimese poole kirjalikes allikates kohanimena. Keskaegne Varsaallika talu, kus kasvatati linna tööhoovi hobuste varssasid, on samuti vanaks asustuseks. Varsaallika talu kuulus [[Väo mõis|Väo mõisale]] ning on tõenäoliselt vahepeal asukohta vahetanud, sest erinevatel rootsiaegsetel plaanidel on talu asukoht erinev. Mõlema talu nimed on jäädvustatud Kose allasumitena ning ka tänavanimedes.<ref name=":0" />
*[[Kose suvemõis]]

1784. aastal eraldati Varsaallika talust suurem maalapp, millele ehitati Carlshofi suvemõis. 1790. aastal rajas Joachim Cristian Koch [[Kose suvemõis|Kose suvemõisa,]] mille territooriumile liideti viis aastat hiljem juurde suurem maa-ala Pirita jõe kaldal. Koch rajas kõrgele kaldaalale metsapargi.<ref name=":0" />

Kose suvemõisast hakati alates 1875. aastast eraldama suvilakrunte, kuhu mitmed baltisakslased rajasid oma villad (siia hulka kuulusid Annenhofi, Marienwaldi, Tannenrode jm villad). Seda piirkonda hakati hiljem kutsuma Vana-Koseks.<ref name=":0" />

Uus-Kose või [[Kose-Kallaste]] rajamine toimus enne I maailmasõda. 1912. aastal eraldati Väo mõisast maa-ala, mis jagati osadeks ning anti rendile. Kose-Kallastes (hilisem Varsaallika allasum) kujunes välja Kose-Kallaste Ühing, mis tegeles ehitus- ja heakorrastustööde korraldamisega. Kose-Kallaste krundiomanike seas oli mitmeid nimekaid Eesti seltskonnategelasi, sh [[Konstantin Päts|Konstatin Päts]], [[Ernst Peterson-Särgava]], [[Johannes Tabur]] jm.<ref name=":0" />

Carlshofi suvemõis osteti 1922. aastal kolonel Johan Tõrvandi poolt, kes hiljem tükeldas suvemõisa maa-alad ning müüs kõik maha, sh ka vana suvemõisa krundi. Tõrvand rajas jõekaldale Ilumäe villa.<ref name=":0" />

Aastatel 1933-1937 tegutses Kose asumi Raku talus hõberebasekasvandus, mis viidi 1937. aastal uude asukohta [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maanteel]]. Sinna tekkis uus asula, mis hakkas samuti Raku nime kandma.<ref name=":0" />
[[File:EU-EE-Tallinn-Pirita-Kose-Kose 002.JPG|thumb|right|300px|]]

== Elanikkond ==
{| class="wikitable"
!Aasta
!Arvestuslik rahvaarv<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
|-
|2017
|3337
|-
|2016
|3324
|-
|2015
|3348
|-
|2014
|3351
|-
|2013
|3330
|-
|2012
|3298
|-
|2011
|3264
|}
2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, 68+aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50-79% vahele.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref>

== Haridus ja kultuur ==
Kosel asub [[Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool|Tallinna Konstatin Pätsi Vabaõhukool]], mis avati 1938. aastal. Kool asutati [[Konstantin Päts|Konstatin Pätsi]] initsiatiivil.<ref name=":0" />

[[File:Kose-Lükati vabaõhukooli sissepääs, 22. märts 2008.JPG|right|thumb|Kose-Lükati vabaõhukooli sissepääs, 2008.]]
== Loodus ==
Kose asumit läbivad [[Pirita jõgi]] ning [[Varsaallika oja]]. Asum jääb [[Pirita jõeoru maastikukaitseala|Pirita jõeoru maastikukaitsealale]] ning selle territooriumil kasvab Kose mets.

== Kose asumi tänavad ==
Asumis esineb mitmeid niidutaimedega seotud tänavanimesid, näiteks [[Helmiku tee]] (ja [[Helmiku põik]]), [[Hunditubaka tee]], [[Jaanilille tee]] jm. [[Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool|Tallinna Konstatin Pätsi Vabaõhukooli]] järgi on oma nime saanud [[Vabaõhukooli tee]] ja [[Rahvakooli tee]].<ref name=":0" /> Asumis on lisaks veel [[Abaja tänav (Tallinn)|Abaja tänav]], [[Abaja põik]], [[Haljas tee]], [[Hiie tänav (Tallinn)|Hiie tänav]], [[Hiie põik]], [[Jaaniku tänav]], [[Jõekalda tänav]], [[Jääraku tee]], [[Jääraku põik]], [[Kallaste tänav]], [[Karukella tee]], [[Kase tänav (Tallinn)|Kase tänav]], [[Kaunis tänav]], [[Kelluka tee]], [[Koldrohu tee]], [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]], [[Kose põik]], [[Kosemetsa tänav]], [[Kullese tänav]], [[Kurereha tee]], [[Kuukressi tee]], [[Kärestiku tänav]], [[Lõosilma tee]], [[Lükati tee]], [[Mailase tee]], [[Mesika tee]], [[Mesika põik]], [[Metsakooli tee]], [[Metsakooli põik]], [[Niidu tee]], [[Nurmiku tee]], [[Nurmiku põik]], [[Osja tee]], [[Paisu tänav]], [[Pajulille tee]], [[Puhkekodu tee]], [[Pune tee]], [[Purde tänav (Tallinn)|Purde tänav]], [[Pääsusilma tee]], [[Raudosja tee]], [[Rummu tee]], [[Ernst Särgava allee]], [[Tupsi tee]], [[Vahulille tee]], [[Varsaallika tänav]], [[Veeriku tee]] ning [[Vesiveski tee|Vesiveski tänav]].{{commonscat|Kose, Tallinn}}


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 24. juuli 2017, kell 13:15

Kose

Pindala 3,46 [1] km²
Elanikke 3337 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid 59° 28′ N, 24° 52′ E
Kose asumi kaart

Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Kloostrimetsa, Iru, Priisle, Kuristiku, Maarjamäe ja Priisle asumitega. Kose asumi pindala on 3,46km2.[1]

Kose asum nimetati Kose suvemõisa järgi, mis sai nime omakorda Pirita jõe käärus asunud kose järgi.[2]

Kose elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoonina, mida säilitatakse ning arendatakse edasi põhiliselt pere- ja väikeelamu alana.

Ajalugu

Asumi vanimaks asustuseks on Lükati küla või hajatalu (Kreyenberg), mida on seostatud Väo veskiga. Lükati (Luckade) nime mainiti 15. sajandi esimese poole kirjalikes allikates kohanimena. Keskaegne Varsaallika talu, kus kasvatati linna tööhoovi hobuste varssasid, on samuti vanaks asustuseks. Varsaallika talu kuulus Väo mõisale ning on tõenäoliselt vahepeal asukohta vahetanud, sest erinevatel rootsiaegsetel plaanidel on talu asukoht erinev. Mõlema talu nimed on jäädvustatud Kose allasumitena ning ka tänavanimedes.[2]

1784. aastal eraldati Varsaallika talust suurem maalapp, millele ehitati Carlshofi suvemõis. 1790. aastal rajas Joachim Cristian Koch Kose suvemõisa, mille territooriumile liideti viis aastat hiljem juurde suurem maa-ala Pirita jõe kaldal. Koch rajas kõrgele kaldaalale metsapargi.[2]

Kose suvemõisast hakati alates 1875. aastast eraldama suvilakrunte, kuhu mitmed baltisakslased rajasid oma villad (siia hulka kuulusid Annenhofi, Marienwaldi, Tannenrode jm villad). Seda piirkonda hakati hiljem kutsuma Vana-Koseks.[2]

Uus-Kose või Kose-Kallaste rajamine toimus enne I maailmasõda. 1912. aastal eraldati Väo mõisast maa-ala, mis jagati osadeks ning anti rendile. Kose-Kallastes (hilisem Varsaallika allasum) kujunes välja Kose-Kallaste Ühing, mis tegeles ehitus- ja heakorrastustööde korraldamisega. Kose-Kallaste krundiomanike seas oli mitmeid nimekaid Eesti seltskonnategelasi, sh Konstatin Päts, Ernst Peterson-Särgava, Johannes Tabur jm.[2]

Carlshofi suvemõis osteti 1922. aastal kolonel Johan Tõrvandi poolt, kes hiljem tükeldas suvemõisa maa-alad ning müüs kõik maha, sh ka vana suvemõisa krundi. Tõrvand rajas jõekaldale Ilumäe villa.[2]

Aastatel 1933-1937 tegutses Kose asumi Raku talus hõberebasekasvandus, mis viidi 1937. aastal uude asukohta Viljandi maanteel. Sinna tekkis uus asula, mis hakkas samuti Raku nime kandma.[2]

Elanikkond

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 3337
2016 3324
2015 3348
2014 3351
2013 3330
2012 3298
2011 3264

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, 68+aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50-79% vahele.[5]

Haridus ja kultuur

Kosel asub Tallinna Konstatin Pätsi Vabaõhukool, mis avati 1938. aastal. Kool asutati Konstatin Pätsi initsiatiivil.[2]

Kose-Lükati vabaõhukooli sissepääs, 2008.

Loodus

Kose asumit läbivad Pirita jõgi ning Varsaallika oja. Asum jääb Pirita jõeoru maastikukaitsealale ning selle territooriumil kasvab Kose mets.

Kose asumi tänavad

Asumis esineb mitmeid niidutaimedega seotud tänavanimesid, näiteks Helmiku tee (ja Helmiku põik), Hunditubaka tee, Jaanilille tee jm. Tallinna Konstatin Pätsi Vabaõhukooli järgi on oma nime saanud Vabaõhukooli tee ja Rahvakooli tee.[2] Asumis on lisaks veel Abaja tänav, Abaja põik, Haljas tee, Hiie tänav, Hiie põik, Jaaniku tänav, Jõekalda tänav, Jääraku tee, Jääraku põik, Kallaste tänav, Karukella tee, Kase tänav, Kaunis tänav, Kelluka tee, Koldrohu tee, Kose tee, Kose põik, Kosemetsa tänav, Kullese tänav, Kurereha tee, Kuukressi tee, Kärestiku tänav, Lõosilma tee, Lükati tee, Mailase tee, Mesika tee, Mesika põik, Metsakooli tee, Metsakooli põik, Niidu tee, Nurmiku tee, Nurmiku põik, Osja tee, Paisu tänav, Pajulille tee, Puhkekodu tee, Pune tee, Purde tänav, Pääsusilma tee, Raudosja tee, Rummu tee, Ernst Särgava allee, Tupsi tee, Vahulille tee, Varsaallika tänav, Veeriku tee ning Vesiveski tänav.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016