Maardu

See artikkel on linnast; küla kohta Jõelähtme vallas vaata artiklit Maardu küla.

---

Maardu
Pindala	22,76 km²
Elanikke	17 092 (01.01.2011)
EHAK-i kood	0446
Koordinaadid	59° 29′ N, 25° 1′ E

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal, mis ulatub Maardu järvest Pirita jõeni; piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga. Linnas elab üle 16 000 inimese.

Linna võib jaotada piirkondadeks:

• Endise Kroodi küla alal asuv tööstuspiirkond
• Vana-Narva maantee äärne ladude ja Muuga sadama piirkond
• Kallavere elamurajoon
• Muuga aedlinn
• Maardu järve äärsed alad

Maardu linnapea on alates 1996. aastast Georgi Bõstrov.

Nimi

Linna nimi on pärit teisel pool Maardu järve paiknevalt Maardu mõisalt. Viimane sai oma nime arvatavalt surmahaldjas Marduse järgi.

Ajalugu

Esimest korda mainiti asulat tänapäeva Kallavere kohal aastal 1241, endise Kroodi küla kohta on andmeid 1397. aastast. Nende asulate endisel asukohal praegune Maardu põhiosas paiknebki. Kroodi küla tänapäeval enam ei ole. Kallavere küla paikneb praegu Maardust kirdes, kuuludes tervenisti Rebala muinsuskaitsealasse.

Maardust sai tööstusasula tänu fosforiidi kaevandamisele. Kaevandamist alustati Ülgase külas juba 1920. aastatel. 1939. aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas ja karjäärid, kus Teise maailmasõja ajal oli fosforiidimaardla alal Saksa koonduslaagrid.

Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi. See reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. 1951 sai Maardu alevi õigused ning linnaõigused 17. juulil 1980. aastal.

Maardu alad kuulusid 1963–1991 administratiivselt Tallinna alla. Iseseisvaks linnaks sai Maardu 7. novembril 1991.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga
2001	16 729
2002	16 706
2003	16 677
2004	16 648
2005	16 601
2006	16 570
2007	16 550
2008	16 549
2009	16 531
2010	16 529

Maardus elavast 16 000 inimesest on enamik vene rahvusest, vaid 15% on eestlased. Kokku leidub linnas 43 rahvuse esindajaid.

Elanike keskmine vanus on 35–36 aastat.

Maardu Peaingel Miikaeli kirik

Kõige lähem luteri kirik on Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik. Kallavere elamupiirkonna keskel asub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule kuuluv Maardu Peaingel Miikaeli kirik. Linnas asub ka Eesti Jehoova Tunnistajate Maardu koguduse kuningriigisaal.

Haridus

Maardus asuvad koolieelsed asutused ja 3 üldhariduskooli, vaid Kallavere keskkool on neist eestikeelne. Vene keeles toimub õppetöö Maardu põhikoolis ja Maardu gümnaasiumis. Tegutseb ka Maardu Kunstide Kool, kus õpetatakse muusikat, koreograafiat ja maalikunsti.

Transport

Maardu arengule on soodsalt mõjunud väga erinevate transpordiliikide olemasolu linna läheduses. Kõige tähtsamad kaubanduse seisukohalt on raudtee ja Muuga sadam. 15 kilomeetri kaugusel asub Tallinna lennujaam. Autotransport on samuti kasutatav, linnast läheb läbi Tallinna-Narva maantee (Peterburi tee).

Maardu ja Tallinna vahel liiguvad AS Temptrans bussiliinid. On tehtud plaane, et pikendada võimalikku Lasnamäe trammiliini Maarduni.

Vaata ka Maardu teede ja tänavate loetelu.

Ettevõtlus

Iru elektrijaam

Maardus asub Iru Soojuselektrijaam, mis toodab soojust ka Tallinnale.

Vaata ka

• Maardu mõisa tee
• Kallavere–Ülgase tee
• Maardu teede loend

Kirjandus

• Maardu. Tallinn, 2003.

Välislingid

• Maardu Linnavalitsus