Rebala muinsuskaitseala

Allikas: Vikipeedia
Rebala muinsuskaitseala..jpg

Rebala muinsuskaitseala paikneb Jõelähtme valla territooriumil, jäädest Tallinnast 4 km ida poole.

Kaitseala on loodud 1987. aastal ja see on ainus muinsuskaitseala Eestis, mis tegeleb ka maastikukaitsega[viide?]. Kaitseala on varem nimetatud ka Rebala kultuurilookaitsealaks ja Rebala ajaloolis-kultuuriliseks kaitsealaks.

Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse[1].

Rebala muinsuskaitseala haldab Jõelähtme Vallavalitsuse allasutus Rebala[viide?].

Muinsuskaitseala on kõige muistiserohkem piirkond Eestis[viide?].

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikke huviväärsusi on rohkesti: Kostivere karstiala, Jägala juga, loopealsed, hiidrahnud, Maardu mõisakompleks, Jõelähtme kirik, postijaam ja kivisild. Rebala külas paiknevad ühed Ida-Euroopa vanemad muinaspõllud[viide?].

Kaitseala sees asub Rebala muuseum.

Jõelähtme kivikalmed[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jõelähtme kivikirstkalmistu.

Tallinnast Narva poole minnes, täitsa maantee ääres, muuseumi lähistel, võib märgata kuulsaid pronksiaegsete kivikirstkalmete rühma, mis rajatud juba VIII–VII sajandil eKr[viide?].

Rebala muinsuskaitseala .jpg

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]