Rebala muinsuskaitseala
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Rebala muinsuskaitseala paikneb Jõelähtme valla territooriumil, jäädes Tallinnast 4 km ida poole.
Kaitseala on loodud 1987. aastal ja see on ainus muinsuskaitseala Eestis, mis tegeleb ka maastikukaitsega[viide?]. Kaitseala on varem nimetatud ka Rebala kultuurilookaitsealaks ja Rebala ajaloolis-kultuuriliseks kaitsealaks.
Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse[1].
Rebala muinsuskaitseala haldab Jõelähtme Vallavalitsuse allasutus Rebala[viide?].
Muinsuskaitseala on kõige muistiserohkem piirkond Eestis[viide?].
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Looduslikke huviväärsusi on rohkesti: Kostivere karstiala, Jägala juga, loopealsed, hiidrahnud, Maardu mõisakompleks, Jõelähtme kirik, postijaam ja kivisild. Rebala külas paiknevad ühed Ida-Euroopa vanemad muinaspõllud[viide?].
Kaitseala sees asub Rebala muuseum.
Jõelähtme kivikalmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Jõelähtme kivikirstkalmistu
Tallinnast Narva poole minnes, täitsa maantee ääres, muuseumi lähistel, võib märgata kuulsaid pronksiaegsete kivikirstkalmete rühma, mis rajatud juba VIII–VII sajandil eKr[viide?].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Rebala
- Parasmäe
- Vandjala
- Saha kabel
- Jõelähtme kirik
- Maardu mõis
- Linnamäe hüdroelektrijaam
- Jägala linnamägi
- Kostivere karstiala
- Ellandvahe kivi
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/74782 (vaadatud 23.03.2013)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rebala muinsuskaitseala |
- Rebala muinsuskaitseala koduleht
- Rebala muinsuskaitseala kultuurimälestiste riiklikus registris
- Ulvar Käärt. Muinsuskaitsjad muretsevad Rebala kaitseala maastike säilimise pärast. Eesti Päevaleht, 2. juuli 2010
- Rebala muuseumis saab näha pronksiaega, Tarbija 24.ee, 6. august 2011