Väetis

Allikas: Vikipeedia
Tennessee jõe orus 1942. aastal tehtud näidispõld, kus poolt põllust väetati rohkelt ja teist poolt üldse mitte.

Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Taimede kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks.

Väetised võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu, või lehtede kaudu "toitvad", kus ained jõuavad taime läbi lehtede.

Väetise koostis võib olla orgaaniline (sisaldades orgaanilisi aineid) või anorgaaniline (mis on valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest). Väetis võib olla ka naturaalne, näiteks turvas ja mineraalide setted; toodetud läbi looduslike protsesside (kompostimine) või läbi keemiliste protsesside, näiteks Haberi protsess.

Väetiste liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Väetised jagunevad kaheks rühmaks: orgaanilised väetised ja mineraalväetised.

Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik, virts , kompost ja turvas. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning see veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule.

Mineraalväetised koosnevad suures koguses taimedele vajalikest toitainetest. Mineraalväetisi saadakse maavaradest, aga neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisedlämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid, mida saadakse fosforväetistest.

Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]