1. Jalaväerügement

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti endisest väeosast; teiste samanimeliste üksuste kohta vaata 1. Jalaväerügement (täpsustus).

1. Jalaväepolk
1. Jalaväerügement
Tegev 25. aprill 1917 – 1940
Riik Flag of Estonia.svg Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti Rahvavägi
Eesti sõjavägi
Eesti Kaitsevägi
1. Diviis
Liik jalavägi
Suurus rügement

1. Jalaväerügement (algselt 1. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe kaadriväeosa asukohaga Narvas.

1. Eesti polgu asutamise päevaks loeti 12. (vkj)/25. aprill 1917, mil Venemaa Ajutise Valitsuse Tallinna merekindluse staabis registreerusid 16 eesti ohvitseri ja 13 sõdurit.

Rügemendi rahuaegsesse koosseisu kuulus staap, 3 pataljoni, sidekomando (4 jagu), pioneerikomando, suusk-jalgratturkomando (3 jagu), ratsakomando (2 jagu), töökompanii (2 rühma) ja ambulants, kokku 1713 meest ja 80 hobust.

1. Jalaväerügemendi koosseisu kuulus ka Eesti Vabariigi riigivanema residentsi – Oru lossi garnison.

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

1. Jalaväerügemendi rinnamärk

1. Eesti jalaväepolk 1917/1918[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 1. Eesti jalaväediviis.'i 1. Eesti jalaväepolk

1. Jalaväepolk Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. Jalaväepolgu 1. pataljon, ülem Karl Parts (– 30. november 1918);
  • 1. Jalaväepolgu 2. pataljon
  • 1. Jalaväepolgu 3. pataljon

1. Jalaväepolk/rügement 1920–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 1. polgu allüksused Narvas ja Narva-Jõesuus. Sõja lõpule järgnenud demobiliseerimise tulemusel vähenes polk pataljoni suuruseks ning 1920. aasta novembrist oli polgu dislotseerumikoht Narva Hermanni ja Jaanilinna linnus.

1921. aastal liideti polguga demobiliseerimise tulemusel 9. Jalaväepolgu ja 4. Jalaväepolgu vähendatud isikkoosseisuga pataljonid polgu III ja IV pataljoniks. Polk täitis kuni 1923. aastani piirivalve ülesandeid.

1924. aastal reorganiseeriti rügement 3-pataljoniliseks.

1928. aastal asutas rügement polügooni ja suvelaagri Kurtnal (praegu Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas).

Pärast 1934. aastat asus rügemendi üks kompanii ja ratsakomando Oru lossis, riigivanem Konstantin Pätsi suveresidentsis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]