Soomusautode Kolonn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Soomusautode kolonn
Tegev 14. aprill 191910. veebruar 1921
Riik Eesti Eesti
Kuuluvus Eesti Rahvavägi
Liik Soomusvägi
Osa Soomusrongide divisjon/diviis
Tähtpäevad 14. aprill
Lahingud Eesti Vabadussõda
Ülemad
Soomusautode kolonni ülem August Nieländer
Albert Ojasson

Soomusautode kolonn oli Eesti Vabadussõja ajal 14. aprillil 1919 moodustatud soomusväeosa, mis moodustati iseseisva väeosana 14. aprillil 1919 Eesti Vabadussõja algetapil ehitatud ja algselt jalaväepolkude juures tegutsenud üksikutest soomusautodest. Kolonn oli eelkõige administratiivüksus, lahinguülesandeid täites allus konkreetne soomusauto ikkagi selle jalaväepolgu ülemale, kelle tegevust parajasti toetati. Pärast Vabadussõda Soomusautode Kolonn iseseisva väeosana kaotati ja viimase päevakäsuga 10. veebruaril 1921 formeeriti ümber soomusautode rooduks Soomusrongide brigaadis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui esimesed soomusautod valmisid, saadeti need kohe rindele ja allutati operatiivselt polguülemale, kelle juures tegutseti ning administratiivne alluvus jäi lahtiseks. Hiljem allutati need formaalselt Soomusrongide Divisjonile ja 14. aprillil 1919 moodustati iseseisev üksus Soomusautode kolonn, mille alluvusse kõik soomusautod koondati. Reaalselt tegutsesid soomusautod ka edaspidi üksikult erinevate jalaväeüksuste juures. Väeosa peamiseks ülesandeks sai lahinguüksuste varustamise ja remondiga tegelemine.[1]

Üksuse esimeseks ülemaks sai alamkapten August Nieländer, kes oli küll Vene armees läbinud soomusautode kursuse, kuid oli seal tegelikult sõjavõemuusik. Nieländer polnud paraku oma ülesannete kõrgusel ega saanud väeosa formeerimise ja juhtimisega reaalselt hakkama. Ta asendati 10. oktoobril 1919 leitnant Albert Ojassoniga. Ojassoni juhtimisel hakkas väeosa tõeliselt arenema: staabi juurde moodustati tehnika- ja majandusosakond. Tehnikaosakonna ülemaks sai varem Tallinnas soomusautode ehitamist organiseerinud kapten Uus, kes moodustas väeosa oma töökoja soomusautode remontimiseks. Varem oli remonti teostatud Soomusrongide Diviisi liikuvas töökojas, kus n-ö võõra üksuse tehnikat remonditi viimases järjekorras. Iga soomusauto meeskond oli ise varuosi kogunud ja püüdis neid teiste meeskondade eest varjata.[1]

Soomusautode arvu suurenedes jagati need rühmadeks. Vahetult enne Vabadussõja lõppu oli kolm soomusautorühma, igaühes kolm soomusautot. Pärast vabadussõda 25. veebruaril 1920 moodustati veel neljaski, kuhu kuulus 2 soomusautot. Veidi enne Vabadussõja lõppu jõuti soomusrongide diviisi välipatareist nr 12 moodustada soomusautode kolonni suurtükirühm, kuhu kuulusid soomusveokid Puuk ja Sorts, millel paiknesid 1902. aasta 76 mm vene välikahurid Vemmal ja Müristaja.[1]

Soomusautode kolonni ülemad[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Soomusauto Kalevipoeg Valga Jaani kiriku juures 1919. aasta veebruaris.

Soomusautode kolonni staabis olid rivi-, tehnika- ja majandusosakond ning sidekomando. Soomusrongide eeskujul oli plaanis luua ka dessantüksus, kuid sõda lõppes enne, kui see teostada jõuti. Vahetult pärast Vabadussõja lõppu 14. aprillil 1920 kuulus üksusse 12 soomusautot, 2 soomusveokit suurtükkidega, 6 veoautot, 2 kergeveoautot, üks laskemoonaauto, üks sõiduauto ja 4 mootorratast.[1] Lisaks all tabelis toodud soomusautodele kuulus üksusse ka soomusauto Vanapagan, mida rivikoosseisu ei kinnitatud. Seda kasutati mõnda aega õppemasinana ning paigutati siis ilma relvade ja mootorita lattu kui oma aja ära elanud masin.[2]

Soomusautode kolonni rivikoosseis[1]
Rühm Moodustatud Soomusautod Muu koosseis
1. Rühm ? Kalevipoeg, Pisuhänd, Estonia 3 veoautot ja 2 mootorratast
2. rühm 6. juuli 1919 Wibulane, Toonela, Wahur 3 veoautot
3. rühm ? Tasuja, Kotkasilm, Erilane (hiljem Lembit) 2 veoautot
4. rühm 25. veebruar 1920 Suur Tõll, Vambola
Suurtükirühm ? Soomusveok Puuk, soomusveok Sorts

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Noormets, Õun 1999, lk 56–59
  2. Noormets, Õun 1999, lk 24

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]