3. Üksik jalaväepataljon

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt 3. Jalaväepolk)
Jump to navigation Jump to search
3. Jalaväepolk
3. Üksik jalaväepataljon
Tegev 1918 – 1940
Riik Flag of Estonia.svg Eesti Vabariik
Kuuluvus 2. Diviis
Liik jalavägi
Suurus polk/rügement/pataljon
Tähtpäevad 6. vkj/19. oktoober 1917 I formeerimine
21. november 1918 II formeerimine
Lahingud Eesti Vabadussõda:
Landesveeri sõda

3. Üksik jalaväepataljon (algselt 3. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa aastatel 1918 – 1940.

Jalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918. aastal, kui Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 3. Jalaväepolgu moodustamiseks.

Väeosa nimetati 3. Üksikuks jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928. aastal.

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Ernst Põdder

3. Eesti jalaväepolk 1917/1918[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 1. Eesti jalaväediviis'i 3. Eesti jalaväepolk

Eesti rahvusväeosade 3. Eesti jalaväepolk moodustati algselt Venemaa armee 1. Eesti jalaväediviisi koosseisus, kuid saadeti 5. märtsil 1918. aastal Tallinnas, saksa okupatsioonivõimude korraldusel laiali.

3. jalaväepolgu moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

1918. aastal pärast Eesti rahvaväe moodustamist 1918. aasta novembris kandis väeosa nimetust ajavahemikul 30. november17. detsember3. (Eesti) Rahvaväe polk ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918. aastal (3.) Võru Eesti polgu nimetust, väeosa nimetati 17. detsembril 1918. aastal 3. Eesti jalaväe polguks, lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nimetust kogu Vabadussõja jooksul kuni 10. maini 1920. aastal.

3. Jalaväepolk Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Polkovnik Eduard Kubbo alustas Võrus 3. jalaväepolgu formeerimist, kuid selle koosseisus oli napilt sada meest ja ta lahkus Punaarmee pealetungil Vabadussõja algetapis Lõuna-Eestis, Võrust minnes Puka ja Nõo kaudu Viljandisse. Polk osales Eesti Vabadussõja kaitselahingutes 1918. aasta detsembrist, 1919. aasta maikuuni ning seejärel pealetungilahingute käigus ka sõjategevusest sakslastest moodustatud Landeswehri vägedega Põhja-Lätimaal.

Next.svg Pikemalt artiklis Sõjategevus Pihkva rindel 1919. aastal
Next.svg Pikemalt artiklis Landesveeri sõda

1920 – 1940[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 3. jalaväepolgu allüksused algselt Narva piiril ja pärast seda Pärnus.

10. maist 1920. aastal kuni 12. juulini 1921. aastal kandis väeosa nimetust 3. jalaväe polk.

1921. aastal liideti polguga 8. Jalaväepolk ja piirivalve IV pataljon.

12. juulist 1921. aastal kuni 15. märtsini 1924. aastal kandis väeosa nimetust 3. üksik pataljon, teenistuskohaga Valga linn Klasmanni kasarmutes.

1922. aastal viidi Eesti Rahvaväes sõjaväeliste auastmete ja terminite üleviimine Venemaa keisririigi aegsetelt auastmetelt ja terminitelt euroopalikele sõjalistele terminitele ning kehtestati euroopalikud auastmenimetused ja väeüksuste nimetused, 24. novembril 1922. aastal võeti kasutusele termin “rügement” senise “polgu” asemel, “kompanii” senise “roodu” asemel jne.

Väeüksus kandis ajavahemikul 22. märts 1924. aastal kuni 1. oktoobrini 1928. aastal, pärast liitmist Sakala rügemendiga, Sakala rügemendi 3. pataljoni nimetust.

3. Üksik jalaväepataljon[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahvaväes 1928. aasta sõjaväereformi käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel üksikud jalaväepataljonid, mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväerügementideks.

3. Jalaväerügement nimetati 1. oktoobrist 1928. aastal 3. Üksikuks jalaväepataljoniks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00019_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=7fde3f7101a8c79371eed30e86b9a68c