Naissaare Komandantuur

Allikas: Vikipeedia
Naissaare Komandantuur
Tegev 1918–1940
Haru merejõud
Osa 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon
Eesti Merejõudude Rannapatareide osakond
Meresuurtüki ja Rannakindlustuste osakond
Merekindluste Suurtüki ja Miini Valitsus

Naissaare Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.

Selle koosseisu kuulusid Naissaarel asuv 4. ja 5. patarei, kitsarööpmeline raudteeliin, laod ja veduridepoo, mille alla kuulus umbes kuuendik saare pindalast.

Naissaare rannapatareid[muuda | muuda lähteteksti]

Merejõudude juhataja päevakäsuga nr. 1641 31. oktoobrist 1919, kästi Naissaare patareisid nimetada järgmiselt:

Rahuaegse koosseisu järgi olid Eesti merekindluste Naissaare komandantuuris 1930-ndatel[1] osaliselt komplekteeritud järgmised patareid:

Koosseisu kuulus 160 meest.

1927. aastal moodustati rannapatarei nr 12, milles II-75 mm õhutõrjekahuri patarei ja V-76 mm välikahuri patarei.

Naissaarel paiknes ka merekindluste laskemoona keskladu, mille rajamisel kasutati ära tugevalt soomustatud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsepatarei nr 10a 356 mm kahuritorn[5].

Naissaare komandantide loend[muuda | muuda lähteteksti]

6. septembril 1940 võeti endised Eesti merekindluste patareid Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku koosseisu ning komandantuuride põhjal moodustati Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse kaks divisjoni. Naissaarel ja Suurupil paiknenud patareidest moodustati 96. üksik rannakaitse suurtükidivisjon ja Viimsi poolsaarel paiknenud Miiduranna ja Tammneeme patareid hakkasid need kuuluma koos Aegna patareidega 94. üksikusse rannakaitse suurtükidivisjoni.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 174
  2. 2641 Rannapatarei nr.5 (EV nr. 4), Kultuurimälestiste riiklik register
  3. Mikk Maasikrand, Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal. Tartu: Tartu Ülikool, lk 30
  4. 2659 6" Canet suurtüki soomustorn, Kultuurimälestiste riiklik register-
  5. Õun, Mati. Ajamatkad Soome lahe saartel. Aksi, Malusitel, Naissaarel, Osmussaarel, Rammul ja Suursaarel. Tallinn 2008, lk.44.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mati Õun. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940. Tammiskilp, Tallinn, 2001.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]