Oskar Luiga
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Oskar Luiga | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
28. september 1894 Pangodi vald, Tartumaa |
| Surmaaeg |
24. juuni 1941 Tallinn |
| Teenistus | Eesti Rahvavägi |
| Auaste | kolonelleitnant |
| Juhtinud | Laiarööpmeline soomusrong nr. 3 |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud |
Vabadusrist I/2 Vabadusrist II/2 Vabadusrist II/3 Karutapja ordeni III klass |
Oskar Luiga VR I/2, VR II/2, VR II/3 (28. september 1894 Pangodi vald, Tartumaa – 24. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem Vabadussõjas.
Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]
Oskar Luiga sündis 1894. aastal Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu Linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväepolku, kus oli roodu- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini.
Eesti Vabadussõja ajal määrati ta Tallinna 1. löögipataljoni ülema abiks ja seejärel teenis soomusrongil, 7. jaanuarist 1919 määrati ta laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülemaks, kellena teenis 27. jaanuarini 1920.
1920. aasta veebruaris teenis alampolkovniku auastmes Kalevlaste maleva ülemana ja 6. Jalaväepolgu ülema abina.
1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere metskonna metsaülemana. Oskar Luiga oli Rahvusliku Keskerakonna liige ja Rakvere osakonna esimees, kuid heideti erakonnast välja vastuolude tõttu peakontoriga[1] 29. septembril 1933[2].
Oskar Luiga vahistati 27. novembril 1940 ja hukati NKVD poolt arvatavasti 24. juunil 1941 Kosel Scheeli villas[3]. O. Luiga on maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Oskar Luiga vend Johannes Luiga oli üks nooremaid Vabadussõjas langenud võitlejaid.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pulver, Andres (28. oktoober 2023). "Vahva sõjamees vangistas üksinda roodu vaenlaseid". www.laanevirumaauudised.ee. Vaadatud 28. oktoobril 2023.
- ↑ Keskerakond Rakvere osakonnaga vastolus. Vaba Maa, 1. oktoober 1933, nr. 230, lk. 7.
- ↑ Hanno Ojalo (detsember 2017). "Tallinna lahing 1941: Röövel päästab röövli käest". Kultuur ja Elu.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Eesti Vabadusristi kavalerid". Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1984, lk 60–61.
- Mati Õun, Jaak Pihlak. "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased." II kogumik, Tallinn 2002, lk 47–48.
- Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti soomusrongiväeosade ülemad
- Vabariigi Ohvitseride Keskkogu liikmed
- 1. Eesti jalaväediviisi koosseis
- Eesti metsaülemad
- Kaitseliidu Vanematekogu liikmed
- Kaitseliidu Viru maleva liikmed
- II Riigivolikogu vastaskandidaadid
- Rahvusliku Keskerakonna poliitikud
- Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud
- Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid
- Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid
- Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid
- Vabaduse Risti Vendade Ühenduse liikmed
- Karutapja ordeni kavalerid
- Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad
- Eesti represseeritud isikud
- Kaitseväe kalmistule maetud
- Sündinud 1894
- Surnud 1941