Karl Parts

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Riigikohtu esimehega: Kaarel Parts

Karl Parts
EstArmyHighCommnd1920 - Karl Parts.JPG
Karl Parts (1920)

Sündinud 15. juuli 1886
Palupera vald, Tartumaa
Surnud 1. september 1941
Kirovi oblast, Venemaa
Teenistused Vene tsaariarmee 19141917
Eesti Rahvavägi 19181925
Auaste Kolonel
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Anna ordeni III ja IV klass
Püha Stanislavi ordeni III klass
Vabadusristi I liigi 1. järk
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Karutapja ordeni III klass (1921)
Kotkaristi I klass mõõkadega (1930)
Eesti Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga

Karl Parts VR I/1., II/2. ja II/3. (15. juuli 1886 Palupera vald, Tartumaa1. september 1941 Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Vabadussõja väejuht.

Soomusrongide Diviisi ülem Vabadussõjas.

Sõjaväeline teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

1915. aastal lõpetas Karl Parts Peterhofi lipnikekooli ja osales Vene armee koosseisus Esimeses maailmasõjas erinevatel rinnetel. Tsaariarmeest sai ta alamkapteni auastme. Juunis 1917 liitus Karl Parts Eesti rahvusväeosadega.

23. märtsil 1918 määrati ta 1. Eesti jalaväepolgu I pataljoni ülemaks. 1918. aasta 1. jaanuaril ülendati kapteniks.

Saksa okupatsiooni ajal oli ta põrandaaluse Kaitseliidu organiseerija.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõjas oli kapten Karl Partsile tehtud ülesandeks soomusrongide korraldamine ja juhtimine.

30. novembrist 1918 kuni 21. jaanuarini 1919 formeeriti ja sõitsid kapten Karl Partsi juhtimisel rindele neli laiarööpmelist soomusrongi, mis olid relvastatud suurtükkide ja raskekuulipildujatega ning mehitatud dessantkomandodega.

Haavata saamise tõttu Elva all (Kirepi lahingus) 23. jaanuaril 1919 viibis kuni 27. aprillini 1919 otsesest lahingu tegevusest eemal. Tema ära oleku ajal juhtis soomusronge ning määrati 20. veebruaril 1919 formeeritud Soomusrongide Divisjoni ülema kohusetäitjaks kapten Anton Irv.

Asus pärast kapten Anton Irve langemist 28. aprillil 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema kohale ja oli soomusrongide üldjuhiks kuni Vabadussõja lõpuni.

Vabadussõja-aegne Soomusrongide Divisjoni ülema abi Arnold Hinnom kirjutab oma mälestuste raamatus "Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast." (2010) Karl Partsi kohta järgmist:

„Soomusrongid ja kapten K. Parts on üks mõiste, nad on lahutamatud.

Kahtlemata oli Parts üks omapärasemaid kujusid Vabadussõjas. Pikk, sihvakas, hea sõjamehe hoiakuga, oli ta väga esinduslik. Ta armastas ja oskas kõnelda, vahel oli häda temaga, sest sattudes kõnehoogu, ei tahtnud ega tahtnud lõpetada. Suur isamaalane. Ta ülim soov oli punased kodumaa pinnalt välja peksta. Ta oli lahingutes pealetungi tiivustaja. Mitte lahingute juhtimises ei seisnenud Partsi tähtsus, vaid et lahingusse mindi ja südilt mindi!

Kui mõnikord ei klappinud kõik, siis võis ta väga kurjalt raevutseda, kui aga oli see puhang läbi, siis oli Parts selle vahejuhtumi unustanud. Nagu juba tähendatud, valitses Soomusrongide divisjoni peres tol ajal väga sõbralik vahekord. Polnud üldse tunda ülemuste ja alluvate vahel mingit "ülemuslikku" vahekorda. Elati nagu üks pere. Kui hiljem kõneldi "Vabadussõja vaimust", siis minul tuli meelde ikka soomusrongidel valitsenud vaim – ja sellisena kujutasin mina ka seda ette. Kuid Vabadussõja lõppedes kadus ka Vabadussõja vaim!

Ka "vana Parts", nagu teda kutsuti omavahel, oli tüüpiline Vabadussõja vaimu esindaja. Ta oli väga osavõtlik teiste isiklike murede suhtes. Tal oli hea süda – paiguti võis teda isegi õrnatundeliseks nimetada. Nagu enamasti kõik tundelised ja närvilised iseloomud, nii ka Parts ärritus mõnikord näiliselt tühise asja pärast ning võis isegi raevuhoogu sattuda. Selle möödudes oli tal endal paha, kuid seda ta ei tahtnud aga välja paista lasta, et mitte näidata oma nõrkust. Ja see nõrkuse näitamise kartus oligi ta suurim viga. Ta muutus alati närviliseks ja pahaseks, kui keegi söendas tema või üldse soomusrongide tegudes ja võimetes kahelda. Kui veel siis tema vastu küllaldast lugupidamist üles ei näidatud, siis ei suutnud ta enam ennast taltsutada.

Kuid see on vähese tähtsusega Partsi teenete hindamisel Vabadussõjas. Need on hindamatud ja Parts on üks tähtsamaid kujusid Vabadussõjas.“

[1]

Karl Partsi autasustati Vabadussõjas üles näidatud teenete eest kolme Vabadusristiga.

Tegevus Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19211923 teenis Parts Eesti sõjaväes Soomusrongide Brigaadi ülemana, 1923 soomusrongide inspektorina ja 1923–1924 tehniliste vägede inspektorina. 1923. aastal lõpetas ta samuti Kõrgema Sõjakooli.

K. Parts osales 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumises 1924. aastal.

Aastal 1925 lahkus K. Parts tegevteenistusest ning hakkas Tartumaal Voldi külas Vabaduse talu pidama.

6. novembril 1940 arreteeriti K. Parts oma kodutalus ning viidi Tartu vanglasse. 1941. aasta aprillis viidi ta Venemaale, kus ta 28. juulil 1941 Kirovi oblasti SARKi vägede sõjatribunali poolt surma mõisteti ning 1. septembril ka hukati.

Karl Partsi poeg, reservlipnik Emil-Mauritsius Parts (sünd 5. oktoobril 1912 Peterburis) mõrvati nõukogude hävituspataljoni poolt 16. juulil 1941 Saadjärve algkooli juures.[2]

Karl Partsi abikaasa Milli suri 13. oktoobril 1949 Mürwiki põgenikelaagris.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karl Parts, "Kas võit või surm! Mälestusi võitluspäevilt isamaa eest". I – III. Tallinn: Aktsiaselts "Printest", 1991. (I trükk 1931–1932)

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kol. Parts jättis "vabadussõjalased" maha. Vaba Maa, 6. veebruar 1934, nr 30, lk 1.
  • Arnold Hinnom, "Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast", Eesti Päevalehe AS, 2010.
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010, lk 174-176

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Arnold Hinnom, "Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast", Eesti Päevalehe AS, 2010. lk 127-128.
  2. okupatsioon.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]