Karl Parts

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Riigikohtu esimehega: Kaarel Parts

Karl Parts
EstArmyHighCommnd1920 - Karl Parts.JPG
Karl Parts (1920)
Nimi Karl Parts
Sündinud 15. juuli 1886
Palupera vald, Tartumaa
Surnud 1. september 1941
Kirovi oblast, Venemaa
Teenistused Vene tsaariarmee 19141917
Eesti Rahvavägi 19181925
Auaste Kolonel
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Anna ordeni III ja IV klass
Püha Stanislavi ordeni III klass
Vabadusristi I liigi 1. järk
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Karutapja ordeni III klass (1921)
Kotkaristi I klass mõõkadega (1930)
Eesti Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga

Karl Parts VR I/1., II/2. ja II/3. (15. juuli 1886 Palupera vald, Tartumaa1. september 1941 Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Vabadussõja väejuht.

Soomusrongide Divisjoni ülem Vabadussõjas.

Sõjaväeline teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

1915. aastal lõpetas Karl Parts Peterhofi lipnikekooli ja osales Vene armee koosseisus Esimeses maailmasõjas erinevatel rinnetel. Tsaariarmeest sai ta alamkapteni auastme. Juunis 1917 liitus Karl Parts Eesti rahvusväeosadega.

23. märtsil 1918 määrati ta 1. Eesti jalaväepolgu I pataljoni ülemaks. 1918. aasta 1. jaanuaril ülendati kapteniks.

Saksa okupatsiooni ajal oli ta põrandaaluse Kaitseliidu organiseerija.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõjas oli kapten Karl Partsile tehtud ülesandeks soomusrongide korraldamine ja juhtimine.

30. novembrist 1918 kuni 21. jaanuarini 1919 formeeriti ja sõitsid kapten Karl Partsi juhtimisel rindele neli laiarööpmelist soomusrongi, mis olid relvastatud suurtükkide ja raskekuulipildujatega ning mehitatud dessantkomandodega.

Haavata saamise tõttu Kirepi lahingus 23. jaanuaril 1919 viibis kuni 27. aprillini 1919 otsesest lahingu tegevusest eemal. Tema ära oleku ajal juhtis soomusronge ning määrati 20. veebruaril 1919 formeeritud Soomusrongide Divisjoni ülema kohusetäitjaks kapten Anton Irv.

Asus pärast kapten Anton Irve langemist 27. aprillil 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema kohale ja oli soomusrongide üldjuhiks kuni Vabadussõja lõpuni.

Karl Partsi autasustati Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest kolme Vabadusristiga.

Tegevus Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19211923 teenis Parts Eesti sõjaväes Soomusrongide brigaadi ülemana, 1923 soomusrongide inspektorina ja 1923–1924 tehniliste vägede inspektorina. 1923. aastal lõpetas ta samuti Kõrgema Sõjakooli.

K. Parts osales 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumises 1924. aastal.

Aastal 1925 lahkus K. Parts tegevteenistusest ning hakkas Tartumaal Voldi külas Vabaduse talu pidama.

6. novembril 1940 arreteeriti K. Parts oma kodutalus ning viidi Tartu vanglasse. 1941. aasta aprillis viidi ta Venemaale, kus ta 28. juulil 1941 Kirovi oblasti SARKi vägede sõjatribunali poolt surma mõisteti ning 1. septembril ka hukati.

Karl Partsi poeg, reservlipnik Emil-Mauritsius Parts (sünd 5. oktoobril 1912 Peterburis) mõrvati nõukogude hävituspataljoni poolt 16. juulil 1941 Saadjärve algkooli juures.[1]

Karl Partsi abikaasa Milli suri 13. oktoobril 1949 Mürwiki põgenikelaagris.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karl Parts. "Kas võit või surm! Mälestusi võitluspäevilt isamaa eest". I – III. Tallinn: Aktsiaselts "Printest", 1991. (I trükk 1931–1932)

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kol. Parts jättis "vabadussõjalased" maha. Vaba Maa, 6. veebruar 1934, nr 30, lk 1.
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010, lk 174-176

Viited[muuda | muuda lähteteksti]