Meeme (laev)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Meeme oli Eesti Merejõudude abilaev, suurtükilaev ja miinitraaler. Hukkus pärast Vabadussõda meremiini plahvatuse tagajärjel. On ainus sõjalisel ülesande täitmisel hukkunud Eesti sõjalaev.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teenistus Lätis[muuda | muuda lähteteksti]

Laev, algse nimega "O", ehitati 1911.a Göteborgis Riia linnavalitsuse tellimusel reisilaevana.

1919. aasta aprillis läks laev Läti punaväelaste kätte, kes kasutasid seda sõjalaevana. 22.05.1919 vallutas Landeswehr Riia ja laev läks nende valdusse. Relvastuseks oli sel ajal 2 kahurit.

Eesti Merejõududes[muuda | muuda lähteteksti]

Landeswehri sõja lõpus sai Eesti Merevägi laeva Riias Daugava jões koos veel 3 väiksema laevaga sõjasaagiks. Osa laevu jäeti samas lätlastele, kuid O võeti alates 5.07.1919 Eesti Mereväe koosseisu ja sai uueks nimeks Meeme. Osales Vabadussõja edasistes merevõitlustes abilaevana. 1919. oktoobris toimus Meemel Kaporje lahes plahvatus mille tagajärjel sai laeva vööriosa kahjustusi.

Rahuajal kasutati algul suurtükilaevana. Relvastuseks sai alates 1922. aastast 1 75 mm kahuri. 1923. a kohaldati Meeme miinitraaleriks. 3. juulil 1924 sai traalipadruni plahvatuse tagajärjel surma laeva pootsman Roman Krimming.

Hukkumine[muuda | muuda lähteteksti]

14. novembril 1924 teostas laev paaris Mardus-ega miinide traalimist Naissaarest loodes asunud endisel miiniväljal. Traalilisel jäi arvatavasti üks miin traali külge kinni. Miinitraali väljavõtmisel (mis ei tahtnud sujuda), toimus laeva ahtri all traali ilmselt kinni jäänud miini plahvatus, milles laeva ahter sai raskelt vigastada. Komendor Johannes Karus jäi plahvatuses kadunuks, ülejäänud, kellest mitu sai vigastada, päästeti samas olnud teiste laevade poolt. Üks päästetuist - komandöri abi nooremleitnant Karl Haberman - suri hiljem haiglas. Meemet üritati seejärel Naissaare juurde madalikule pukseerida, kuid ta uppus saarest u 2 miili kaugusel.

Vrakk[muuda | muuda lähteteksti]

Meeme vrakk avastati 29.07.2000 Eesti Meremuuseumi ja Tuukritööde OÜ poolt 44 m sügavuselt ja on mälestis. Laeva kell on üles tõstetud ja laeva omanikule, Eesti Mereväele, tagasi antud.

Laeva andmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Veeväljasurve - 150 t
  • Pikkus - 27,5 m
  • Laius - 6,4 m
  • Süvis - 2,1 m
  • Jõuseade - aurumasin 220 hj
  • Kiirus - 10 sõlme
  • Meeskond - 22
  • Relvastus - 1x75mm kahur (alates 1922), miinitraalimisvarustus (alates 1923).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]