2. Üksik jalaväepataljon

2. Jalaväepolk; 2. Jalaväerügement; 2. Üksik Jalaväepataljon
Tegev	1918–1940
Riik	Eesti
Liik	jalavägi
Ülesanne	Eesti riikluse kaitse
Suurus	polk/pataljon
Osa	Eesti kaitsevägi; 2. Diviis
Tähtpäevad	21. november (vkj) 1917; 4. detsember (ukj) 1917
Lahingud	Vabadussõda; Lõunarinne, Aidu lahing, Reola lahing; Pihkva rinne; Narva kaitselahingud
Ülemad
Võtmeisikud	polkovnik Johan Unt; alampolkovnik Ants Kurvits

2. Üksik Jalaväepataljon (algselt 2. Jalaväepolk) oli 1918. aastal moodustatud Eesti Kaitseväe ja Eesti sõjaväe väeosa.

Polgu sünnipäevaks loeti 21. novembrit 1917^[1] või 23. novembrit, kui allkirjastati käskkiri nr. 1 2. Eesti jalaväepolgu kohta.

Juhtkond ja koosseis

polkovnik Johan Unt, 2. Jalaväepolgu ülem (21. november 1918 – 10. veebruar 1919)
alampolkovnik Hans Kurvits, 2. Jalaväepolgu ülem (10. veebruar 1919 – 22. detsember 1919)
....
alampolkovnik Hans Kurvits, 2. Jalaväepolgu ülem (11. september 1920 – 1. september 1921)
kolonel Siegfried Pinding, 2. Jalaväepolgu/rügemendi ülem (1. september 1921 – 1. september 1925)
kolonel Peeter Oinas, 2. Jalaväerügemendi ülem
kolonelleitnant Villem Saarsen, 2. Jalaväerügemendi ülem (1. mai 1932 – 15. juuni 1934)
kolonelleitnant Vilhelm-Richard Kohal.

2. jalaväepolk Vabadussõjas

2. jalaväepolgu I brigaad
- I pataljon
- II pataljon, ülem alamkapten Eduard Liibus
2. jalaväepolgu II brigaad (Pärnus), ülem: staabikapten Felix Tannenbaum^[2]

2. jalaväepolk võttis sõjategevusest osa peamiselt Lõunarindel Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. 19. detsembril 1919. aastal viidi polk üle Jõhvi-Sompa ümbrusse, kus ta püsis kuni Vabadussõja lõpuni, mil ta suunati Võrru.

1920–1940

Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 2. jalaväepolgu allüksused Tartus.

1921. aastal allutati polgule demobiliseerimise tulemusel Kuperjanovi Partisanide Pataljoni vähendatud isikkoosseisuga pataljon.

1922. aastal viidi Eesti Rahvaväes sõjaväeliste auastmete ja terminite üleviimine Venemaa keisririigi aegsetelt auastmetelt ja terminitelt euroopalikele sõjalistele terminitele ning kehtestati euroopalikud auastmenimetused ja väeüksuste nimetused, 24. novembril 1922. aastal võeti kasutusele termin “rügement” senise “polgu” asemel, “kompanii” senise “roodu” asemel jne. 24. novembril 1922 nimetati 2. Jalaväepolk ümber 2. Jalaväerügemendiks.

Eesti Rahvaväes 1928. aasta sõjaväereformi käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel üksikud jalaväepataljonid, mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväerügementideks. 1928. aastal viidi Kuperjanovi partisanide pataljon 2. jalaväerügemendi alluvusest välja ja rügement reorganiseeriti 2. Üksikuks Jalaväepataljoniks asukohaga Tartus.

1940. aasta

1940. aastal pärast Eesti annekteerimist ja okupeerimist NSV Liidu poolt, liideti 2. Üksik Jalaväepataljon 182. Eesti Laskurdiviisi 232. laskurpolku. Väeosa asukohaks sai Elva ja polgukomandöriks polkovnik Jaan Lukas.

Vaata ka

Eesti Teise Polgu Selts

Viited

↑ Sõdur 1928, nr. 27/28, lk. 868-869
↑ Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu, RT, 27.11.1918, 1

Kirjandus

Juhan Mõttus, Enn Kippel. "2. jalaväepolgu ajalugu", 2007, ISBN 978-9985-858-53-0, ISSN 1406-3409
Ago Pajur. Kui Lembitu polk oli Sakala malev. // Viljandi Muuseumi Aastaraamat 2001. Viljandi, lk 105–128.

[1] Sõdur 1928, nr. 27/28, lk. 868-869

[2] Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu, RT, 27.11.1918, 1

[1]

[2]

v r Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas
Rahvaväe diviisid	1. Diviis • 2. Diviis • 3. Diviis •
jalaväepolgud	1. Jalaväepolk • 2. Jalaväepolk • 3. Jalaväepolk • 4. Jalaväepolk • 5. Jalaväepolk • 6. Jalaväepolk • 7. Jalaväepolk • 8. Jalaväepolk • 9. Jalaväepolk • Kalevlaste Maleva polk • Kuperjanovi partisanipolk • Sakala partisanide polk • Scoutspolk • Ingeri polk
pataljonid Kaitsepataljonid	Eesti Meredessantpataljon • Tallinna Kooliõpilaste pataljon • Ingeri pataljon • Balti pataljon • Peipsi rannakaitsepataljon • 1. diviisi tagavarapataljon • 2. diviisi tagavarapataljon • 3. diviisi tagavarapataljon • Tartu kooliõpilaste pataljon • Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon • Soomusrongide diviisi tagavarapataljon • Katšanovi üksikpataljon • Pankjavitsa pataljon • Tallinna tagavarapataljon • Vahipataljon • 1. piirikütipataljon • Inseneripataljon • Tallinna 1. kaitsepataljon • Tallinna 2. kaitsepataljon • Tallinna 3. kaitsepataljon • Tartu kaitsepataljon • Järvamaa kaitsepataljon • Viljandi kaitsepataljon • Viljandi 2. kaitsepataljon • Pärnu kaitsepataljon • Pärnu 2. kaitsepataljon • Saaremaa kaitsepataljon • Narva kaitsepataljon • Võru kaitsepataljon
Ratsaväeüksused	Ratsapolk • 1. ratsapolk • 2. ratsapolk • Ratsa-tagavara divisjon • Tallinna üksik eskadron • Soomusrongide Diviisi eskadron • Balti pataljoni eskadron •
Soomusrongide Divisjon/Diviis Laiarööpmelised soomusrongid: Kitsarööpmelised soomusrongid: Soomusautod, Soomusautode Kolonn:	Soomusrongide Divisjon/Soomusrongide Diviis: Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”) • LRSR nr. 2 • LRSR nr. 3 • LRSR nr. 4 • LRSR nr. 5 • LRSR nr. 6 KRSR nr. 1 • KRSR nr. 2 • KRSR nr. 3 • KRSR nr. 4 • KRSR nr. 5 Soomusauto "Estonia" • "Tasuja" • "Wahur" • "Toonela" • "Wibulane" • "Kalevipoeg" • "Vanapagan" • "Pisuhänd" • "Suur Tõll"
suurtükiväepolgud kindluse raskesuurtükivägi positsioonipatareid	1. Suurtükiväepolk • 2. Suurtükiväepolk • 3. Suurtükiväepolk • 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • Balti pataljoni patarei • Ingeri patarei • Katšanovi patarei kuus positsioonipatareid
Eesti Merejõudude Läänemere laevastiku divisjon Peipsi laevastiku divisjon rannapatareid	Eesti Meredessantpataljon Vambola • Lennuk • Lembit • Meeme • Taara • Uku • Vanemuine • Tartu • Ahti Aegna rannapatarei nr 1 • Aegna rannapatarei nr 2 • Aegna rannapatarei nr 3 • Naissaare rannapatarei nr. 4 • Naissaare rannapatarei nr. 5 • Suuropi rannapatarei nr. 6