Kalevipoeg (soomusauto)

Soomusauto Kalevipoeg Kapten Lundborg ja soomusauto Kalevipoeg 1919. aasta kevadel

Tehnilised andmed
Pikkus	m
Laius	m
Kõrgus	m
Kaal	8,0 t
Kiirus	maastikul maanteel 45 km/h
Käiguvaru	maanteel ? maanteel km
Suurtükk	37 mm Hotchkiss/Saksa pommipilduja^[1]
Kuulipildujad	7,7 mm Madsen
Soomus	7 mm
Mootor
Mootori võimsus	60 hj
Meeskond	inimest

Kalevipoeg oli Eesti Rahvaväe soomusväe soomusauto Eesti Vabadussõjas.

Kalevipoeg ehitati Tallinna Sadamatehastes ning valmis 1919. aasta aprillis.

Kalevipoeg Eesti Vabadussõjas

[muuda | muuda lähteteksti]

Kalevipoja komandör oli Einar Lundborg, kes määrati 16. aprillist omal soovil Soomusautode Kolonni 1. rühma Kalevipoja ülemaks, kellena võttis alates 25. aprillist osa lahingutest Lõuna- ja Viru rindel, Kagu-Eestis, Põhja-Lätis ning Loode-Venemaal, jõudes 25. mail koos Eesti vägedega Pihkvasse ning sai kuulsaks hulljulgete sissetungidega Vene rindejoone taha.^[2]

23. augustil 1919, Võru rindel 6. jalaväepolgu ja Lundborgi Kalevipoja pealetungil Pihkva taga Slavkovitši rajoonis, umbes 250–300 m enne Slavkovitši küla läbis maanteed võrdlemisi sügav ja lai, umbes mehekõrguse sügavune kraav, millele oli ehitatud kerge puusild. Soomusautod pidid tagurpidi lahingusse minema, et vältida tabamusi mootorisse, et aga “Kalevipojal” puudus tagumine rool, siis liikus ta tagurpidi ja aeglaselt sillale. Kui tagumised rattad olid sillale jõudnud, vajus sild sisse ja auto jäi keskkohaga rippuma kraavi pervele ega saanud enam edasi ega tagasi liikuda.

6. jalaväepolgu II pataljon alamkapten Aleksander Jaaksoni juhtimisel tõmbus tagasi, jättis Kalevipoja maha. Punased viisid öösel ära selle 37 mm kahuri, kuid jätsid auto rikkumata. Järgmisel päeval jõudis Valgast kohale soomusautode kolonni ülem kapten August Nieländer soomusautol Pisuhänd, et korraldada Kalevipoja päästetöid. Kraavi põhja soomusauto alla ehitati raudteeliipritest tugialus, mille abil saadi auto kõigepealt maa küljest lahti tõsta ja siis tagasi teele toimetada.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Soomusautode kolonni ülem kapten August Nieländer mälestused
↑ Joon, S: Mark Soosaar näitab Eesti loomisest tehtud filme^{[alaline kõdulink]}. Pärnu Postimees, 22. veebruar 2008

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Einar Lundborg. SOOMUSAUTOGA EESTI VABADUSSÕJAS. Grenader Grupp, 2012, 207 lk, ISBN 9789949448760

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Einar Lundborg, Soomusautoga Eesti Vabadussõjas. Minu rindeelamusi 1919–1920

v r Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas
Rahvaväe diviisid	1. Diviis • 2. Diviis • 3. Diviis •
jalaväepolgud	1. Jalaväepolk • 2. Jalaväepolk • 3. Jalaväepolk • 4. Jalaväepolk • 5. Jalaväepolk • 6. Jalaväepolk • 7. Jalaväepolk • 8. Jalaväepolk • 9. Jalaväepolk • Kalevlaste Maleva polk • Kuperjanovi partisanipolk • Sakala partisanide polk • Scoutspolk • Ingeri polk
pataljonid Kaitsepataljonid	Eesti Meredessantpataljon • Tallinna Kooliõpilaste pataljon • Ingeri pataljon • Balti pataljon • Peipsi rannakaitsepataljon • 1. diviisi tagavarapataljon • 2. diviisi tagavarapataljon • 3. diviisi tagavarapataljon • Tartu kooliõpilaste pataljon • Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon • Soomusrongide diviisi tagavarapataljon • Katšanovi üksikpataljon • Pankjavitsa pataljon • Tallinna tagavarapataljon • Vahipataljon • 1. piirikütipataljon • Inseneripataljon • Tallinna 1. kaitsepataljon • Tallinna 2. kaitsepataljon • Tallinna 3. kaitsepataljon • Tartu kaitsepataljon • Järvamaa kaitsepataljon • Viljandi kaitsepataljon • Viljandi 2. kaitsepataljon • Pärnu kaitsepataljon • Pärnu 2. kaitsepataljon • Saaremaa kaitsepataljon • Narva kaitsepataljon • Võru kaitsepataljon
Ratsaväeüksused	Ratsapolk • 1. ratsapolk • 2. ratsapolk • Ratsa-tagavara divisjon • Tallinna üksik eskadron • Soomusrongide Diviisi eskadron • Balti pataljoni eskadron •
Soomusrongide Divisjon/Diviis Laiarööpmelised soomusrongid: Kitsarööpmelised soomusrongid: Soomusautod, Soomusautode Kolonn:	Soomusrongide Divisjon/Soomusrongide Diviis: Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”) • LRSR nr. 2 • LRSR nr. 3 • LRSR nr. 4 • LRSR nr. 5 • LRSR nr. 6 KRSR nr. 1 • KRSR nr. 2 • KRSR nr. 3 • KRSR nr. 4 • KRSR nr. 5 Soomusauto "Estonia" • "Tasuja" • "Wahur" • "Toonela" • "Wibulane" • "Kalevipoeg" • "Vanapagan" • "Pisuhänd" • "Suur Tõll"
suurtükiväepolgud kindluse raskesuurtükivägi positsioonipatareid	1. Suurtükiväepolk • 2. Suurtükiväepolk • 3. Suurtükiväepolk • 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • Balti pataljoni patarei • Ingeri patarei • Katšanovi patarei kuus positsioonipatareid
Eesti Merejõudude Läänemere laevastiku divisjon Peipsi laevastiku divisjon rannapatareid	Eesti Meredessantpataljon Vambola • Lennuk • Lembit • Meeme • Taara • Uku • Vanemuine • Tartu • Ahti Aegna rannapatarei nr 1 • Aegna rannapatarei nr 2 • Aegna rannapatarei nr 3 • Naissaare rannapatarei nr. 4 • Naissaare rannapatarei nr. 5 • Suuropi rannapatarei nr. 6

v r Eesti relvastus aastatel 1920–1940
Püstolid ja revolvrid	Browning M1903 · Browning M1910 · Browning FN · Nagant M1895 · P08
Vintpüssid ja karabiinid	Berdan II · Mossin-Nagant · Pattern 1914 Enfield · Gewehr 88 · Gewehr 98 · Mannlicher M1895 · Lee-Enfield · Arisaka Tüüp 30 · Arisaka Tüüp 38 · Arisaka Tüüp 44 · Krag–Jørgensen · Ross (vintpüss) · Karabin wz.98 · Karabin wz.29
Püstolkuulipildujad	MP 18 · MP 28 · A. T. · Suomi
Kergekuulipildujad	MG 08/15 · Parabellum MG 14 · Bergmann MG 15 · Karabin maszynowy Browning wz. 28 · Madsen · Lewis
Raskekuulipildujad	PM M1910 (Maksim) · Colt-Browning M1895 · Hotchkiss · Schwarzlose kuulipilduja · Karabin maszynowy Browning wz. 30 · MG 08 · Vickers kuulipilduja
Tankitõrjemiinid	TM-34 · TM-37
Tankid	Renault FT-17 · Mark V · TKS
Soomusautod	Arsenal-Crossley