Üksikud jalaväepataljonid
Üksikud jalaväepataljonid moodustati 1928. aasta sõjaväereformi käigus.
Üksiku jalaväepataljoni rahuaegsesse koosseisu kuulusid:
- staap
- 3 jalaväekompaniid
- siderühm
- pioneerirühm
- suusk-jalgratturrühm
- töökomando
Kokku 235–237 meest.
Mobilisatsiooni puhul oleksid üksikud jalaväepataljonid suurendatud sama numbriga jalaväerügementideks: staap, 3 pataljoni, suusk-jalgratturkompanii, sidekompanii, pioneerikompanii, ratsakomando, desinfektsioonikomando, komandandikomando ja töökompanii, kokku 3153 meest.
Eesti sõjaväe üksikud jalaväepataljonid olid:
- Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon (Tartus)
- Kalevi pataljon (Tallinnas)
- Sakala Üksik Jalaväepataljon (Viljandis)
- Scouts (Haapsalus, alates 1939 Tallinnas)
- 2. (Tartus)
- 3. (Valgas)
- 4. (Jõhvis)
- 5. (Rakveres)
- 6. (Pärnus)
- 8. (Võrus)
- 9. (Pärnus)
- 10 (Tallinnas)
1. ja 7. jalaväeosa olid juba rahuajal jalaväerügemendid.