Tallinna Kooliõpilaste Pataljon

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Kooliõpilaste pataljon)
Jump to navigation Jump to search
Tallinna Kooliõpilaste Pataljon
Tegev 23. jaanuar 1919 –
Riik Flag of Estonia.svg Eesti Vabariik
Liik jalavägi
Ülesanne sisejulgeoleku tagamine ja riigikaitse
Suurus pataljon
Tähtpäevad 23. jaanuar 1919
Lahingud

Eesti Vabadussõda

Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Ernst Leithammel

Tallinna Kooliõpilaste Pataljon oli Eesti Vabadussõja alguses vabatahtlikkuse alusel Tallinna vanemate klasside kooliõpilastest moodustatud väeosa.

Esimene Eesti Rahvaväe Tallinna kooliõpilaste väeüksus moodustati novembris 1918 pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ning Saksa vägede Eestist ja Eesti-Nõukogude Venemaa piirijoonelt lahkumise kavade ilmnemist. Kooliõpilaste tuumiku moodustasid Tallinna Kaubanduskooli ning Tallinna gümnaasiumide vanemate klasside õpilased. Roodu ohvitserideks olid lipnik Adolf Johannes ja lipnik Raudsepp ning 81 kooliõpilast saadeti novembris 1918 Narva kaitseliinile, kus nad alates 28. novembrist tegid kaasa seal puhkenud lahingud.

Next.svg Pikemalt artiklis Narva lahing (1918)

Vabadussõja alguses Tallinnas toimunud enamliku propaganda tõttu ebastabiilses olukorras asutati pea- ja sõjaministri Konstantin Pätsi korraldusel 15. detsembril 1918 kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, aga samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased. Rood allutati sisekaitse ülemale kindral Ernst Põdderile. Formeeritud roodus oli algul ligi 300 õppursõdurit.

Pataljoni moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

23. jaanuaril 1919 moodustati sisekaitse ülema Ernst Põdderi korraldusel roodust, kus oli juba üle 400 õpilase, Tallinna Kooliõpilaste Pataljon, pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant Ernst Leithammel.

Pataljoni koosseisus oli kolm kütiroodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem täiendati pataljoni veel õppekomandoga, mis tegeles ohvitseride ettevalmistamisega.

Õppursõdurite peamiseks ülesandeks oli põhiliselt siiski sisejulgeoleku kindlustamine Tallinnas ning oma ülesandeid täitsid nad 17. ja 26. detsembril 1918 ja 1. mail 1919 Tallinnas toimunud rahvarahutuste ja meeleavalduste ajal. Tallinnas asudes oli õpilastel võimaldatud osavõtt koolitööst.

Lahingutegevusest sõjatandritel võtsid Tallinna kooliõpilased vabatahtlikena osa Viru ja Lõunarindel võidelnud väeosade koosseisus. Soomusrongide dessantroodudes - Soomusrongil nr. 2 nelikümmend, soomusrongil nr. 3 kaheksakümmend ja Eesti Meredessantpataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis õppursõdureid rindel 4. jalaväepolgu koosseisus. Pikemat aega rindel olnud õppursõdurid vahetati aeg-ajalt pataljonist uute vabatahtlikega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]