Eesti maavägi

Allikas: Vikipeedia
Maaväe staabi embleem
Maaväe lipp

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal vastavalt kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Maaväe ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Rahuajal on maaväe ülesanneteks:

  • korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
  • kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
  • osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
  • abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.

Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:

  • valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
  • tõsta valmisolekutaset;
  • alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
  • luua tingimused liitlaste saabumiseks.

Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:

  • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
  • korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.

Maaväe rahuaegne koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maaväe ülem on kaitseväe juhataja asetäitja maaväe alal kolonel Artur Tiganik

1. Jalaväebrigaadi vapp 1. Jalaväebrigaad

2. jalaväebrigaad


Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:

Planeeritavad muutused vastavalt uuele riigikaitse arengukavale[muuda | muuda lähteteksti]

Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel.

  • 1. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid soomusbrigaadiks. Brigaadile on kavas hankida lisaks soomustransportööridele jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.
  • 2. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse jalaväebrigaadina. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus.

Reservüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:

Relvastus ja tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Püstolid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Kirjeldus
Heckler & Koch USP Saksamaa Poolautomaatne 9×19mm
Softairwaffe H&K USP Tactical.JPG
Standard kasutuses
Makarov Nõukogude Liit Poolautomaatne 9×18mm
Makarov 2.jpg
Standard kasutuses

Automaadid ja Karabiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Kirjeldus
IMI Galil Iisrael Automaat 5.56×45mm
Imfdb galil.jpg
Standard kasutuses olev relv 1. brigaadil
AK 4 Rootsi Automaat 7.62×51mm
Ak 4 Swedish Army Museum 003.jpg
Standard kasutuses olev relv 2. brigaadil
Heckler & Koch G3 Saksamaa Automaat 7.62×51mm
G3a3.gif
Variandid G3A3ZF ja G3A4 kasutuses kaitseliidul
Heckler & Koch G36 Saksamaa Karabiin 5.56×45mm
Domok g36.JPG
Kasutuses ESTSOF EOG eriüksuse poolt
M14
Ameerika Ühendriigid
Eesti
Tseremoonia Relv
Snaiper
7.62×51mm
M14rifle.jpg
Kasutuses vahipataljoni poolt tseremooniatel. Osad on tuunitud E-Arsenali poolt snaipriteks

Snaiprid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Kirjeldus
Sako TRG-42 Soome Snaiper .338 Lapua Magnum
Sako TRG-42.jpg
Kasutuses eriüksuste ja luure kompanii poolt
PGM Hectate II Prantsusmaa Soomustläbistav snaiper 12.7×99mm
PGM FR-12.7 2007 07 14.jpg
Soomust läbistav raske snaiper
Galil Snaiper Iisrael Snaiper 7.62×51mm
Galil-Sniper-Galatz-r001.jpg
Snaiper versioon Galil relvast

Pumppüssid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Kirjeldus
Benelli M3T Itaalia Poolautomaatne pumppüss 12 gauge slug
Benelli m4 2.jpg
Norra kaitseväe poolt soetatud moderniseeritud pumppüss

Püstolkuulipildujad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Kirjeldus
Heckler & Koch MP5 Saksamaa Püstolkuulipilduja 9×19mm
Tokyo Marui MP5-SD5 AEG.jpg
Ostetud Norra kaitseväelt, kasutatakse eriüksuse poolt
IMI Mini UZI Iisrael Püstolkuulipilduja 9×19
Uzi of the israeli armed forces.jpg
Soetatud Iisraeli relvahankega

Kuulipildujad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Kirjeldus
IMI Negev Iisrael Kergkuulipilduja 5.56×45mm
IMI-Negev006a.jpg
Soetatud Iisraeli relvahankega
Ksp 58 Rootsi Üldkasutus kuulipilduja 7.62×51mm
Kulspruta 58 002.jpg
Hankega soetatud Norra kaitseväelt
MG 3 Saksamaa Üldkasutus kuulipilduja 7.62×51mm
Ametralladora Rheinmetall MG-3 de 7,62 mm y proyector en el lado de estribor, junto al puente de mando (16626779485).jpg
Enim levinud kuulipilduja Kaitseväes kui ka Kaitseliidus
M2 Browning Ameerika Ühendriigid Raske kuulipilduja 12.7×99mm
IDF-M2 pic001a.jpg
Osad on paigaltatud soomukitele nagu Patria Pasi, osad on ka kolmhargiga kaasaskantavad

Granaadiheitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Kirjeldus
Brügger & Thomet GL06 Šveits Granaadiheitja 40mm
XM320 Stand Alone.jpg
Eraldi kaasaskantav granaadiheitja
Heckler & Koch AG-C/EGLM Saksamaa Granaddiheitja 40mm
HK AGCEGLM.jpg
Püssile toru alla kinnitatav granaadiheitja
Heckler & Koch HK69A1 Saksamaa Granaadiheitja 40mm
HK69A1.jpg
Eraldi kaasaskantav granaadihetija
Milkor MGL Lõuna-Aafrika Granaadiheitja 40mm
M-32 Grenade Launcher.jpg
Piiratud arv treenimiseks

Granaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Detoneerimine Pilt Kirjeldus
F-1 Nõukogude liit Käsigranaat Sütikuga
F1 Hand grenade.JPG
Nõukogude okupatsioonist ladudesse jäänud kild granaadid
RGD-5 Nõukogude liit Käsigranaat Sütikuga
Rgd 5 hand grenade.jpeg
Nõukogude okupatsioonist ladudesse jäänud granaadid
m/56 Rootsi Käsigranaat Sütikuga
Training grenades (15188850395).jpg
Rootsi käest soetatud käsigranaadid koos AK-4 relvadega

Tankitõrje süsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Rakett Pilt Kirjeldus
MAPATS Iisrael Juhitav rakett 148mm
MAPATS.jpg
MAPATS on laseriga juhitav tankitõrje rakett
MILAN 2 Prantsusmaa Juhitav rakett 115mm
Milan 2.jpg
MILAN 2 on juhtmetega juhitav tankitõrje süsteem
FGM-148 Javelin Ameerika Ühendriigid Tulista ja unusta rakett 127mm
FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG
Javelin on "tulista ja unusta" rakett ehk see lukustab automaatselt ennast sihtmärgi külge.

Javelin kasutab ka HEAT tehnoloogiat, ehk sihtmärke võib lasta ka ülalt poolt.

Eestil soetas endale 80 Javelin süsteemi ja 350 raketti.

C90-CR Hispaania Õlalt lastav rakett 90mm
C-90.jpg
C90-CR on ühekorde süsteem ehk sellest saab lasta ainult 1 kord
B-300 Iisrael Õlalt lastav rakett 82mm
IMI-B300-batey-haosef-1.jpg
B-300 on kompaktne süsteem kuna seda saab kasutada ainult 1 mehe poolt ja on teiste süsteemidega

võrreldespäris kerge

AT4 Rootsi Õlalt lastav rakett 84mm
AT-4 Missile Maneuver.jpeg
AT4 on kõige populaarsem raketi süsteem Eesti Kaitseväes.

Kuigi see ei ole võimeline tanki hävitama, saab see näiteks soomukist jagu

Õhukaitse süsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Arv Pilt Kirjeldus
Mistral Prantsusmaa Maa-Õhk tüüpi rakett 40(tk)
Spanish Army - Mistral missile in VAMTAC.jpg
Mistral on iselukustav maa-õhk raketi süsteem mis kasutab INFRARED tehnoloogiat
ZU-23-2 Nõukogude Liit 23mm automaat kahurid 98(tk)
Anakonda 2008 (55).jpg
ZU-23-2 on Nõukogude aegne õhutõrje kahurisüsteem mis on laialdaselt levinud terrori organisatsioonide

poolt ja endiste liidu vabariikide seas

Tagasilöögita relvad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Kirjeldus
Carl Gustav Rootsi Tagasilöögita rakett 84mm
Carl Gustav M4 Kokonaisturvallisuus 2015.jpg
Carl Gustav on tagasilöögita tankitõrje raketisüsteem mida ei saa lukustada ega kontrollida
Pvjp 1110 Rootsi Tagasilöögita tankiõrje kahur 90mm
LT PV1110.jpg
Pvjp 1110 on tagasilöögita tankitõrjekahur mis saadi Rootsi käest kuna need on amortiseerunud

Eestil on neid 130

M40A1 Ameerika Ühendriigid Tagasilöögita tankitõrje kahur 106mm
Recoilless-rifle-beyt-hatotchan-1.jpg
M40A1 on samamoodi tagasilöögita tankitõrjekahur mis saadi USA käest

Eesti sai 30

Suurtükid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Arv Pilt Kirjeldus
B455 Iisrael Miinipilduja 41
Ex STEADFAST JAZZ (10668449515).jpg
B455 on Iisraelist ostetud 81mm keskmine miinipilduja
L-16A1 Suur Britannia Miinipilduja 10
JGSDF 81mm Mortar L16(20080113).JPG
L-16A1 on 3 mehe poolt juhitav 81mm keskmine miinipilduja
M252 Ameerika Ühendriigid Miinipilduja 80
A U.S. Army mortarman hangs an 81mm mortar training round into an M252 81 mm mortar system and waits for the command of "fire" 121212-A-ZZ999-128.jpg
M252 on samuti 3 mehe poolt juhitav 81mm keskmine miinipilduja
2B11 Nõukogude Liit Miinipilduja 14
LT 2B11.jpg
2B11 on 5 mehe poolt juhitav 120mm raske miinipilduja
M/41D Rootsi Miinipilduja 165
LT M41D.jpg
M/41D on ka 5 mehe poolt juhitav 120mm raske miinipilduja
Nimi Päritolu Tüüp Arv Pilt Kirjeldus
FH-70 Saksamaa Haubits 24
FH 70 155mm gun (6065127314).jpg
FH-70 on 155mm järelveetav haubits
D-30 Nõukogude Liit Haubits 42
D-30J howitzer.jpg
D-30 on 122mm järelveetav haubits mille Eesti ostis Soomest

Soomustehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Arv Pilt Kirjeldus
CV90 Rootsi
Jalaväe võitlemise masinad
Toetus masinad
Treening masinad
44
35
2
CV90 photo-017.JPG
Eesti soetas Hollandist 44 CV9035 Jalaväe võitlemise masinat

ning 35 CV90 kere mis ehitatakse ümber toetus masinateks.

Norrast osteti ka 2 treening masinat

Patria Pasi Soome Soomusauto 136
XA-180EST in Afghanistan.jpg
XA-180: 60 masinat osteti Soomelt (56 teenistuses)

XA-188: 81 masinat osteti Hollandilt (80 teenistuses)

BTR-80 Nõukogude Liit Soomusauto 15
Ukrainian BTR-80.jpg
BTR-80 mis amortiseerus ja anti üle kaitseväele
Mamba Mk4 Lõuna-Aafrika Soomusauto 7
Mamba APC, Swarkop.jpg
Mamba Mk4 soomustatud autod mis anti Eestile Lõuna-Aafrika poolt
Bergepanzer 2 Saksamaa Soomustatud mehaanikute masin 2
Bergepanzer 2.jpg
Bergepanzer 2 kasutatakse lahing-mehaanikute transportimiseks
Biber Saksamaa Soomustatud silla masinad 2
Brueckenleger Biber.jpg
Biber on silla masin mida kasutatakse kohtates kus on väiksem jõgi või kraav jne
Leopard 1 Saksamaa Õppe tank 1
Leopard1 cfb borden 2.JPG
Eesti ostis 1 Leopard tanki et treenida oma soomuki juhte

Autod ja Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Päritolu Tüüp Arv Pilt Kirjeldus
Mercedes-Benz unimog Saksamaa Sõjaväe logistika masin >300
Mercedes-Benz Unimog S404B. Markings are for a Feldjaeger (Military Police) unit pic1.jpg
Kasutatakse transpordi ja kiirabi autona
MAN KAT 1 Saksamaa Sõjaväe logistika masin >100
M-1014 MAN.jpg
Kasutatakse transpordi ja suurtükiväe autotena
DAF YA 4440 Holland Sõjaväe logistika masin 80
YA-4440 pic1.JPG
Kasutatakse transpordina
Mercedes-Benz 1017A Saksamaa Sõjaväe logistika masin 60
MB 1017.jpg
Kasutatakse transpordina
Sisu E13TP Soome Sõjaväe logistika masin 2
Ground Master 403 (KEVA2010) Kokonaisturvallisuus 2015 02.JPG
Kasutatakse Ground Master 403 radarite kandjatena
Volvo FMX Rootsi Sõjaväe logistika masin 12
Volvo FMX 500 8x4 2014 (14038828497).jpg
Kasutatakse transpordina
Bandvagn 206 Rootsi Roomukitel kõik maastiku auto 1
Bandvagn 206 Revinge 2016-1.jpg
Kasutatakse sõdurite transportimiseks raskesti ligipääsetavatesse kohtatesse
Nimi Päritolu Tüüp Arv Pilt Kirjeldus
Mercedes-Benz 250 GD Saksamaa Kerge tarbesõiduk -
Mercedes-Benz 250 GD Wolf German Armed Forces ILA Berlin 2016 01.jpg
Jalaväe transpordiks
Chevorlet CUCV Ameerika Ühendriigid Kerge tarbesõiduk -
Belgian AF loading US CUCV on C-130.jpg
Jalaväe transpordiks
Volvo TGB Rootsi Suure liikuvusega tarbesõidukid -
TGB-13.jpg
Jalaväe transpordiks
Husqvarna 258A MT Rootsi Mootorratas -
Motorcykel 258 Revinge 2014-2.jpg
Luure kompanii kasutuses

Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse korraldusega 21. novembrist 1918 moodustati Eesti Rahvavägi ja 1. Diviisi ülemaks määrati kindral Aleksander Tõnisson. Esimesed Eesti väeosad oli maaväe väeosad: 1. polkTallinnas; 2. polkTartus; 3. polkVõrus; 4. polkNarvas; 5. polkRakveres; 6. polkPärnus. Suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväepolkude asukohaks määrati Tallinn.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]