Clara Zetkin

Allikas: Vikipeedia
Clara Zetkin Saksa DV postmargil (1987)

Clara Zetkin (neiupõlvenimi Eissner, 5. juuli 1857 Wiederau, Saksimaa kuningriik20. juuni 1933 Arhangelskoje, Moskva oblast) oli Saksa sotsialist ja naisõiguslane. Ta tegutses 18781917 Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikus Parteis ja 1919–1933 Saksamaa Kommunistlikus Parteis. 1916. aastal oli ta üks Spartakusbundi asutajaid.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Clara Eissner õppis õpetajaks. Kuna Bismarck keelustas 1878 Saksamaal sotsialistide tegevuse, läks ta elama Zürichisse ja 1882 Pariisi, kus osales Sotsialistliku Internatsionaali asutamises. Seal kohtus ta oma kahe poja isa vene revolutsionääri Ossip Zetkiniga ja võttis tema perekonnanime. Hiljem (18991928) oli Clara Zetkin abielus näitleja Georg Friedrich Zundeliga.

Clara Zetkin naasis 1891. aastal Saksamaale ja andis välja marksistlikku ajalehte "Die Gleichheit" ("Võrdsus"). 1919. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikusse Parteisse, mida ta esindas ka Saksamaa Reichstagis Weimari Vabariigi ajal 19201933. Saksamaal oli ta aktiivne koos Rosa Luxemburgiga. Nad kritiseerisid koos revisionismi.

Zetkin on tuntud ka naisõiguslasena. Teda peetakse 1910. aastal algatatud rahvusvahelise naistepäeva ametliku tähistamise algatajaks.

1921. aastal valiti ta Nõukogude Venemaal, Moskvas tegutseva ja Venemaa kommunistliku partei poolt finantseeritava Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee Presiidiumi liikmeks.

Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal keelustati Saksamaa Kommunistlik Partei ja Clara Zetkin läks jälle eksiili, seekord Nõukogude Liitu. Ent juba järgmisel kuul ta haigestus ja suri 75-aastaselt.

Clara Zetkini töödest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles on ilmunud Klara (Clara) Zetkini artikkel "Naisterahwas ja tema majanduseline seisukord", mis jaotus osadeks "Pööre naisterahwa majanduslises seisukorras", "Naisterahwas ja seltskondlik elu", "Naisterahwas ja lastekaswatus". Ta jälgis naise ühiskondliku positsiooni ajaloolist kujunemist, tõdedes, et naise olukord on töölise omaga võrdne (mitte viletsam), kasutab sõna "kodune ori". Edasi selgitas Zetkin, kuidas naisest sai vabrikutööline, rahateenija, millega pandi alus tema iseseisvusele ja "vabastamisele", pakkudes välja uue naise ideoloogilise ja praktilise lahenduse, eeskätt vana abielumudeli teisenemise kaudu: "Lastekasvatus wõetakse – ja piab wõetama – perekonna käest ja antakse seltskonna kätte, ema käest kaswatusteadlaste kätte, selle sõna kõige laialisemas mõttes." Igal juhul on lastekasvatajad ka uues ühiskonnas naised, mistõttu tuleb edendada naiste haridust. Zetkin ei näe justkui muud põhjust, miks naiste haridust ja maailmanägemust arendada.

Eesti keeles on ilmunud Clara Zetkinilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]