Dresden

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; sõjalaeva kohta vaata artiklit Dresden (1907).

Dresden

saksa Dresden

Dresdeni vapp
Dresdeni vapp
Pindala: 328,3 km²
Elanikke: 529 800 (2011)

Koordinaadid: 51° 2′ N, 13° 44′ E51.03333333333313.733333333333koordinaadid: 51° 2′ N, 13° 44′ E
Dresdeni asend Saksamaal
Dresden-Altstadt von der Marienbruecke-II.jpg
DD-canaletto-blick.jpg

Dresden (sorbi Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn. Oma pindalalt on Dresden Saksamaa suuruselt neljas linn peale Berliini, Hamburgi ja Kölni.

Slaavlaste kaluriküla kohale rajatud linn on läbi elanud nii hiilgeaja kui ka suure tragöödia. 18. sajandil kujunes Dresden Euroopa kultuuri, poliitika ja majandusarengu keskuseks, et vaid kaks sajandit hiljem muutuda apokalüptilise hävitustöö sünonüümiks. Paar kuud enne Teise maailmasõja lõppu hävitati linn ameeriklaste ja brittide poolt õhurünnakutega täielikult.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dresden paikneb Saksimaa kaguosas piki Elbe jõe orgu ning on ümbritsetud maaliliste mäetippudega. Rohkete haljasalade poolest kuulub Dresden Euroopa rohelisemate suurlinnade hulka.

Aastate 1961 – 1990 keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris oli −0,7 °C ja juulis 18 °C. Aasta keskmise temperatuuri poolest (9,9 °C) kuulub Dresden Saksamaa soojemate linnade hulka.

Suuremad linnad Dresdeni ümber on Chemnitz (80 km edelas), Leipzig (100 km loodes), Praha (150 km lõunas), Berliin (200 km põhjas) ja Wrocław (230 km idas).

Madalaim koht: 101 m (Niederwartha) Kõrgeim koht: 383 m (Triebenberg) Linna piir: 134 km Tööpuudus: 10,4 % (august 2010) Välismaalasi: 4,0 % (detsember 2007)

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asustuse tekkimine ja keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed asustuse märgid Dresdeni alal pärinevad 5. aastatuhandest eKr.

Kirjalikult mainiti Dresdenit esmakordselt 1206. aastal, linnana on Dresdenit esmakordselt mainitud 21. jaanuaril 1216. a. Siiamaani on teadmata, millal sai Dresden linnaõigused. Üle jõe paremal kaldal asunud Vana-Dresden sai linnaõigused Meißeni markkrahv Wilhelm I käest 21. detsembril 1403. a. (esmamainimine 1350). Alles 29. märtsil 1549. a. liitis kuurvürst Moritz jõe paremal ja vasakul kaldal asunud linnad üheks.

Varauusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

1485. aastal sai Dresdenist Saksimaa hertsogi residents ja tõusis koos Wettinite eduga kuurvürstkonna ja kuningriigi keskuseks. Saksimaa kujunes oluliseks protestantlikuks riigiks Saksa-Rooma riigi koosseisus ning Dresden poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks.

30-aastases sõjast jäi Dresden küll puutumata, kuid nälg ja katk pidurdasid siiski linna aregut. 1685. aastal põles Vana-Dresden täielikult maha. Alles 1732. aastaks valmis „uus kuninglik linn”, mis linnaosana kannab tänaseni nime Neustadt.

Kuurvürst Friedrich August I ajal omandas Dresden oma kultuurilise tähtsuse. Esimest korda vallutati Dresden preislaste poolt 1745. aastal Austria pärilussõjas, teist korda 1756. aastal seitsmeaastases sõjas. 1760. aastal piirasid preislased Dresdenit edutult ja pommitasid kesklinna. 1785. aastal kirjatas Friedrich Schiller siin ”Oodi rõõmule”.

19. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

1813. aasta lahingutes osales Saksimaa Napoleoni poolel.

1849. aasta ülestõusu ajal sunniti kuningas Friedrich August II linnast lahkuma, kuid Preisimaa abiga tuli ta tagasi. Ülestõusus osalenud Richard Wagner ja Gottfried Semper pidid aga Saksimaaga hüvasti jätma.

Sajandi teises poolest jäi Dresden sõdadest puutumata ning kujunes ühendatud Saksamaa tugevaimaks kuningriigiks. Ka Esimeses maailmasõjas jäi Dresden puutumata.

Weimari vabariik ja natsionaalsotsialism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Novembrirevolutsiooni 1918. aastal sai Dresdenist Saksimaa pealinn. 1925. aastal asutati juba olemasoleva kujutava kuntsi kõrgkooli kõrvale Dresdeni Palucca Kool. Saksi riigiooper oli oluline esietenduste paik. 1913. aastal valmis Dresdeni riigiteatri.

Kuigi 1872. aastal asutatud Dresdeni Pank viis oma peakorteri juba 19. sajandil Berliini, jäi Dresden kuni 1920ndate aastateni oluliseks panganduslinnaks. Sel ajal kujunes Dresden ka tööstuslinnaks.

Umbes 5000 juuti, kes veel 1933. aastal Dresdenis elasid, viidi koonduslaagritesse. Pärast Teist maailmasõda elas linnas vaid 41 juuti. Aastatel 1939–1945 töötasid Dresdeni relvatehastes ka Auschwitzi ja Flossenbürgi koonduslaagrite vangid.

Veidi enne Teise maailmasõja lõppu, 13.–15. veebruaril 1945 toimus Dresdeni pommitamine, mille käigus USA ja Suurbritannia lennukid hävitasid Dresdeni. Rahvusvahelise Punase Risti andmeil hukkus rünnakutes 275 000 inimest. Kuna ohvrite täpne arv on teadmata, peetakse selle üle tuliseid vaidlusi. 8. mail 1945 hõivas linna Punaarmee.

Saksa DV aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sotsialismi ajal õhiti ja lammutati palju ajalooliste hoonete varemeid (sh Sofia kirik). Südalinn ehitati 1960ndatel aastatel üles sotsialistlikus stiilis. Taastati näiteks Maapäeva hoone (1946), die Augustuse sild (1949), Ristikirik (1955), Zwingeri loss (1963), katoliiklik Õukonnakirik (1965), Semperooper (1985), Jaapani palee (1987) ja mõlemad suured raudteejaamad. Tulenevalt Saksa DV majandlikest oludest lükkusid mitmed taastamistööd aastakümneid edasi. Kuningaossi taastamistööd algasi alles 1986. aastal. Jumalaema kirik pidi sõja mälestuseks varemetesse jäämagi.

Kui teatri- ja lossiplats olid 1990. aastaks ajaloolise eeskuju järgi taastatud, siis Uusturg jäi taastamata. Seevastu Vanaturg ehitati üles sotsialistlikus laadis (nt. Kultuuripalee).

Aastatel 1955–1958 tagastas Nõukogude Liit röövitud kunstiväärtused, mistõttu avati 1960ndatel aastatel mitmeid muuseume. Osa kultuuriasutusi (näiteks raamatukogu) viidi kesklinnast välja.

Sõjas puutumata jäänud Välis-Uuslinn (Äußere Neustadt) säilis vaid tänu elanike protestile, kuna 1980ndatel aastatel ähvardas seda linnaosa lammutamine.

Prohlise ja Gorbitzi magalarajoonid kerkisid tühjale alale. Ka Johannstadt ja teised kesklinna piirkonnad täideti sotsialistliku tüüparhitektuuriga. Suuresti säilisid villade kvartalid Blasewitzis, Striesenis, Kleinzschachwitzis, Loschwitzis ja Weißen Hirschis.

Pärast 1945. aastat paiknesid Dresdenis ja selle ümber Nõukogude Liidu ja Saksa DV tankiüksused. Kunagi varem rahuajal pole siin nii palju sõjaväge asunud kui aastatel 19451990. Pärast Saksamaa taasühinemist on kõik need üksused ära viidud või likvideeritud.

8. oktoobril 1989. a. nõuti Dresdenis 20 000 osavõtjaga meeleavaldusel muuhulgas liikumis- ja sõnavabadust. Päev hiljem algasid Leipzigis Esmaspäevameeleavaldused, mis mõne nädalaga jõudsid ka Dresdenisse.

Alates 1990. aastast[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990. aastal sai Dresdenist taas Saksimaa liidumaa (Freistaat Sachsen) pealinn. Lühikese aja jooksul on taastatud palju arhitektuurivääruslikke hooneid ja lammutatud ebaõnnestunud ehitisi.

2002. aasta augustis tabas linna „sajandi üleujutus”. Elbe jõgi tõusis läbi aegade kõige kõrgemale tasemele (eelmine rekord 1845. aastast). Märkimisväärseid kahjustusi said nii hooned kui taristu.

30. oktoobril 2005. a. pühitseti taastatud Jumalaema kirik. Kümme aastat kestnud ehitustöid rahastati suures osas annetustest (nn Dresdeni ime). 5. juunil 2009. a. külastas kirikut Ameerika Ühendriikide president Barack Obama. 1. – 5. juunil 2011. a. on Dresden rohkem kui 100 000 osavõtjaga Saksa Evangeelse Kirikupäeva toimumiskohaks.

Usk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reformatsioon viidi Dresdenis läbi 1539. aastal. Alates umbes 1571. aastast esindas linn ranget luterlust. Alates 1661. a. on linnas taas katoliiklikke jumalateenistusi peetud. Kuurvürst Friedrich August I siirdus 1697. a. koos õukonnaga katoliku usku eesmärgiga tõusta Poola kuningatroonile. Linnakodanike seas jäid katoliiklased siiski tagasihoilikku vähemusse.

Koos monarhia lõpuga pärast Esimest maailmasõda kadus ka riigikirik. Aastal 1922 valis vastmoodustatud Saksi maakirik oma esimese piiskopi. Saksa DV ajal langes luterliku kiriku liikmeskond 85%-lt (1949) 22%-le (1989). 1980. a. sai Dresden ka katoliku piiskopi asupaigaks ja katoliiklik Õukonnakirik Dresden-Meißeni piiskopkonna peakirikuks.

Tänapäeval on Dresdenis luterlasi umbes 75 000 ja katoliiklasi umbes 20 000 (15% ja 4% linna elanikest). Lisaks kuulub teistesse kogudustesse (sh kristlikud vabakogudused) umbes 5000 inimest.

Poliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohaliku omavalitsuse valimistulemus 7. juunil 2009:[1]

Partei Protsent 2009 Kohti 2009
Kristlikud demokraadid 31,03 23
Vasakpoolsed 16,25 12
Liit90/Rohelised 15,42 11
Sotsiaaldemokraadid 12,25 9
Vabad demokraadid 12,12 9
Vabad Dresdeni Kodanikud 5,22 3
Rahvuslased 3,66 2
Kodanike Liit 2,68 1



Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuur ja vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dresdenis asuvad hinnalised kunstikogud, tuntud ooperid ja silmapaistvad ehitised paljudest stiiliprioodidest.

Majandus ja taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haridus ja teadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dresdenis tegutseb Dresdeni tehnikaülikool.

Tuntud inimesed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aukodanikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumaid aukodanikke: teadlane Manfred von Ardenne, tantsupedagoog Gret Palucca ja muusik Richard Strauss. Adolf Hitler oli natsionaalsotsialismi ajal, nagu toona kombeks, ka Dresdeni aukodanik. Pärast 1945. aasta maikuud võeti temalt aukodaniku staatus ära.

Nimekaid Dresdeni elanikke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dresdenis on sündinud näiteks kunstnik Gerhard Richter, kirjanik Erich Kästner, jalgpallitreener Helmut Schön ja Poliitikud Herbert Wehner, Wolfgang Mischnick ning Christine Bergmann.

Dresdenis on elanud ja töötanud Carl Gustav Carus, Heinrich von Kleist, Daniel Pöppelmann, Richard Wagner, Karl Gutzkow, Berthold Auerbach, Felix Draeseke, Hans Erlwein, Otto Dix, Victor Klemperer, Carl Maria von Weber, Wilhelm Rudolph, Caspar David Friedrich ja krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]