Jimmy Carter

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib USA poliitikust; USA sprinteri kohta vaata artiklit James Carter (sprinter)

Jimmy Carter
Jimmy Carter

Ametiaeg
20. jaanuar 1977 – 20. jaanuar 1981
Eelnev Gerald Ford
Järgnev Ronald Reagan

Ametiaeg
12. jaanuar 1971 – 14. jaanuar 1975
Eelnev Lester Maddox
Järgnev George Busbee

Ametiaeg
14. jaanuar 1963 – 10. jaanuar 1967
Järgnev Hugh Carter

Sünniaeg 1. oktoober 1924 (89-aastane)
Sünnikoht Plains, Georgia, USA
Erakond Demokraatlik Partei
Allkiri Jimmy Carter Signature-2.svg

James Earl Carter, rohkem tuntud kui Jimmy Carter (sündinud 1. oktoobril 1924) oli Ameerika Ühendriikide president aastatel 19771981. Ta esindas Demokraatlikku Parteid.

Aastatel 19711975 oli Carter Georgia osariigi kuberner.

Carteri suur välispoliitiline saavutus oli Iisraeli ja Egiptuse rahulepe 1978. aastal Camp Davidis.

Carter andis 1979. aastal Panama kanali tsooni Panamale tagasi. Seda nähti järeleandmisena Ladina-Ameerikale ja kodumaal kritiseeriti seda otsust tugevalt.

Tema viimasele valitsusaastale sattus hulk teisigi sündmusi, mis kahjustasid USA presidendi mainet valijate silmis: Iraan vallutas USA saatkonna Teheranis ja võttis kõik selle töötajad pantvangi, nende päästmiseks korraldatud operatsioon ebaõnnestus, riiki tabas energiakriis, NSV Liit viis oma väed Afganistani ja oli algul edukas, USA boikoteeris olümpiamänge Moskvas.

Nooruses (1952. aastal) osales mereväeohvitser Carter USA aatomipommide jaoks plutooniumi rikastanud Chalk Riveri tuumareaktori plahvatuse tagajärgede likvideerimises ja sai suure kiirgusdoosi. Presidendina otsutas ta mitte arendada neutronpommi ja piirata plutooniumi rikastamist. Three Mile Islandi tuumaõnnetuse päevil võttis ta kasutusele kiired ettevaatusabinõud.[1]

USA 1980. aasta presidendivalimiste eel oli rahulolematus Carteriga suur ja Edward Kennedy kandideeris tema vastu, et saada Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks. Carter võitis Kennedyt (51% 38% vastu, osariigid 37:12) ja pääses presidendivalimistele, kuid seal kaotas suurelt California kubernerile Ronald Reaganile (41,0% 50,7% vastu, valijamehed 49:489, osariigid 7:44). See on suurim vahe presidendivalimistel pärast seda, kui Herbert Hoover kaotas Franklin Rooseveltile 18% vahega. Carter on ainus demokraadist president pärast Martin van Burenit, kes oli president ainult ühel ametiajal.

Ehkki paljud vabariiklased püüavad Carteri valitsusaega näidata ebaõnnestumisena, ei ole tagantjärele tema maine siiski halb. Nii ajaloolased, politoloogid kui rahvaküsitlused peavad teda umbes keskpäraseks presidendiks [2].

2006. aastal ilmunud raamatus "Palestiina: rahu, mitte apartheid" väljendab Carter seisukohta, et rahukõneluste takerdumises on süüdi Iisrael, mitte araablased, ja et selle tõe varjamise taga seisab mõjuvõimas USA juudi kogukond. Suured päevalehed on selle seisukoha teravalt hukka mõistnud. Raamatu ilmumise pärast pani 14 Atlantas paikneva Carteri keskuse nõunikku ameti maha.[3]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

James Earl Carter valiti 1991. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Aastal 2002 pälvis ta Nobeli rahupreemia.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Gerald Ford
Ameerika Ühendriikide president
19771981
Järgnev:
Ronald Reagan