Jimmy Carter
 |
See artikkel räägib USA poliitikust; USA sprinteri kohta vaata artiklit James Carter (sprinter) |
|
Jimmy Carter
|
|
 |
|
|
|
|
|---|---|
| Ametis 20. jaanuar 1977 – 20. jaanuar 1981 |
|
| Eelmine | Gerald Ford |
| Järgmine | Ronald Reagan |
|
76. Georgia kuberner
|
|
| Ametis 12. jaanuar 1971 – 14. jaanuar 1975 |
|
| Eelmine | Lester Maddox |
| Järgmine | George Busbee |
|
Georgia Senati liige
|
|
| Ametis 14. jaanuar 1963 – 10. jaanuar 1967 |
|
| Järgmine | Hugh Carter |
|
|
|
| Sündinud | 1. oktoober 1924 Plains, Georgia, USA |
| Poliitiline partei | Demokraatlik Partei |
| Allkiri |  |
James Earl Carter, rohkem tuntud kui Jimmy Carter (sündinud 1. oktoobril 1924) oli Ameerika Ühendriikide president aastatel 1977–1981. Ta esindas Demokraatlikku Parteid.
Aastatel 1971–1975 oli Carter Georgia osariigi kuberner.
Carteri suur välispoliitiline saavutus oli Iisraeli ja Egiptuse rahulepe 1978. aastal Camp Davidis.
Carter andis 1979. aastal Panama kanali tsooni Panamale tagasi. Seda nähti järeleandmisena Ladina-Ameerikale ja kodumaal kritiseeriti seda otsust tugevalt.
Tema viimasele valitsusaastale sattus hulk teisigi sündmusi, mis kahjustasid USA presidendi mainet valijate silmis: Iraan vallutas USA saatkonna Teheranis ja võttis kõik selle töötajad pantvangi, nende päästmiseks korraldatud operatsioon ebaõnnestus, riiki tabas energiakriis, NSV Liit viis oma väed Afganistani ja oli algul edukas, USA boikoteeris olümpiamänge Moskvas.
Nooruses (1952. aastal) osales mereväeohvitser Carter USA aatomipommide jaoks plutooniumi rikastanud Chalk Riveri tuumareaktori plahvatuse tagajärgede likvideerimises ja sai suure kiirgusdoosi. Presidendina otsutas ta mitte arendada neutronpommi ja piirata plutooniumi rikastamist. Three Mile Islandi tuumaõnnetuse päevil võttis ta kasutusele kiired ettevaatusabinõud.[1]
USA 1980. aasta presidendivalimiste eel oli rahulolematus Carteriga suur ja Edward Kennedy kandideeris tema vastu, et saada Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks. Carter võitis Kennedyt (51% 38% vastu, osariigid 37:12) ja pääses presidendivalimistele, kuid seal kaotas suurelt California kubernerile Ronald Reaganile (41,0% 50,7% vastu, valijamehed 49:489, osariigid 7:44). See on suurim vahe presidendivalimistel pärast seda, kui Herbert Hoover kaotas Franklin Rooseveltile 18% vahega. Carter on ainus demokraadist president pärast Martin van Burenit, kes oli president ainult ühel ametiajal.
Ehkki paljud vabariiklased püüavad Carteri valitsusaega näidata ebaõnnestumisena, ei ole tagantjärele tema maine siiski halb. Nii ajaloolased, politoloogid kui rahvaküsitlused peavad teda umbes keskpäraseks presidendiks [2].
2002 sai Carter Nobeli rahupreemia.
2006. aastal ilmunud raamatus "Palestiina: rahu, mitte apartheid" väljendab Carter seisukohta, et rahukõneluste takerdumises on süüdi Iisrael, mitte araablased, ja et selle tõe varjamise taga seisab mõjuvõimas USA juudi kogukond. Suured päevalehed on selle seisukoha teravalt hukka mõistnud. Raamatu ilmumise pärast pani 14 Atlantas paikneva Carteri keskuse nõunikku ameti maha.[3]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jimmy Carter |
- Jimmy Carter õpetab Palestiinas rahu saavutamist Postimees, 25. jaanuar 2009
| Eelnev: Gerald Ford |
Ameerika Ühendriikide president 1977–1981 |
Järgnev: Ronald Reagan |
1901 Dunant, Passy • 1902 Ducommun, Gobat • 1903 Cremer • 1904 IDI • 1905 Suttner • 1906 Roosevelt • 1907 Moneta, Renault • 1908 Arnoldson, Bajer • 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant • 1910 IPB • 1911 Asser, Fried • 1912 Root • 1913 La Fontaine • 1917 Punane Rist • 1919 Wilson • 1920 Bourgeois • 1921 Branting, Lange • 1922 Nansen • 1925 Chamberlain, Dawes • 1926 Briand, Stresemann • 1927 Buisson, Quidde • 1929 Kellogg • 1930 Söderblom • 1931 Addams, Butler • 1933 Angell • 1934 Henderson • 1935 Ossietzky • 1936 Lamas • 1937 Cecil • 1938 Nanseni Pagulasbüroo • 1944 Punane Rist • 1945 Hull • 1946 Balch, Mott • 1947 FSC ja AFSC (kveekerid) • 1949 Boyd Orr • 1950 Bunche • 1951 Jouhaux • 1952 Schweitzer • 1953 Marshall • 1954 UNHCR • 1957 Pearson • 1958 Pire • 1959 Noel-Baker • 1960 Lutuli • 1961 Hammarskjöld • 1962 Pauling • 1963 Punane Rist • 1964 King • 1965 UNICEF • 1968 Cassin • 1969 ILO • 1970 Borlaug • 1971 Brandt • 1973 Kissinger, Lê • 1974 MacBride, Satō • 1975 Sahharov • 1976 B. Williams, Corrigan • 1977 AI • 1978 as-Sadāt, Begin • 1979 Ema Teresa • 1980 Esquivel • 1981 UNHCR • 1982 Myrdal, García Robles • 1983 Wałęsa • 1984 Tutu • 1985 IPPNW • 1986 Wiesel • 1987 Arias • 1988 ÜRO Rahuvalvejõud • 1989 XIV dalai-laama • 1990 Gorbatšov • 1991 Suu Kyi • 1992 Menchú • 1993 Mandela, de Klerk • 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin • 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat • 1996 Belo, Ramos Horta • 1997 ICBL, J. Williams • 1998 Hume, Trimble • 1999 MSF • 2000 Kim • 2001 ÜRO, Annan • 2002 Carter • 2003 ‘Ebādī • 2004 Maathai • 2005 IAEA, al-Barāda‘ī • 2006 Grameen Bank, Yunus • 2007 Gore, IPCC • 2008 Ahtisaari • 2009 Obama • 2010 Liu • 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān • 2012 Euroopa Liit
