Ronald Reagan
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| See artikkel räägib filminäitlejast ja USA presidendist; tema ajakirjanikust poja kohta vaata artiklit Ron Reagan; laeva kohta vaata artiklit USS Ronald Reagan. |
|
Ronald Reagan
|
|
|
|
|
|---|---|
| Ametis 20.jaanuar 1981 – 20. jaanuar 1989 |
|
| Eelmine | Jimmy Carter |
| Järgmine | George H. W. Bush |
|
|
|
| Ametis 2. jaanuar 1967 – 6. jaanuar 1975 |
|
| Eelmine | Pat Brown |
| Järgmine | Jerry Brown |
|
|
|
| Sündinud | 6. veebruaril 1911 Tampicos Illinoisis |
| Surnud | 5. juunil 2004 Los Angeleses Californias |
| Poliitiline partei | Vabariiklik Partei (1962–2004) Demokraatlik Partei (1932–1962) |
Ronald Wilson Reagan (6. veebruar 1911 – 5. juuni 2004) oli USA 40. president (1981–1989), 33. California kuberner (1967–1975) ja näitleja.
Reagan alustas oma poliitikukarjääri demokraadina, kuid 1962. aastal astus ta ametlikult Vabariiklikusse Parteisse. Tema vaated kujunesid vägagi parempoolseteks, 1964. aasta presidendivalimistel toetas ta tugevalt üht vabariiklaste äärmuslikemat presidendikandidaati läbi aegade, Barry Goldwaterit. 1966. aastal valiti ta California kuberneriks, teist korda 1970. aastal.
1980. aastal sai Reaganist kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat. Ta võitis valimised eelmise presidendi Jimmy Carteri ees.
Reaganit peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika ajaloos. Eelkõige meenutatakse teda presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu kommunismi ning võitis Külma Sõja. Teda tunnustatakse ka USA konservatiivide juhina riigi majanduse elavdamise eest mitmete maksureformide abil.[1]
Oma kahe järjestikuse ametiaja jooksul suutis Reagan teostada eesmärgid – taaselustada Ameerika inimesed ning vähendada nende sõltuvust valitsusest -, mille ta oli paika pannud oma programmis, mida kutsuti Reagani revolutsiooniks. Lubadus, mille ta sõnastas 1980. aasta valimistel, sai ka tema enda silmis täidetud: "Taastada Ameerika suursugune ja enesekindel arengu, kasvu ja optimismi jõud."[2]
Sisukord |
Nooruspõlv [muuda]
Ronald Wilson Reagan sündis 6. veebruaril 1911. aastal Tampicos, Illinoisis teise pojana John Edward Reagani ja Nelle Wilsoni perre[3]. Reagani isa oli müügimees ja jutuvestja, kes tuli Iiri juurtega katolikust perest[4] ning ema tuli šoti-inglise päritoluga perekonnast[5]. Perekonna suhteliselt halva majandusliku seisu tõttu liikusid vanemad koos lastega palju ringi, püüdes üles seada äriettevõtet erinevates Illinois’ väikelinnades. Kui Ronald oli 9-aastane, kolis pere Dixonisse, Illinois’is, kus ta täiskasvanuikka jõudmiseni elas[6].
Noor Reagan huvitus loodusest, kirjandusest ning eriti spordist. Tema isa alkoholilembus tekitas küll kodus probleeme, kuid ema suutis olla peres tugev stabiliseeriv jõud. Teismelisena kogus Reagan kuulsust vetelpäästjana – ta päästis 1926.–1933. aasta suvedel 77 inimest.[7] Reagan lõpetas Dixoni keskkooli 1928. aastal ning astus järgneval sügisel Eureka Kolledžisse, kus õppis majandust ning sotsioloogiat, oli jalgpallimeeskonna liige ning esines koolinäidendites. Pärast kooli lõpetamist (1932) töötas ta raadios spordiuudiste teadustajana ning 1937. aastal sõlmis ta Hollywoodis töötamise lepingu. Järgneva 20 aasta jooksul näitles ta 53 filmis.[8]
Abielud ja lapsed [muuda]
Ronald Reagan oli abielus kaks korda. 1940. aastal abiellus ta oma esimese abikaasaga, Jane Wymaniga. Reagani abikaasa tõi ilmale kaks last, Maureeni ja Christine'i, ning paar adopteeris kolmanda lapse, Michaeli. Abielu jooksis pärast pikaaegset õnneliku suhte puudumist karile 1948. aastal, kui Wyman andis sisse lahutuse, mis läks lõplikult läbi 1949. aastal. Ronald Reagan oli ainus Ameerika Ühendriikide president, kes oma abikaasast lahutas.[9]
1949. aastal kohtas Reagan näitlejat Nancy Davist ning 1952. aasta mais paar abiellus. Reaganil oli Nancyga kaks last – Patricia Ann ja Ronald Prescott. Reagani ja Nancy vaheline kiindumus oli kõigile teada ning nende suhet nimetati tõeliseks ja lähedaseks. Nancy Davis püsis Reagani tõelise armastusena mehe kõrval kuni tema surmani 2004. aastal.[10]
Poliitikakarjääri algus [muuda]
1954. aastaks oli Reagani näitlejakarjäär aeglustunud. General Electric palkas ta televisioonisaate juhiks ning külalisesinejaks General Electricu ettevõtetes. Seda tööd tegi ta 8 aastat, seejuures sai ta pidada kõnesid ja õppida tundma inimesi kõikjal Ameerikas.[11]
Reagan pooldas demokraatide vaateid ja toetas Franklin D. Roosevelti, Dwight D. Eisenhoweri ja Richard Nixoni presidendikampaaniaid, kuid pärast karjääri General Electricus vahetas ta parteisid ning liitus 1962. aastal ametlikult vabariiklastega. 1966. aastal kandideeris Reagan California osariigi kuberneriks ning pärast edukat kampaaniat teenis sellel ametikohal kaks järjestikust ametiaega.[12]
Hoolimata Ühendriikide ühe suurima osariigi kuberneriks olemisest jätkas Reagan veelgi kõrgemale pürgimist. Mõlemal, nii 1968. kui ka 1974. aasta vabariiklaste üleriigilisel konventsioonil, peeti Reaganit potentsiaalseks presidendikandidaadiks. 1980. aastal vabariiklasi esindades kandideeris Reagan Ameerika Ühendriikide presidendiks ning võitis kampaania käigus vastaskandidaati Jimmy Carterit.[13]
Esimene ametiaeg (1981–1985) [muuda]
Reagan oli USA eesotsas kaks järjestikust ametiaega alates 1981. aastast. Ta on tänaseni kõige vanem Ameerika Ühendriikide president. Tema esimene ametisseastumise avalik pöördumine toimus 20. jaanuaril 1981. aastal ning see algas dramaatilisel moel. Ajal, mil Reagan pidas ametisseastumise kõnet, vabastati 444 päeva Iraani poolt pantvangis hoitud 52 Ühendriikide sõdurit.[14] Kõigest 69 päeva pärast ametliku ametiaja algust langes Reagan peaaegu atentaadi ohvriks, kui John Hinckley presidenti tulistas ning raskelt haavas. Reagan aga taastus kuulihaavast kiiresti ning jätkas pärast haiglast väljasaamist presidentuuri. Atentaadikatse mõjutas palju Reagani populaarsust, mis tõusis 73%-ni.[15]
Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan Ühendriikide sõjaväge ning suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Presidendina uskus Reagan indiviidide vabadusse ning viis läbi poliitikat, mis taaselustas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ning panustas Külma sõja lõppemisse.[16]
Teine ametiaeg (1985–1989) [muuda]
Reagan nimetati teistkordselt ametisse 20. jaanuaril 1985. aastal. Teisel ametiajal keskendus Reagan enamasti narkootikumivastasele poliitikale ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumidevabade koolide ja töökohtade eest. Nn narkootikumidevastane sõda (War on Drugs) pälvis ka Reagani abikaasa tähelepanu ning kaasatuse, kes lõi Just Say No kampaania.[17]
Reagani valitsusaja suurim skandaal toimus seoses Iraani-vastase sõjaga. Rahvusvaheline kohus mõistis Ühendriigid süüdi rahvusvaheliste suhete määruse rikkumises, kui USA sekkus teiste riikide asjadesse. Kuigi puudusid tõendid, et president sellest teadlik oleks olnud, kahanes Reagani populaarsus kiiresti ning rahva usaldus presidendi kompetentsusse vähenes.[18]
Alzheimeri tõbi ja surm [muuda]
Pärast kahte ametiaega läks Reagan erru. Varsti pärast ametist lahkumist diagnoositi Reaganil Alzheimeri tõbi ning selle saladuses hoidmise asemel otsustas ta 5. novembril 1994 avalikus kirjas Ühendriikide rahvale haigusest teada anda. Järgneva kümnendi jooksul Reagani haigus süvenes ning Reagan suri 5. juunil 2004. aastal 93-aastasena.[19]
Viited [muuda]
- ↑ www.ronaldreagan.com
- ↑ www.whitehouse.gov/about/presidents/ronaldreagan
- ↑ www.reagan2020.us
- ↑ Golway, Terry, Ronald Reagan's America (2008) p. 1
- ↑ Kengor, Paul, God and Ronald Reagan (2004), p. 4
- ↑ www.notablebiographies.com/Pu-Ro/Reagan-Ronald.html
- ↑ www.notablebiographies.com/Pu-Ro/Reagan-Ronald.html
- ↑ www.whitehouse.gov/about/presidents/ronaldreagan
- ↑ www.thefamouspeople.com/profiles/ronald-reagan-69.php
- ↑ www.thefamouspeople.com/profiles/ronald-reagan-69.php
- ↑ history1900s.about.com/od/ronaldreagan/p/reagan.htm
- ↑ history1900s.about.com/od/ronaldreagan/p/reagan.htm
- ↑ history1900s.about.com/od/ronaldreagan/p/reagan.htm
- ↑ www.thefamouspeople.com/profiles/ronald-reagan-69.php
- ↑ www.thefamouspeople.com/profiles/ronal-reagan-69.php
- ↑ www.thefamouspeople.com/profiles/ronal-reagan-69.php
- ↑ www.thefamouspeople.com/profiles/ronal-reagan-69.php
- ↑ www.thefamouspeople.com/profiles/ronal-reagan-69.php
- ↑ history1900s.about.com/od/ronaldreagan/p/reagan.htm
Vaata ka [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Terry Golway, "Ronald Reagan's America" (2008)
- Paul Kengor, "Ristisõdija Ronald Reagan ja kommunismi kokkuvarisemine" (The crusader Ronald Reagan and the fall of communism). Inglise keelest tõlkinud Jaan Kabin. Olion, Tallinn 2009, 430 lk
- Paul Kengor, "God and Ronald Reagan" (2004)
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ronald Reagan |
- Ronald Reagan – Video & Audio | Biography | Speeches | Photos | Quotes – by Hagberg Media
- Mart Laar. Perestroika ristiisa Diplomaatia, veebruar 2011
- Marko Mihkelson. Impeeriumi lõpu algus Diplomaatia, veebruar 2011
| Eelnev: Jimmy Carter |
Ameerika Ühendriikide president 1981–1989 |
Järgnev: George H. W. Bush |