John Kennedy
- Lehekülg JFK on suunatud siia; Oliver Stone'i filmi kohta vaata artiklit JFK (film)
|
John Kennedy
|
|
 |
|
|
|
|
|---|---|
| Ametis 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963 |
|
| Eelmine | Dwight Eisenhower |
| Järgmine | Lyndon Johnson |
|
|
|
| Ametis 3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960 |
|
| Eelmine | Henry Cabot Lodge |
| Järgmine | Benjamin Smith |
|
Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Massachusettsist
|
|
| Ametis 3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953 |
|
| Eelmine | James Michael Curley |
| Järgmine | Thomas O'Neill |
|
|
|
| Sündinud | 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts |
| Surnud | 22. november 1963 (46-aastaselt) Dallas, Texas |
| Poliitiline partei | Demokraatlik Partei |
| Allkiri |  |
John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas), tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president.
Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnandi auastmes ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri" seda ja see uppus. PT-109-l oli parajasti 13 meeskonnaliiget, kellest hukkus suhteliselt vähe, ainult 2, ja ka haavata sai 2 meest (mõlemad paranesid hiljem). Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks, ja hiljem pisut kaugemal olevale suuremale Olasana saarele, kus leidus kookospalme ja vett. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga.
John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta 1946 tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.
1952 kandideeris Kennedy Senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 1953–1960.
1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud, ja ta astus ametisse pärast Dwight Eisenhowerit, kes oli oma ajal vanim, kes USA presidendiks valitud (hiljem on veel vanemana valitud Ronald Reagan).
17. aprillil 1961 toimus Sigade lahe dessant, mille Kennedy oli organiseerinud. 1500 väliskuubalast maabus Sigade lahes eesmärgiga kukutada Fidel Castro. 19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu.
Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis.
John Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud.
John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema lähedane nõunik ja kõnede kirjutaja Theodore Sorensen.
1939. aasta 22.–24. mail külastas John Kennedy Eestit.
Isiklikku [muuda]
Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph P. Kennedy, Sr..
President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud kohtuminister Robert Kennedy. Vanim vend Joseph, kes esialgu pidi isa järglasena poliitikuks saama, langes maailmasõjas lendurina.
John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult.
Tsitaat [muuda]
Olles külastanud Eestit 1939. aastal, oman isiklikke teadmisi eesti rahva pühendumisest vabadusele. Sellest andis maailmale meie päevil uue tõendi Viktor Jaanimets, Hruštšovi laevalt hiljuti põgenenud noor eesti meremees, kes oli sunnitud teenima Venemaad. Suunakem kõik oma püüdlused selleks, et ükskord eesti rahvas kerkib võidukalt esile vabas riigis. (28. oktoober 1960. Virkko Lepassalu. Riigipiir. Pegasus, 2010. Lk. 94.
Kirjandus [muuda]
- William Manchester, “Presidendi surm: 20.–25. november 1963”. Lühendatult inglise keelest tõlkinud Raivo Rammus. Eesti Raamat, Tallinn 1970, 414 lk.
- Alan Posener, “John F. ja Jacqueline Kennedy: Valge Maja kuningapaar”. Saksa keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Eesti Raamat, Tallinn 2000, 110 lk.
- Robert Dallek, “JFK: John F. Kennedy: katkenud elu: 1917–1963”. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik. Varrak, Tallinn 2004, 852 lk.
- Jim Marrs, "Crossfire: The Plot That Killed Kennedy" ehk "Risttuli: Vandenõu, mis tappis Kennedy"
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: John Kennedy |
| Eelnev: Dwight Eisenhower |
Ameerika Ühendriikide president 1961–1963 |
Järgnev: Lyndon Johnson |
