Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik
Социјалистичка федеративна република Југославија (mk)
Socijalistička federativna republika Jugoslavija (sh)
Socialistična federativna republika Jugoslavija(sl)
19451991
Jugoslaavia lipp   Jugoslaavia vapp
lipp vapp
Location of Yugoslavia.png
Valitsusvorm sotsialistlik vabariik
President {{{riigipea-nimi}}}
Pealinn Belgrad
Pindala 255 804 km² (1991)
Rahvaarv 20 522 972 (1991)
Ajalugu
 –sündmus 1
 –sündmus 2

aastal 0
2010
Riigikeel(ed) makedoonia, serbia-horvaadi, sloveeni, albaania, ungari
Rahaühik Jugoslaavia dinaar = 100 paraa (YUD)
Deviis Братство и јединство (veljeys ja yhtenäisyys)
Hümn Hej, sloveni

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis hõlmas tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kosovo, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia ala. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat.

Moodustatud enne sõjaaegse Jugoslaavia Kuningriigi jäänustest, kuulutati riik välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks

Josip Broz Tito juhtimisel järgis Jugoslaavia Külma Sõja ajal neutraalset poliitikat ning muutus üheks Erapooletute Riikide Liikumise loojaks.

Territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes.

Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga. Jugoslaavia Tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid:

  1. Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Sarajevo)
  2. Horvaatia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Zagreb)
  3. Makedoonia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Skopje)
  4. Montenegro Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Titograd ehk Podgorica)
  5. Serbia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Belgrad), kuhu hulka kuulusid järgnevad autonoomsed piirkonnad:
    5a. Kosovo Sotsialistlik Autonoomne Vabariik, (pealinn: Priština)
    5b. Vojvodina Sotsialistlik Autonoomne Vabariik, (pealinn: Novi Sad)
  6. Sloveenia Sotsialistlik Vabariik, (pealinn: Ljubljana)

Jugoslaavia SFV lagunemine ja tekkinud riigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jugoslaavia SFV lagunes aastatel 1991–1995 toimunud Jugoslaavia sõja tulemusena iseseisvateks riikideks.

Next.svg Pikemalt artiklis Kosovo sõda