Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik

Jugoslaavia Sotsialistlik Födertiivne Vabariik
Socijalistička Federativna Republika Jugoslavija(sh)
Социјалистичка Федеративна Република Југославија (mk)
Socialistična Federativna Republika Jugoslavija (sl)

Lipp Vapp
Keel	serbia-horvaadi, sloveeni, albaania, ungari, makedoonia
Pealinn	Belgrad
Riigikord	sotsialistlik vabariik
Riigipea	President
Pindala	255 804 km² (Juuli 1989)
Rahvaarv	23 724 919 (juuli 1989)
Rahaühik	Jugoslaavia dinaar
Eelnenud riigid	Jugoslaavia Kuningriik Trieste Vaba Territoorium
Järgnenud riigid	Sloveenia Horvaatia Bosnia ja Hertsegoviina Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat.

Moodustatud enne sõjaaegse Jugoslaavia Kuningriigi jäänustest, kuulutati riik välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks

Josip Broz Tito juhtimisel järgis Jugoslaavia Külma Sõja ajal neutraalset poliitikat ning muutus üheks Erapooletute Riikide Liikumise loojaks.

Territoorium

Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes.

Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga. Jugoslaavia Tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt.

Haldusjaotus

Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid:

Pilt:SFRYugoslaviaNumbered.png

1. Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Sarajevo)
2. Horvaatia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Zagreb)
3. Makedoonia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Skopje)
4. Montenegro Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Titograd ehk Podgorica)
5. Serbia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Belgrad), kuhu hulka kuulusid järgnevad autonoomsed piirkonnad:

   5a. Kosovo Sotsialistlik Autonoomne Vabariik, (pealinn: Priština)

   5b. Vojvodina Sotsialistlik Autonoomne Vabariik, (pealinn: Novi Sad)

6. Sloveenia Sotsialistlik Vabariik, (pealinn: Ljubljana)

Jugoslaavia SFV lagunemine ja tekkinud riigid

Jugoslaavia SFV lagunes aastatel 1991–1995 toimunud Jugoslaavia sõja tulemusena iseseisvateks riikideks.

• Sloveenia Vabariik, pealinn Ljubljana
• Horvaatia Vabariik, pealinn Zagreb
• Bosnia ja Hertsegoviina Vabariik, pealinn Sarajevo
• Makedoonia Vabariik, pealinn Skopje
• Jugoslaavia Liitvabariik (1992–2003), Serbia ja Montenegro (2003–2006)
  • Montenegro (Tšernogooria), pealinn Podgorica (alates 2006)
  • Serbia Vabariik, pealinn Belgrad, koos Vojvodina autonoomse piirkonnaga (alates 2006)
    • Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks.

 Pikemalt artiklis Kosovo sõda