Albert Schweitzer

Albert Schweitzer (umbes 1955)

Albert Schweitzer (Arthur William Heintzelmani gravüür)

Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Saksa keisririik, Elsass-Lotring, Kaysersberg, tänapäeval Haut-Rhin – 4. september 1965 Gaboon, Lambaréné) oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst.

Schweitzer sündis Elsass-Lotringis, mis tollal kuulus Saksamaale. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas 1918 võttis ta Prantsusmaa kodakondsuse.

Oma teoloogilistes töödes kritiseeris ta sekulaarset vaadet ajaloolisest Jeesusest, mis tema ajal oli teoloogias üldlevinud, samuti konservatiivsete kristlaste vaadet Jeesusest.

Schweitzeri peamised tööd on eluslooduse eetikast. Ta sõnastas põhimõtte aukartusest elu ees ja esitas filosoofilise põhjenduse eetilisest suhtumisest kõigesse elavasse tulenevalt kõigele elavale omasest elutahtest.

Ta oli ka orelikunstnik, üks oma aja parimaid Bachi teoste esitajaid.

Oma elu teisel poolel tegutses Schweitzer arstina Aafrikas Lambarénés, mis nüüd asub Gaboonis. Ta rajas 1913 kohalike elanike ravimiseks haigla, mis tänapäeval kannab tema nime. Esialgu oli tema abiliseks tema naine, kes näiteks opereerimisel assisteeris.

Lambaréné asus tollal Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikas. Kui puhkes maailmasõda, siis võeti Schweitzer ja tema naine Saksamaa kodanikena Prantsuse sõjaväe valve alla, aga neil lubati esialgu tööd jätkata. 1917 viidi nad Bordeaux'sse, kus neid kõigepealt hoiti Hispaania piiri lähedal Püreneedes ja alates 1918. aasta märtsist Saint-Rémy-de-Provence'is. Alles 1918. aasta juulis viidi ta sünnipaika Alsace'i, mis pärast sõja peatset lõppu läks Prantsusmaa koosseisu, ja lasti vabaks.

1924 naasis Schweitzer, seekord ilma oma naiseta, Lambarénésse, kus haigla oli vahepeal hävinud, ja taastas selle. Tema assistendiks oli tollal Oxfordi ülikoolis õppinud, kuid seda mitte lõpetanud Noel Gillespie. Seal töötas Schweitzer vaheaegadega kuni surmani, sealhulgas Teise maailmasõja ajal, aga kui ta edaspidi Euroopas ära käis, siis jättis ta maha juba toimiva haigla, mis jätkas tegevust ka ilma Schweitzeritagi.

Pikapeale tema vaated levisid ja pälvisid tunnuistust mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas. Aastal 1928 pälvis ta Goethe auhinna ja 1952 Nobeli rahuauhinna.

Kritiseeritud on Schweitzeri suhtumist neegritesse. Näiteks oli ta vastu Gabooni iseseisvumisele 1960, arvates, et see tuli liiga vara ja et riigi elanikud polnud valmis oma riigiga hakkama saama. Chinua Achebe otsiteeris Schweitzeri ütlust: «Aafrika on tõepoolest minu vend, aga minu noorem vend.» Kuid hilisemast ajast pärineb ka Schweitzeri ütlus: «Aeg rääkida vanematest ja noorematest vendadest on läbi.»

1950. aastatel külastas Lambarénéd ameerika ajakirjanik John Gunther, kes samuti kirjutas Schweitzeri patroneerivast hoiakust neegrite suhtes. Ta pani ka tähele aafriklaste puudust oskustööliste hulgas. Pärast kolmekümmet aastat Aafrikas sõltus Schweitzer endiselt eurooplastest õdedest. Võrdluseks hakkas tema kaasaegne Albert Cook Ugandas õdesid ja ämmaemandaid välja õpetama juba 1910. aastatel ja andis välja sünnitusabi käsiraamatu kohalikus luganda keeles.

Teosed eesti keeles

• "Aukartus elu ees". Tõlkinud Peeter Tulviste, eessõna Ain Raitviir. LR 1972, nr 46, 56 lk (sisaldab artiklid ning kõned "Eetika probleem inimmõtte arengus", "Eetiline kultuur", "Inimene ja inimene", "Inimene ja loom", "Rahu või aatomisõda" ja "Maha ebainimlikkus! Maha aatomirelvad!")
• "Kultuur ja eetika". Tõlkinud Mati Sirkel, Tallinn, ER 1984, 296 lk
• "Humanism ja tsivilisatsioon". Tõlkinud Nils Bernhard Sachris, järelsõna: Tiiu Keskpaik – "Akadeemia" 1995, nr 12, lk 2577–2585

Kirjandus

Raamatud

• Boris Nossik, "Schweitzer" (biograafia). Tõlkinud Jüri Pärni. ER 1976, 440 lk
• Villi Petritski, "Valgus džunglis" (noorsoojutustus). Vene keelest tõlkinud Helve Võsamäe, ER 1977, 208 lk

Artiklid

• Ain Kaalep, "Albert Schweitzer" – "Edasi" 19. september 1965 ning Kaalepi raamatus "Maavallast ja maailmakirjandusest", ER 1984, lk 128–130
• Ain Raitviir, "Aukartus elu ees" – Looming 1970, nr 12, lk 1858-1869
• "Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini" (kaasaegse kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme; artiklite kogumik), ER 1972, lk 104–116 (Juri Levada, "Albert Schweitzeri vanamoelisus ja kaasaegsus")
• Kalevi Kull ja Rein Kuresoo, "Albert Schweitzer Eestis" (raamatu "Kultuur ja eetika" arvustus) – Looming 1985, nr 7, lk 987–991
• Lembit Valt, "Sõna ja tegu Albert Schweitzeri eetikas" – "Eesti Loodus" 1985, nr 9, lk 600–603
• Agu Vissel, "Teaduse kohast Albert Schweitzeri õpetuses" – kogumikus "Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi: arutlusi teadusest ja tõest" (Filosoofiaseminar "Teadus, pseudoteadus, ebateadus" 29. veebruar – 2. märts 1996 Võrumaal Kütiorus), Võro 1998, nr 5, lk 55–59

Näidend Albert Schweitzerist

• Osvald Tooming on kirjutanud näidendi "Musta Mandri kasupoeg. Jutustus doktor Albert Schweitzerist", mille lavastas Jaan Tooming "Vanemuises" ja kehastas ka nimiosa; esietendus 8. jaanuaril 1981.

Näidend on ilmunud Osvald Toominga raamatus "Musta Mandri kasupoeg. Rahva sõda ehk Valge laev", Tallinn, ER 1988, lk 3–40.

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides:

Albert Schweitzer

• Timo Maran, Albert Schweitzer mõtiskleb (Filosoofi elust ja valik tsitaate tema teostest) - "Eesti Loodus" 1999, nr 7, lk 290–292
• Gudrun Raig, Schweitzerite poolsajand Aafrika dzhunglis (Albert Schweitzeri ja Helene Bresslau (1876-1957) armastusloost, ühisest elust ning tegevusest) – "Eesti Naine" 2007, nr 5, lk 92–93

Nobeli rahuauhinna laureaat

1901 Dunant, Passy • 1902 Ducommun, Gobat • 1903 Cremer • 1904 IDI • 1905 Suttner • 1906 Roosevelt • 1907 Moneta, Renault • 1908 Arnoldson, Bajer • 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant • 1910 IPB • 1911 Asser, Fried • 1912 Root • 1913 La Fontaine • 1917 Punane Rist • 1919 Wilson • 1920 Bourgeois • 1921 Branting, Lange • 1922 Nansen • 1925 Chamberlain, Dawes • 1926 Briand, Stresemann • 1927 Buisson, Quidde • 1929 Kellogg • 1930 Söderblom • 1931 Addams, Butler • 1933 Angell • 1934 Henderson • 1935 Ossietzky • 1936 Lamas • 1937 Cecil • 1938 Nanseni Pagulasbüroo • 1944 Punane Rist • 1945 Hull • 1946 Balch, Mott • 1947 FSC ja AFSC (kveekerid) • 1949 Boyd Orr • 1950 Bunche • 1951 Jouhaux • 1952 Schweitzer • 1953 Marshall • 1954 UNHCR • 1957 Pearson • 1958 Pire • 1959 Noel-Baker • 1960 Lutuli • 1961 Hammarskjöld • 1962 Pauling • 1963 Punane Rist • 1964 King • 1965 UNICEF • 1968 Cassin • 1969 ILO • 1970 Borlaug • 1971 Brandt • 1973 Kissinger, Lê • 1974 MacBride, Satō • 1975 Sahharov • 1976 B. Williams, Corrigan • 1977 AI • 1978 as-Sadāt, Begin • 1979 Ema Teresa • 1980 Esquivel • 1981 UNHCR • 1982 Myrdal, García Robles • 1983 Wałęsa • 1984 Tutu • 1985 IPPNW • 1986 Wiesel • 1987 Arias • 1988 ÜRO Rahuvalvejõud • 1989 XIV dalai-laama • 1990 Gorbatšov • 1991 Suu Kyi • 1992 Menchú • 1993 Mandela, de Klerk • 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin • 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat • 1996 Belo, Ramos Horta • 1997 ICBL, J. Williams • 1998 Hume, Trimble • 1999 MSF • 2000 Kim • 2001 ÜRO, Annan • 2002 Carter • 2003 ‘Ebādī • 2004 Maathai • 2005 IAEA, al-Barāda‘ī • 2006 Grameen Bank, Yunus • 2007 Gore, IPCC • 2008 Ahtisaari • 2009 Obama • 2010 Liu • 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān • 2012 Euroopa Liit