Martti Ahtisaari
Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (sündis 23. juuni 1937 Viiburis) on Soome diplomaat ja poliitik, Soome president 1994–2000.
Oma pikaajalise töö eest rahuvahendaja ja rahvusvaheliste konfliktide lepitajana sai Martti Ahtisaari 2008. aastal Nobeli rahuauhinna.
Ahtisaari vanavanaisa Julius Marenius Adolfsen emigreerus Soome 1872 Lõuna-Norrast Tistedalenist. Isa Oiva Ahtisaari võttis Soome kodakondsuse alles 1929 ja säilitas perenime Adolfsen kuni 1937. aastani. Jätkusõjas osales Oiva idarindel mehaanikuna, aga ema Tyyne sõitis koos pojaga Kuopiosse, sõja jalust kaugemale.
1952 kolis pere Oulusse. Samal aastal lõpetas Martti keskkooli Oulun Lyseon Lukio, mille olid lõpetanud ka Soome presidendid Kaarlo Juho Ståhlberg ja Kyösti Kallio, ning astus kohalikku NMKÜ-sse. Ta läbis sõjaväeteenistuse ja lõpetas selle reservkaptenina. Seejärel läbis ta kaugõppes kaheaastase kursuse Oulu õpetajate seminaris ja lõpetas selle 1959 algkooliõpetajana.
1960 kolis ta Pakistani Karachisse juhtima NMKÜ korraldatava kehalise kasvatuse õppe organiseerimist. Tema töö hulka kuulus õpetajate koolitus ja õpilaskodude haldamine.
Soome naasis ta 1963 ja hakas tegutsema MTÜ-des, mis vastutasid arengumaade abistamise eest, ja ühines rahvusvahelise tudengiorganisatsiooniga AIESEC. 1965 asus ta tööle Soome välisministeeriumis rahvusvahelise arenguabi büroos, jõudes lõpuks büroo juhataja asetäitjaks.
Ta alustas diplomaadikarjääri, esialgu 1977–1981 ÜRO esindajana Namiibias, aidates luua iseseisvat Namiibia riiki.
Enne Sotsiaaldemokraatliku Partei presidendikandidaadiks valimist oli ÜRO peasekretäri asetäitja, kes esindas ÜRO-d 1989–1990 Namiibias ja 1993 Jugoslaavias. Toetas energiliselt Soome astumist Euroopa Liitu ja pühendus suhete parandamisele Venemaaga.
1995. aastal anti talle Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk.
2006. aastal pidas Ahtisaari kuude viisi kõnelusi Kosovo probleemi lahendamiseks[1]. "Iseseisvus rahvusvahelise järelevalve all on Kosovo jaoks ainus elujõuline lahendus," leidis ta 2007. aasta märtsi algul valminud raportis[1]. 14. veebruaril 2007 lükkas Serbia vastvalitud parlament ÜRO erisaadiku Ahtisaari kava Kosovo tuleviku kohta peaaegu ühel häälel tagasi[2]. Serbiat toetav Venemaa blokeeris Ahtisaari iseseisvuskava ka ÜRO Julgeolekunõukogus[1]. Kõnelused juba 8 aastat ÜRO haldusalas olnud Kosovo üle jätkusid[1].
Lisaks oma emakeelele, soome keelele räägib Ahtisaari ka rootsi, prantsuse, inglise ja saksa keelt.
Teosed [muuda]
- 2003 "How the Jemaah Islamiyah Terrorist Network Operates: Indonesia Backgrounder" ISBN 0-7567-3050-3;
- 2003 "Pakistan: Madrasas, Extremism and the Military, 29 July 2000" ISBN 0-7567-2845-2;
- 2004 "Iraq's Transition: On A Knife Edge" ISBN 0-7567-4206-4;
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Martti Ahtisaari |
- Ahtisaari and CMI homepage
- Martti Ahtisaari's Project Syndicate op/eds
- Kaivo Kopli: Mainekas rahuvahendaja Martti Ahtisaari võitis kauaoodatult Nobeli Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2008
- Jarmo Virmavirta: "Ahtisaari on vägagi soomlane" Postimees, 14. oktoober 2008
- "Ahtisaari: NATO oleks Soome brändile kasulik" Delfi 18. oktoober 2008
- Ott Heinapuu: "EL palub Ahtisaarit appi lahendama Sloveenia-Horvaatia piiritüli" Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2009
- "Martti Ahtisaari saab Helsingis väljaku" Postimees, 27. august 2009
- "KGB kahtlustas Ahtisaarit eestlaste aitamises" Postimees, 28. august 2009
- "Martti Ahtisaari: mitte kellelgi ei peaks olema suure venna hoiakut" Postimees, 3. märts 2012
| Eelnev: Mauno Koivisto |
Soome president 1994–2000 |
Järgnev: Tarja Halonen |
Kaarlo Juho Ståhlberg • Lauri Kristian Relander • Pehr Evind Svinhufvud • Kyösti Kallio • Risto Ryti • Carl Gustaf Emil Mannerheim • Juho Kusti Paasikivi • Urho Kekkonen • Mauno Koivisto • Martti Ahtisaari • Tarja Halonen • Sauli Niinistö
1901 Dunant, Passy • 1902 Ducommun, Gobat • 1903 Cremer • 1904 IDI • 1905 Suttner • 1906 Roosevelt • 1907 Moneta, Renault • 1908 Arnoldson, Bajer • 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant • 1910 IPB • 1911 Asser, Fried • 1912 Root • 1913 La Fontaine • 1917 Punane Rist • 1919 Wilson • 1920 Bourgeois • 1921 Branting, Lange • 1922 Nansen • 1925 Chamberlain, Dawes • 1926 Briand, Stresemann • 1927 Buisson, Quidde • 1929 Kellogg • 1930 Söderblom • 1931 Addams, Butler • 1933 Angell • 1934 Henderson • 1935 Ossietzky • 1936 Lamas • 1937 Cecil • 1938 Nanseni Pagulasbüroo • 1944 Punane Rist • 1945 Hull • 1946 Balch, Mott • 1947 FSC ja AFSC (kveekerid) • 1949 Boyd Orr • 1950 Bunche • 1951 Jouhaux • 1952 Schweitzer • 1953 Marshall • 1954 UNHCR • 1957 Pearson • 1958 Pire • 1959 Noel-Baker • 1960 Lutuli • 1961 Hammarskjöld • 1962 Pauling • 1963 Punane Rist • 1964 King • 1965 UNICEF • 1968 Cassin • 1969 ILO • 1970 Borlaug • 1971 Brandt • 1973 Kissinger, Lê • 1974 MacBride, Satō • 1975 Sahharov • 1976 B. Williams, Corrigan • 1977 AI • 1978 as-Sadāt, Begin • 1979 Ema Teresa • 1980 Esquivel • 1981 UNHCR • 1982 Myrdal, García Robles • 1983 Wałęsa • 1984 Tutu • 1985 IPPNW • 1986 Wiesel • 1987 Arias • 1988 ÜRO Rahuvalvejõud • 1989 XIV dalai-laama • 1990 Gorbatšov • 1991 Suu Kyi • 1992 Menchú • 1993 Mandela, de Klerk • 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin • 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat • 1996 Belo, Ramos Horta • 1997 ICBL, J. Williams • 1998 Hume, Trimble • 1999 MSF • 2000 Kim • 2001 ÜRO, Annan • 2002 Carter • 2003 ‘Ebādī • 2004 Maathai • 2005 IAEA, al-Barāda‘ī • 2006 Grameen Bank, Yunus • 2007 Gore, IPCC • 2008 Ahtisaari • 2009 Obama • 2010 Liu • 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān • 2012 Euroopa Liit
