Kõhunäärmevähk

Allikas: Vikipeedia

Kõhunäärmevähiks[1] ehk pankreasevähiks[2] (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) kõhunäärme pahaloomulisi kasvajaid.[3][4]

Kõhunäärmevähi täpseid tekkepõhjuseid ja mehhanisme seni veel ei teata. Seetõttu võivad eri liikidel ja indiviididel erineda nii sümptomid, põhjused, kulg, vastuvõtlikkus onkoteraapiale (või selle olemasolu) ja haiguse kestus kui ka suremus.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riskitegurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuvastatud riskitegurid on vanus, pärilikkus, suitsetamine[5], ülesöömine, suhkurdiabeet ja mitmesugused toitumuslikud tegurid. Kõhunäärmevähi tekkele ja arengule võivad kaasa aidata ka krooniline pankreatiit, sapipõieresektsioon, Helicobacter pylori infektsioon jt.

Sümptomaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varajases staadiumis kõhunäärmevähk harilikult sümptomeid ei anna ja kui haigussümptomid ilmnevad, siis on neid kliiniliselt raske teistest seedeelundkonna haiguslikest seisunditest eraldada ning seetõttu on teda ka raske kasvajate diagnostika käigus avastada.

Sagedasteks haigussümptomiteks on isutus, iiveldus, kõrvetised, ka oksendamine, selge põhjuseta kaalulangus, nõrkus ja väsimus, vähene palavik. Sümptomiteks võivad olla ka depressioon ja valu, mis avaldub ülakõhuvaluna, kuid kiirgab selga ja patsient võib kirjeldada seda seisundit seljavaluna.

Naha või silmade (skleera) kollasus, mida võib põhjustada ühissapijuha obstruktsioon. Palpeeritav sapipõis (Courvoisier' sümptom).

Kasvajale võib viidata ka glükoositalumatus, vanemas eas algav suhkurtõbi.

Tekkepõhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täpseid kõhunäärmevähi tekkepõhjuseid ja mehhanisme ei teata.

MOlekulid[muuda | redigeeri lähteteksti]

p53-valk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et üle 50% protsendi inimeste kasvajatest sisaldavad p53-valgu mutatsioone või deletsioone.[6]

Inimestel esineva kõhunäärmevähi korral on täheldatud p53 valgu inaktivatsiooni 40–80%-l juhtumitest.[7]

Närvirakkude kasvufaktor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et kõhunäärmevähi patogeneesis osaleb ka närvirakkude kasvufaktor, stimuleerides mitogeneesi, metastaseerumist ja inhibeerides apoptoosi.[8]

Tüümuse stromaalne lümfopoetiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhunäärmevähi kasvajaproovides ekspresseerivad ja eritavad vähirakud tüümuse stromaalset lümfopoetiini. Arvatakse, et see valk osaleb Th2 tüüpi põletiku tekkimises.[9]

Eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed haiguslikud seisundid ja pahaloomulised kasvajad võivad jäljendada ehk anda samu haigussümptomeid kui kõhunäärmevähk, näiteks: aneurüsm, maksa-kõhunäärmeampulli vähk, seedeelundite isheemia, mao lümfoom, kõhunäärme lümfoom, maksakasvaja, sapijuha kitsenemus, sapiteede kasvaja, endokriinse kõhunäärme uudismoodustised.

Eristusdiagnoosi läbiviimisel arvestatakse järgmiste haiguslike seisunditega[10]:

Diagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laboratoorne diagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vereanalüüsid on kõhunäärmevähi korral vähese tähtsusega, indikeerides kas alatoitumust või vere madalat kolesterooli taset.

Ravi efektiivsuse hindamiseks kasutatakse kasvajamarkeri CA19-9 dünaamikat (enne ja pärast ravi).

Varajases staadiumis kõhunäärmevähk harilikult sümptomeid ei anna, seega kasvaja skriiningud ei pruugi tulemuslikuks osutuda. Kahtluse korral teostatakse:

Diagnoos vajab kinnitust biopsia abil.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhunäärme pahaloomulised kasvajad (Neoplasma malignum pancreatis) klassifitseeritakse Rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioonis jaotises C25:

Kood Nimetus
[C25.0] Kõhunäärmepea
[C25.1] Kõhunäärmekeha
[C25.2] Kõhunäärmesaba
[C25.3] Kõhunäärmejuha
[C25.4] Endokriinne kõhunääre
[C25.7] Kõhunäärme muud osad
[C25.8] Kõhunäärme osalt kattuvate paikmete pahaloomuline kasvaja
[C25.9] Täpsustamata kõhunääre

Vähivormid ja esinemissagedus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige sagedasem vorm on adenokartsinoom. 2/3 kõhunäärmevähist tekivad kõhunäärme peas ning 1/3 keha- või sabaosas.[11]

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Eraldi kasvajaterühma moodustavad kõhunäärme endokriinsed kasvajad. Enamik kõhunäärme endokriinsetest kasvajatest, nagu insulinoom, gastrinoom, vipoom, glükagonoom, somatostatinoom, tekivad Langerhansi saarte rakkudest.

Metastaasid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhunäärme pahaloomuliste kasvajate määramiseks tuleb teada kasvajate levikuulatust, histopatoloogiat ning päritolu. Selleks on paljudes maades kasutusel enamlevinud pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav süsteem – TNM-süsteem.

Kõhunäärmevähi metastaasid siirduvad harilikult esmalt lähedalolevatesse lümfisõlmedesse (lümfisõlmemetastaasid) edasi maksa (maksametastaasid) või ka kõhukelmeõõnde (cavitas peritonealis) (kõhukelmemetastaasid), harvemini kopsudesse (kopsumetastaasid) ja peaajju (ajumetastaasid).

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravi oleneb kasvaja staadiumist. Tänapäeval ei alistu enamik kõhunäärmevähi vorme olemasolevale keemia- ja kiiritusravile. Kirurgilise ravi meetoditeks on gastropankreatoduodenaalne resektsioon ja pankreatektoomia või splenektoomia. Operatsioonijärgselt otsustab patsient koos onkoloogiga võimaliku keemiaravi üle. Itkerust ravitakse mitmete endoskoopiliste meetoditega. Ravimeetoditeks on ka keemiaravi ning tugevate valude korral võib patsient vajada valuvaigistavat ravi.[12]

Suremus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhunäärmevähki haigestunute ja põdevate patsientide suremus on üle 95%.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 62, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.
  2. Kõhunäärmevähk, Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia- onkoloogia kliinik, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014)
  3. "Meditsiinisõnastik" 386:2004.
  4. Neoplasia in Bears, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014) (inglise keeles)
  5. Riiklik Vähiinstituut, Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
  6. p53 MUTATIONS IN PANCREATIC CANCER, The TP53 Web Site, veebiversioon (vaadatud 1.03.2014) (inglise keeles)
  7. James L.Abbruzzese, Douglas B.Evans, Christophre G.Willett, Cecilia Fenoglio-Preiser,"Gastrointestinal Oncology", lk 340, 2004, Oxford University Press
  8. Niamh H. Molloy, Danielle E. Read ja Adrienne M. Gorman, [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/EuropeanVIper/cancers-03-00510.pdf Nerve Growth Factor in Cancer Cell Death and Survival], Cancers 2011, 3, 510-530; doi:10.3390/cancers3010510, veebiversioon (vaadatud 19.06.2014) (inglise keeles)
  9. Maria Pia Protti ja Lucia De Monte, Cross-talk within the tumor microenvironment mediates Th2-type inflammation in pancreatic cancer, Oncoimmunology. 1. jaanuar 2012; 1(1): 89–91. doi: 10.4161/onci.1.1.17939, PMCID: PMC3376960, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)
  10. Tomislav Dragovich, Chief Editor: Jules E Harris, Pancreatic Cancer Differential Diagnoses, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014) (inglise keeles)
  11. Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 63, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.
  12. Kõhunäärmevähk, Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia- onkoloogia kliinik, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Pancreatic cancer seisuga 02.02.2014.