Kõhunäärmevähk

Allikas: Vikipeedia

Kõhunäärmevähk[1] ehk pankreasevähk[2] (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.[3][4]

Kõhunäärmevähi täpseid tekkepõhjuseid ja mehhanisme ei teata. Seetõttu võivad eri liikidel ja indiviididel erineda nii sümptomid, põhjused, kulg, vastuvõtlikkus ja võimalus onkoteraapiale, haiguse kestus ja suremus.

Riskitegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvastatud riskitegurid on vanus, pärilikkus, suitsetamine[5], ülesöömine, diabeet ja mitmesugused toitumuslikud tegurid. Kõhunäärmevähi teket ja arengut võivad soodustada ka krooniline pankreatiit, sapipõie eemaldamine, Helicobacter pylori infektsioon jt.

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Varajases staadiumis kõhunäärmevähk harilikult sümptomeid ei tekita. Sümptomeid on raske eraldada kliiniliselt teistest seedeelundkonna haiguslikest seisunditest ning seetõttu on kõhunäärmevähki ka raske avastada.

Sagedased haigussümptomid on isutus, iiveldus, kõrvetised, ka oksendamine, selge põhjuseta kaalulangus, nõrkus ja väsimus, väike palavik. Sümptomid võivad olla ka depressioon ja valu, mis avaldub ülakõhuvaluna, kuid kiirgab selga ja patsient võib kirjeldada seda seljavaluna.

Võib esineda naha või silmade (skleera) kollasus, mida võib põhjustada ühissapijuha obstruktsioon, ja palpeeritav sapipõis (Courvoisier' sümptom).

Kasvajale võib viidata ka glükoositalumatus või vanemas eas algav suhkurtõbi.

Patogenees[muuda | muuda lähteteksti]

Täpseid kõhunäärmevähi tekke põhjuseid ja mehhanisme ei teata.

Biokeemilised mehhanismid[muuda | muuda lähteteksti]

Valk p53[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et üle 50% inimeste kasvajatest sisaldavad p53-valgu mutatsioone või deletsioone.[6]

Inimeste kõhunäärmevähi korral on täheldatud p53 inaktivatsiooni 40–80% juhtumitest.[7]

Närvirakkude kasvufaktor[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et kõhunäärmevähi patogeneesis osaleb ka närvirakkude kasvufaktor, stimuleerides mitogeneesi ja metastaseerumist ning inhibeerides apoptoosi.[8]

Tüümuse stromaalne lümfopoetiin[muuda | muuda lähteteksti]

Kõhunäärmevähi koeproovides ekspresseerivad ja eritavad vähirakud tüümuse stromaalset lümfopoetiini. Arvatakse, et see valk osaleb Th2-vahendatud põletiku tekkimises.[9]

Eristusdiagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed haiguslikud seisundid ja pahaloomulised kasvajad võivad tekitada samu sümptomeid kui kõhunäärmevähk. Nende seas on näiteks aneurüsm, maksa-kõhunäärmeampulli vähk, seedeelundite isheemia, mao lümfoom, kõhunäärme lümfoom, maksakasvaja, sapijuha kitsenemus, sapiteede kasvaja ja endokriinse kõhunäärme uudismoodustised.

Eristusdiagnoosis arvestatakse järgmiste haiguslike seisunditega[10]:

Diagnostika[muuda | muuda lähteteksti]

Laboratoorne diagnostika[muuda | muuda lähteteksti]

Tavalisemad vereanalüüsid on kõhunäärmevähi diagnoosimisel ebaspetsiifilised, viidates alatoitumusele või vere vähenenud kolesteroolisisaldusele.

Varajases staadiumis kõhunäärmevähk harilikult sümptomeid ei tekita, seega ei pruugi sõeluuringud tulemuslikuks osutuda. Kahtluse korral tehakse:

Diagnoos vajab histopatoloogilst kinnitust ehk kasvajarakkude tuvastamist koeproovis.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kõhunäärme pahaloomulised kasvajad (neoplasma malignum pancreatis) klassifitseeritakse rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni jaotises C25.

Kood Nimetus
[C25.0] Kõhunäärmepea
[C25.1] Kõhunäärmekeha
[C25.2] Kõhunäärmesaba
[C25.3] Kõhunäärmejuha
[C25.4] Endokriinne kõhunääre
[C25.7] Kõhunäärme muud osad
[C25.8] Kõhunäärme osalt kattuvate paikmete pahaloomuline kasvaja
[C25.9] Täpsustamata kõhunääre

Vormid ja esinemissagedus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige sagedasem kõhunäärmevähi vorm on adenokartsinoom. 2/3 juhtudest tekib vähk kõhunäärme peas ning 1/3 keha- või sabaosas.[11]

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Eraldi rühma moodustavad kõhunäärme endokriinsed kasvajad. Enamik kõhunäärme endokriinsetest kasvajatest, nagu insulinoom, gastrinoom, vipoom, glükagonoom ja somatostatinoom, tekivad Langerhansi saarte rakkudest.

Metastaasid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõhunäärme pahaloomuliste kasvajate määramiseks tuleb teada kasvaja ulatust, histopatoloogiat ja päritolu. Selleks on kasutusel enamlevinud pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav süsteem – TNM-süsteem.

Kõhunäärmevähi metastaasid siirduvad harilikult esimesena lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse (lümfisõlmemetastaasid), edasi maksa (maksametastaasid) või ka kõhukelmeõõnde (kõhukelmemetastaasid), harvemini kopsudesse (kopsumetastaasid) ja peaajju (ajumetastaasid).

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Ravi oleneb kasvaja staadiumist. Enamik kõhunäärmevähi vorme ei allu keemia- ja kiiritusravile. Kirurgilise ravi meetoditeks on gastropankreatoduodenaalne resektsioon ja pankreatektoomia või splenektoomia. Pärast operatsiooni otsustab patsient koos onkoloogiga võimaliku keemiaravi üle. Tugevate valude korral võib patsient vajada valu vaigistavat ravi.[2]

Ravi efektiivsuse hindamiseks kasutatakse kasvajamarkeri CA19-9 dünaamikat (enne ja pärast ravi).

Megavitamiiniteraapia[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Megavitamiiniteraapia

Megavitamiiniteraapia korral manustatakse patsiendile megadoosides vitamiinipreparaate.

Megadoosid manustatakse intravenoosselt ehk veenisiseselt (IV). Neid võivad manustada vaid vastava väljaõppe saanud meditsiinitöötajad.

Megavitamiiniteraapiat kasutatakse nii tõenduspõhises meditsiinis kui ka alternatiivmeditsiinis.

Uuemad uuringud on leidnud, et kõhunäärmevähirakud on vastuvõtlikud farmakoloogilisele C-vitamiinile. Ühe uurimuse kohaselt mõjub C-vitamiin mitmele kõhunäärmevähi rakuliinile tsütotoksiliselt.[12][13]

Prognoos[muuda | muuda lähteteksti]

Kõhunäärmevähki haigestunute suremus on üle 95%.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 62, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067.
  2. 2,0 2,1 Kõhunäärmevähk, Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia kliinik, veebiversioon (vaadatud 02.02.2014)
  3. "Meditsiinisõnastik" 386:2004.
  4. Neoplasia in Bears, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014) (inglise keeles)
  5. Riiklik Vähiinstituut, Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
  6. p53 MUTATIONS IN PANCREATIC CANCER, The TP53 Web Site, veebiversioon (vaadatud 1.03.2014) (inglise keeles)
  7. James L.Abbruzzese, Douglas B.Evans, Christophre G.Willett, Cecilia Fenoglio-Preiser,"Gastrointestinal Oncology", lk 340, 2004, Oxford University Press
  8. Niamh H. Molloy, Danielle E. Read ja Adrienne M. Gorman, Nerve Growth Factor in Cancer Cell Death and Survival, Cancers 2011, 3, 510–530; doi:10.3390/cancers3010510, veebiversioon (vaadatud 19.06.2014) (inglise keeles)
  9. Maria Pia Protti ja Lucia De Monte, Cross-talk within the tumor microenvironment mediates Th2-type inflammation in pancreatic cancer, Oncoimmunology. 1. jaanuar 2012; 1(1): 89–91. doi: 10.4161/onci.1.1.17939, PMCID: PMC3376960, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)(inglise keeles)
  10. Tomislav Dragovich, Chief Editor: Jules E Harris, Pancreatic Cancer Differential Diagnoses, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014) (inglise keeles)
  11. Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 63, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067.
  12. Du J, Martin SM, Levine M, Wagner BA, Buettner GR, Wang SH, Taghiyev AF, Du C, Knudson CM, Cullen JJ. Mechanisms of ascorbate-induced cytotoxicity in pancreatic cancer. Clin Canc Res : Offic J Am Assoc Canc Res. 2010;16:509–520.
  13. John A. Cieslak ja Joseph J. Cullen, of Pancreatic Cancer with Pharmacological Ascorbate, Curr Pharm Biotechnol. , 7. juuni 2016, Curr Pharm Biotechnol. 2015; 16(9): 759–770. PMCID: PMC4895694, NIHMSID: NIHMS790881, veebiversioon (vaadatud 4. septembril 2017) inglise keeles

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Pancreatic cancer seisuga 02.02.2014.