Haapsalu raudteejaam

Allikas: Vikipeedia

Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam Läänemaal Haapsalus.

Jaamahoonet ehitati 19051907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli V. Vestfalen.

Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis 2004. aasta kevadel üles võeti. Liinil Tallinn-Haapsalu sõitsid regulaarsed reisirongid kuni 1995. aasta septembrini, misjärel kasutati raudteed vaid kaubaveoks. Haapsalu raudteejaamale eelnes Keila poolt tulles Uuemõisa raudteepeatus.

Raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub 1997. aasta juunist Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524 mm) muuseumi tegevust. [1] [2]


Haapsalu raudteejaama peahoone kaugelt (2011)
Suurenda
Haapsalu raudteejaama peahoone kaugelt (2011)


Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteeliini Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahele hakati ehitama 1902. aastal ja see avati 1905. aastal. See raudteeliin võimaldas reisijatevedu Looderaudtee Balti raudteeliini Tallinna-Keila raudtee jätkuna kuurortlinna Haapsallu, Haapsalu kreisi keskusesse.

Juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega "Lendav Läänlane". Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi.

1980. aastatel sõitis liinil Tallinn-Haapsalu kolm paari reisironge päevas, sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990. aastate alguseks oli raudtee seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ja reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka kaubarongide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Sellest johtuvalt otsustas Eesti Raudtee haldusnõukogu 15. septembril 1995 sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu. Viimane regulaarne reisirong DR1A-226, kaunistatult kuusepärja ja sildiga "Hüvasti Haapsalu", saabus Haapsallu 21. septembril 1995. Pärast reisiliikluse sulgemist jätkus raudteel kaubavedu. [3]

Novembris 1997 müüs Eesti Erastamisagentuur Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) Aarne Taalile.[4] 1. mail 1998 alustas tegevust OÜ Haapsalu Raudtee [5], mis hankis kaubaveduri seeriast M62-1296 (nimega "Robert").[6] 2004. aasta kevadel koondati kogu järelejäänud personal ja raudteel algasid lammutustööd. [7] [8]

Jaamahoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. [9] Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi, näiteks: pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. [10] Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatori paviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. [11] Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega. [12]

Pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

58.93806883333323.532343

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]