Cyrillus Kreek

Cyrillus Kreek
Cyrillus Kreek
	Cyrillus Kreek 1910. aastatel
Sündinud	3. detsember 1889; Võnnu (Ridala), Venemaa Keisririik
Surnud	26. märts 1962; Haapsalu, Eesti NSV
Stiilid	klassikaline muusika, rahvusromantism
Elukutse	helilooja, dirigent, muusikapedagoog

Cyrillus Kreek (ristinimi Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Saanika küla, Võnnu (Ridala) vald – 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog.

Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid^[viide?] ning kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui ka kodus. 1896. aastal sai isa õpetajakoha Vormsil, kus pere elas lühikest aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Nimi Karl Ustav asendati venepärase Kirilliga. Sellest tekkis hilisem kunstnikunimi Cyrillus.

Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumi, klaveri ja oreli abil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa soetatud trombooni, käis klaveritundides ja laulis kohalike seltside koorides.

1908. aastal alustas ta õpinguid Peterburi konservatooriumi trombooniklassis, jätkas aastatel 1912–1916 kompositsiooni ja teooria erialal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühine musitseerimine, teineteisemõistmine ja üksteise abistamine. Nende läbikäimine kestis Süda varajase surmani.

Peterburis suurenes Kreegi huvi eesti rahvamuusika vastu. Ta oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. aastal kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena fonograafiga rahvaviise salvestama. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on tema kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ning eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.

Kreegi muusikalises tegevuses oli oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas ta muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921–1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui ka kontserdisaalides.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Cyrillus Kreek on muusikateoste üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4–8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Kreek varakult ja selles ei toimunud hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Ta kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid, ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Need heliloojad olid esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.

Koorimuusika[muuda | muuda lähteteksti]

Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt".

Suurem osa (umbes 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest.
Väiksema osa moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
- "Requiem c-moll" – Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, algselt eestikeelse tekstiga.
- "Taaveti laulud" – Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud liturgilised koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka.
Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas"
Humoristlikud laulud, näiteks "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel".
Üle 600 vaimuliku laulu
Ilmalikud koorilaulud, näiteks populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu".
"Kuus laulu Hiiumaalt" – süit meeskoorile