Haapsalu lossipark ja Krahviaed

Allikas: Vikipeedia

Haapsalu lossipark ja Krahviaed on kaitsealune park Läänemaal Haapsalu linnas.

Haapsalu loss ja selle ümbrus, paremal Lossiplats, taamal Karja tänav ning vasakul Vaba tänav ja lossipark ning Krahviaed, krahv De la Gardie lossiga

Haapsalu lossipargi piir kulgeb mööda katastriüksuse 'Linnus' piiri. Pargi pindala on 7,4 ha. Pargis kasvab Eesti kõrgeim läänepärn (kõrgus 34,5 m, [1]).

Park jääb ka Väinamere loodusalale, mis kuulub Natura-alade hulka.

Haapsalu lossipargi ja Krahviaia keskkonnaregistri kood on KLO1200517.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

De la Gardie loss

19. sajandi 20. aastatel perekond von Stenbock rajasid Haapsalu piiskopilinnuse taha, Uuemõisa mõisa maadele linnamõisa. Linnamõis müüdi 1828. aastal De la Gardie perekonnale ja sellest ajast kuni siiani nimetatakse mõishäärberit nende järgi De la Gardie lossiks. Mõisaansambli peahoone on siiani enam-vähem autentse välimusega säilinud. Linnamõisa parki nimetati Krahviaiaks ja see nimi on pargil säilinus siiani, pargi põhiosa moodustas endine piiskopilinnus aed.

Karl Arthur Woldemar von Hunniuse (1825–1893) juhtimisel, Haapsalu Lossivaremete Haljastamise Komisjoni initsiatiivil istutati 1858. aastal lossiõuele ja muldvallidele puud, tasandati lossihoovi ja toimetati arheoloogilisi uurimisi. Linnusest kujunes romantiline varemete park, kus jalutamas käia.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. H. Sander 1998; Eesti põlispuud

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]