Suuropi Komandantuur
| Suuropi Komandantuur | |
|---|---|
| Tegev | 1918–1940 |
| Riik | Eesti |
| Haru | merejõud |
| Osa |
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon Eesti Merejõudude Rannapatareide osakond Meresuurtüki ja Rannakindlustuste osakond Merekindluste Suurtüki ja Miini Valitsus |
Suuropi Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Suurupi poolsaarel asuvad patareid nr 6 (234 mm), 9 (120 mm) ja 13 (76 mm), kokku 121 meest.
Suuropi rannapatareid[muuda | muuda lähteteksti]
Merejõudude juhataja päevakäsuga nr 1641 31. oktoobrist 1919 kästi patareid nimetada järgmiselt:
- Rannapatarei nr 6 (9,2"/234 mm) (endine Peeter Suure merekindluse peapositsioon Suurupi rannapatarei nr 2).
Patarei nr 6 koosseisus oli lahinguvalmis 1919. aastal vaid üks 234 mm kahur, teine kahur patareis sai laskekorda 1919. aasta suve lõpuks, kolmanda kahuri tegi Sadamatehas korda 1922. aasta kevadeks. 1924. aastal lisandus neljas 234 mm kahur Naissaarelt.[1]
Patarei ülem oli kapten Arvid Melkov (1919–1920), major Karl Aleksander Freimann (1920–1927), vanemleitnant Rudolf Käo.
Rannapatareile lisandusid hiljem järgmised suurtükipatareid:
- Patarei nr 9 (120 mm), mille moodustamist alustati 1924. aasta lõpus Vickersi 120 mm suurtükkidega patareipositsiooni kohale, kus asus Peeter Suure merekindluse peapositsiooni nelja 130 mm Vickersi kahuriga patarei.
- Patarei nr 13 (76 mm).
Rahuaegse koosseisu järgi olid Aegna saare komandantuuris 1930-ndatel osaliselt komplekteeritud järgmised patareid:
- rannapatarei nr 6.[2]
Alates 3. jaanuarist 1938 nimetati komandantuuri plaanidel ja katastris Sulevi talumaakohaks (128,5 hektarit).
1. septembril 1939[3] oli merekindluste Suuropi komandantuuris:
- rannapatarei nr 6, (9,2", 234 mm)
Suuropi komandandid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. jaanuar – 20. juuni 1927 major Ernst Kogger
- 20. juuni – 17. august 1927 nooremleitnant Hans-Adolf Hansmann
- 17. august – 10. detsember 1927 major Karl Aleksander Freimann
- 10. detsember 1927 – 30. jaanuar 1931 kapten Otto Kleemann
- 30. jaanuar – 27. mai 1931 leitnant Rudolf Käo
- 27. mai 1931 – 15. aprill 1934 major Otto Kleemann (alates 13. aprillist 1934 eestistatud nimi Otto Kivima)
- 15. aprill 1934 – 11. juuni 1936 kaptenmajor Peeter Mei
- 11. juuni 1936 – 15. märts 1940 kaptenmajor Jaan Põder
- 15. märts 1940 – 1940 vanemleitnant Rudolf Käo
6. septembril 1940 võeti endised Eesti merekindluste patareid Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku koosseisu ning komandantuuride põhjal moodustati Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse kaks divisjoni. Naissaarel ja Suurupil paiknenud patareidest moodustati 96. üksik rannakaitse suurtükidivisjon ja Viimsi poolsaarel paiknenud Miiduranna ja Tammneeme patareid hakkasid need kuuluma koos Aegna patareidega 94. üksikusse rannakaitse suurtükidivisjoni.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mati Õun "Eesti Merekindlused" Tallinn 2001
- ↑ Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 174
- ↑ Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 175
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Mati Õun. Eesti merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940. Tammiskilp, Tallinn, 2001.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mikk Maasikrand, Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal. Tartu: Tartu Ülikool, lk 32–34