Arutelu:Eesti kaitsejõud

Viidatud allikas ei ole J2 ja Luurepataljoni omavahelisest tööjaotusest ega koosseisu omapäradest sõnagi juttu. Andres 12. juuni 2008, kell 07:57 (UTC)

Sõjaväeluure nuhkis riigiametnike järele... EE Autor: Argo Ideon, Tarmo Vahter (22.02.2007)

ja artiklli lõpus on ... Mis on J2?

J2 on kaitsejõudude peastaabi informatsiooniosakond, mis tegeleb “sõjalise luure ja vastuluurega”. Selle ülem on kolonelleitnant Risto Lumi. Osakond allub peastaabi ülemale brigaadikindral Alar Lanemanile. Sõjaväeluurel on Eestis palju väiksemad volitused kui kaitsepolitseil või välisluurega tegeleval teabeametil. Kapo ja teabeamet on seaduse alusel julgeolekuasutused. Kaitsejõudude peastaap on kõigest jälitusasutus, nagu ka piirivalveamet ja vanglad. Jälitusasutusena on kaitsejõudude peastaabil õigus kaasata isikuid salajasele koostööle oma pädevuse, seega kaitseväe piires. Sõjaväeluurel on õigus värvata informaatoreid ja “suunata kontrollitavatesse grupeeringutesse variisikuid kuritegeliku kavatsuse selgitamiseks”. Neil on õigus teha telefonikõnede eristusi, kuid mitte pealt kuulata. Kaitsejõudude peastaabi jälitustoimingute õigsust kontrollib Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Kaitseväe juhataja esitab kaitseministri kaudu komisjonile kirjaliku aruande tehtud jälitustoimingute kohta vähemalt neli korda aastas. NOSSER 12. juuni 2008, kell 08:35 (UTC)

Siin on ju täielikult pudru ja kapsad. Vaadake inglise vikist The Estonian Defence Forces (Estonian: Eesti Kaitsevägi Selle artikli link on en:Military of Estonia. Eesti Kaitsevägi[1] koosneb maaväest, mereväest, õhuväest ja kaitseliidust. Eesti Kaitsejõud (Eesti kaitsejõud nimi valesti)[2] koosnevad ainult kaitseväest ja kaitseliidust. --Tiuks 29. juuli 2008, kell 09:17 (UTC)

Siis on kaitsevägi defineeritud kaheti: koos Kaitseliiduga ja ilma. Andres 29. juuli 2008, kell 09:34 (UTC)

Artikli nimi on vale. Eesti Kaitsejõud (EKJ) koosnevad Kaitseväest ja vabatahtlikust sõjalisest organisatsioonist (Kaitseliit). kaitseministeerium ja link siin ja Eesti Kaitsevägi on üks ja sama. Kaitseväe artiklis peaks olema see loend, mis siin. Mall on ka vale. --Tiuks 29. juuli 2008, kell 09:46 (UTC)

Õigemini Eesti kaitsejõud (see artikkel) peab olema ümbersuunatud Eesti Kaitsevägi. Eesti kaitsejõud peavad tagama NATO liikmestaatusest tulenevate ülesannete esmase täitmise. [3] (See on Eesti Kaitseväe koduleht) ja Eesti Kaitsejõud on Eesti Kaitsevägi (maavägi, merevägi...) + Kaitseliit. --Tiuks 29. juuli 2008, kell 10:34 (UTC)

ma kyll hoiaks lahus artikli kaitsejõududest ja artikli kaitseväest (mõlemad kirjutatakse väikese tähega). kaitsejõude on kaks: Kaitseliit (kirjutada suure tähega) ja kaitsevägi. seega on kaitsejõud eraldi institutsioon kaitseväest (ja näiteks kaitseliitlasele on vahe ysna ilmne: ta kuulub kaitsejõududesse, kuid mitte kaitseväkke). 1. Jalaväebrigaadi artiklit ei suunata kohe Scoutspataljoni artikli peale, kuigi kõrvalseisjale näib, et ega tolles brigaadis peale Skaudi suurt midagi pole. pealegi: enne sõda kuulus kaitsejõudude hulka ka piirivalve, kuigi siis nimetati kaitsejõude relvastatud jõududeks. Ohpuu 30. juuli 2008, kell 00:43 (UTC)

Ametlik nimetus on ju suure tähega "Eesti Kaitsejõud" (EKJ) ja koosneb Eesti Kaitseväest ja kaitseliidust. Minu arust on suur viga kui kasutatakse väikest tähte ja tegelikult on suure tähega. --Tiuks 30. juuli 2008, kell 00:48 (UTC)

Miks ei ole artiklit riigikaitse? Ma saan igatahes teistelt lehtedelt parema ülevaate kui siit. Loendis võiks olla ainult Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit ja artiklis Eesti Kaitsevägi: Väeliikide alusel jaguneb kaitsevägi kolmeks: Maavägi, Merevägi ja Õhuvägi. Telemeedia.ee otsing riigikaitse. Tehke ometgi intervikilingid korda. Kas tõesti vastab 2 artiklit inglise viki artiklile en:Military of Estonia (see ja Eesti Kaitsevägi). --Tiuks 30. juuli 2008, kell 07:41 (UTC)

seaduses ja muudes korraliku keeletoimetuse läbinud tekstides (nt kaitseväe ja Kaitseliidu ohutustehnika eeskirjad) on ametlikud nimed hoopis kaitsevägi ja Kaitseliit. mil.ee on Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonna kodulehekylg ja sisaldab kõiksugu dysgraafsusi ja väärpruuke, sh Ametniku Iseenda Tähtsaks Tegemise Suurt Tähte. ei maksa tingimusteta usaldada. teavitusosakonnas vist ei ole keeletoimetajat, kes systemaatiliselt kodulehte toimetaks, panevad asju yles, nagu jumalad juhatavad, teavitusosakonna pressiteated võivad kah samamoodi vigased olla. mil.ee peal on propagandamaterjalid, Riigi Teatajas normatiivaktid. normatiivaktide kehtivus on ilmselgelt kõvem kui propagandamaterjalide keelepruuk. telefoniraamatut, mida viitad, pole selles kontekstis yldse vaja vaadata.

(Sõdurilehte, ajakirja Sõdur ja Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! ikka keeletoimetatakse, a ma ei tea, kus need inimesed ametis on ja kas neid mitte vastavalt kaitsejõudude peastaabi majast väljast ja Kaitseliidu peastaabi majast väljast sisse ei osteta; samuti läbivad keeletoimetuse määrustikud jms trykiallikad.)

jään enda juurde, et kaitsejõud, kaitsevägi ja Kaitseliit; yhegi ametlik nimi ei sisalda kohanime "Eesti", samuti kui Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ametlik nime seda ei sisalda. Kaitseliit on ilmselt pärisnimi. (ja ingliskeelsed tõlked ei puutu praegu asjasse, nendega ongi mingi jama, sest ega NATO ametnikud ka alguses aru ei saanud, mis loom see Kaitseliit on. ilmselt tuleks otsida rahuaja riigikaitse seaduse ingliskeelne tõlge, mille õigustõlkekeskus omal ajal kindlasti teind on. trykkisid ka neid Eesti seadusi inglise keeles.)

tsiteerin rahuaja riigikaitse seaduse paragrahvi 11, kus on nende institutsioonide ametlikud nimed kirjas:

Kaitsejõududeks on: 1) kaitsevägi; 2) Kaitseliit; 3) käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused.

ma tõesti ei saa aru, kust sa võtad neid ametlikke nimesid ja miks kirjutad maaväge, õhuväge ja mereväge suurte tähtedega. yldine pruuk, sh kaitseväe korralduse seaduse § 11 kirjutab väeliike ka väikeste tähtedega. Ohpuu 7. august 2008, kell 21:19 (UTC)

Maaväge, õhuväge ja mereväge ei taha kirjutada suure tähega aga kõik teised, milles kurjajuur on arvatavasti kodulehtedes, kus ei ole keeleliselt kõik korras. Mil.ee tuleb kooli saata. Seal on ju kaitseväe lingi all pealkiri "Mis on Eesti Kaitsevägi?" Ma ei saa aru, kas seda lehte kõrgemad tegelased ei vaata. Kuidas on "Eesti Kaitsejõud"? eesti.ee Kas tõesti jälle valesti? --Tiuks 7. august 2008, kell 21:35 (UTC)

eks kirjuta major Peeter Talile (teavitusosakonna ylem), kolonel Neeme Välile (KJPS ylem) või kindralleitnant Ants Laaneotsale (KVJ), äkki siis parandatakse ära. aga isegi kindrali karmid käsud, et koduleht tuleb korda teha, põle alati mõigand. ykskord tehtud veal on kuri kalduvus internetis levida.

mis puutub kaitseväe ja kaitsejõudude ingliskeelde tõlkimisse, siis ilmselt ei teegi ingliskeel neil kahel asjal vahet. ESTERM tunneb ainult kaitsejõude (Defence Forces), MILITERM ei tunne kumbagi (a MILITERM täienebki väääääääga teosammul, paar terminit kuus). samas leidsin, et ESTERMi andmebaasi on keegi ilmselt siseinfo põhjal kirjutand, et uus rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu olla kaitsejõudude mõistest yldse loobunud. iseenesest mõistlik, sest siseminni sõjaväeliselt korraldatud yksuste, kaitseminni yksuste ja piirivalve kadumisega kaitsejõudude nimekirjast on kaitsejõude jäänud alles ainult kaks (kaitsevägi + Kaitseliit), nii et neile katusmõistet tõesti enam vaja pole. võib spekuleerida, et uus eelnõu (mis veel seadusena ei kehti, isegi Riigikogu lehelt ei leidnud, ilmselt on veel ministeeriumis) ytleb lihtsalt ära, et kaitseväe juhatajale allub ka Kaitseliit, mille kohta on eraldi seadus. uus kaitseväe korralduse seadus juba võeti vastu, kuulutati välja 11. juulil ja jõustub 01.01.2009, nimetades näiteks Kaitsejõudude Peastaabi ymber Kaitseväe Peastaabiks, mis annab tunnistust samast tendentsist. Ohpuu 7. august 2008, kell 22:04 (UTC)

Välja:

Sõjaväeluure[muuda lähteteksti]

Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe Peastaap (KVPS).

Eesti sõjaväeluure süsteemi moodustavad kaks osa – Kaitsejõudude Peastaabi informatsiooniosakond ehk J2 ja kaitseväe juhile alluv Luurepataljon.

Nende täpne tööjaotus pole avalik, kuid võib öelda, et esimeses on pigem uurijad-analüütikud ja teises pigem luurealase eriväljaõppega kaitseväelased.[[4]]

Andres 22. veebruar 2009, kell 08:43 (UTC)

Millegipärast on viide varasemale rahuaja riigikaitse seadusele asendatud viitega riigikaitseseadusele, mis kaitsejõude ei maini. Paistab, et alates 2016. aastast kaitsejõudude mõiste enam õigusaktides ei esine. Kas räägivad ehk mingid muud ajakohased allikad jätkuvalt kaitsejõududest? Siin artiklis tuleks kirjutada neist asjadest, millega seoses on räägitud kaitseväest ja kaitseliidust just kollektiivselt kui kaitsejõududest. Riigikaitse rahastamine ja kaitseväe ajalugu, millest siin praegu kirjutatakse, on mingite muude artiklite teemad. Pikne 4. juuni 2020, kell 16:19 (EEST)[vasta]

Mitmes seaduses asendati läbivalt sõna „kaitsejõud” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes - RiKS algtekst, Vastu võetud 11.02.2015 --Tiia (arutelu) 5. juuni 2020, kell 00:44 (EEST)[vasta]

Nõus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. juuni 2020, kell 01:36 (EEST)[vasta]