Vahipataljon
| Vahipataljon | |
|---|---|
 Vahipataljoni vapp |
|
| Tegev | 9. jaanuar, 1919 – 17. juuni, 1940 22. jaanuar, 1993 – tänaseni |
| Riik |  Eesti |
| Kuuluvus | Eesti Kaitsevägi |
| Haru | Eesti maavägi |
| Liik | Jalavägi |
| Ülesanne | Rahuajal:
Sõjaajal: |
| Suurus | Pataljon |
| Garnison/Staap | Tallinn |
| Hüüdnimi | Presidendi kaardivägi |
| Deviis | Eesti kodu kaitseks (pataljoni lipukiri) |
| Tähtpäevad | 11. jaanuar |
| Ülemad | |
| Praegune ülem |
Kolonelleitnant Kalle Teras |
| Märkimisväärsed ülemad |
Oskar Raudvere |
| Sümboolika | |
| Pataljoni lipp |  |
Vahipataljon (endise nimega Jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon) on Tallinnas Rahumäel asuv Eesti kaitseväe Maaväe pataljonisuurune väeosa. Pataljoni põhiülesandeks on koolitada ajateenijatest reservväelasi vastavalt Maaväe ülema käsule ja kaitseväe juhataja direktiivile.
Võrreles teiste väljaõppekeskustega, on Vahipataljoni eripäraks sõjaväepolitseiallüksuste väljaõppe läbiviimine ning Kaitseväe esindamine riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel.[2]
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
1919–1940 [muuda]
Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. aastal Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, ühtlasi ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel.[1] Pataljoni formeerimist juhtis Oskar Raudvere.[3] Ühtlasi mehitas Üksik-vahipataljon presidendi Kadrioru lossi vahtkonna, mis oli tunduvalt suurem kui tänapäeval. Ööpäevaseks toimkonnaks pidi pataljon välja panema 564 meest. Sõduritel oli 24 tundi teenistust ja 24 vaba.
1. juunil 1920. aastal nimetati Vahipataljon iseseisvaks väeosaks – Tallinna Üksik-vahipataljoniks. Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928. Vabariigi presidendi otsusega 19. aprillist 1940 lubati Vahipataljonil vastu võtta Eesti Panga poolt annetatud lipp ning kinnitati selle üksikasjalik kirjeldus.
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940 oli Vahipataljon sunnitud oma kasarmutest välja kolima ning augusti lõpuks formeeriti selle isikkoosseis ümber peamiselt 21. laskurpolku.
Alates 1993 [muuda]
Üksik-vahipataljon taasloodi 22. jaanuaril 1993. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 20 Sisekaitse Valverügemendi baasil, mis tegeles okupatsioonivägedelt üle võetud vanglates korra hoidmisega. Seoses endise Nõukogude Liidu sõjaväe viibimisega vastloodud Eesti Vabariigi pinnal, loodi Üksik-vahipataljonis sõjaväepolitsei kiirreageerimisrühm, mille ülesandeks oli korda rikkunud eesti ja vene sõjaväelased arestimajja toimetada.
1. mail 2003 nimetati väeosa ümber jalaväe väljaõppekeskuseks Üksik-vahipataljon. Alates 1. jaanuarist 2009 kannab pataljon nime "Vahipataljon".[1]
Alates 15. augustist 2011 on Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras[4]. Eelmine ülem alates 26. juunist 2009 oli major Toomas Väli[5].
Ülesanded [muuda]
Vahipataljoni ülesandeks on koolitada välja ajateenijatest reservväelasi. Põhilisteks üksusteks koolitamisel on jalaväe rühmad, kuid aastate lõikes on koolitatud ka side, luure, staabikaitse ja sõjaväepolitsei rühmasid. Hetkel antakse väljaõpet jalaväe ja sõjaväepolitsei allüksustele.
Sõjaväepolitsei üksuste peamisteks ülesanneteks on üksuste liiklemise tagamine, piirkonnas politseiluure tegemine ning seal korra tagamine, tsiviilisikute kontrollimine, oluliste objektide valve, kuritegude uurimine, sõjavangide konvoeerimine ja valve.[1] Ühtlasi asub Vahipataljoni territooriumil Tallinna Garnisoni arestimaja.[6]
Lisaks täidab Vahipataljon Eesti kaitsejõudude esindusfunktsiooni. Aukompanii pannakse välja kõrgete külaliste riiki saabumisel ja sealt lahkumisel, riiklikel ja kaitseväelikel matustel, mälestustsremooniatel ja volikirjade üleandmistel.[1] Vahipataljon tagab ka Presidendi Kantselei ruumide ööpäevaringse valve.[6] Tseremoniaalväljaõppe saanud sõdurid täidavad vahiteenistust nii maaväe, mereväe kui õhuväe vormis
Vahipataljonis on korraldatud õppekogunemisi reservväelastele, “Kindel linn” 1999, "Põhjanael 1" 2010, "Põhjanael 2" 2011.aastal. Perioodiliselt viiakse läbi ka nooremallohvitseride kursusi.[1]
Sümboolika [muuda]
Embleem [muuda]
Vahipataljoni tavavormi embleemiks on must (välivormil khakivärvi) vapp, mille keskel asetseb stiliseeritud laialisirutatud tiibadega kaheteralist mõõka küünte vahel hoidev ja paremale vaatav kotkas, kelle rinna ees on Harjumaa väike vapp.
Vapi kuju pärineb ajaloost, Eesti kaitsejõudude loomise ajast. Kotkas kujutab pataljoni üksmeelt ja valvelolekut, olles igal ajal valmis kaitsma isamaad (mõõk). Vapp kotkal näitab pataljoni tegevus- ja asukohta.
Lipp [muuda]
Vahipataljoni lipu põhi on sinine, selle esikülje keskel laialisirutatud tiibadega, avatud nokaga, paremale vaatav pruun kotkas, kes hoiab oma küünte vahel kaheteralist mõõka. Kotka all on kujutatud pruun Toompea loss, mille Pika Hermanni tornis lehvib Eesti trikoloor. Lossi tagant tõuseb päike, mille seitse ülalt lainevat kiirt laotuvad üle lipu. Lossi alla on asetatud ristamisi kaks rohelist tammeoksa, mõlemal oksal kaks kaks tammetõru. Vasakul pool kotkast on lipu asutamiskuupäev 11.I ja paremal aastaarv 1928. Kotka pea kohale on suurte kuldsete tähtedega kirjutatud "Vahipataljon".
Lipu tagakülg on kujundatud Eesti riigilipuna. Selle keskele on paigutatud kuldne Eesti riigivapp, mille peal kolm sinist lõvi. Vapi kohale on kirjutatud kuldsete tähtedega "Eesti kodu kaitseks". Vappi ümbritsevad kuni selle ülemise ääreni kaks kuldset tammeoksa.[1]
Ülemad [muuda]
- Kolonel Oskar Raudvere 1919–1934
- Kolonelleitnant Jaan Junkur 1934–1939
- kolonelleitnant Juhan Tuuling 1939–1940
- Major (kpt-mjr) Jaan Ilm 1992–1994
- Kolonelleitnant Manivald Kasepõld 1994–1995
- Kolonelleitnant Vahur Väljamäe 1995–1997
- Leitnant Sander Kesküla 1997–1998
- Kolonelleitnant Riho Terras 1998–2000
- Kapten Madis Uibopuu 2000–2002
- Major Rene Brus 2002–2007
- Major Rasmus Lippur 2007–2009
- Major Toomas Väli 2009–2011
- Kolonelleitnant Kalle Teras 2011–
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Kaitsevägi - Vahipataljon.
- ↑ Maaväe väljaõppekeskused - Vahipataljon.
- ↑ Kaitsevägi - Kaitseväe ajalugu.
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06232824
- ↑ Kertu Kalmus: Vahipataljoni uueks ülemaks sai major Toomas Väli, Eesti Päevaleht, 26. juuni 2009
- ↑ 6,0 6,1 Helme, R.; Lainevee, T.; Lill, H.; Lumi, A.; Mölder, H.; Peterkop, T.; Peterson, K.; Rekker, A.; Sprivul, A.; Säre, M.; Tambets, P.; Tannberg, T. (2006). Riigikaitse. Õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Tallinn: Kaitseministeerium
