Kriket

Allikas: Vikipeedia
Kriketimatš. Pruun riba on mänguväljak ehk pitch. Mehed mustades pükstes on kohtunikud.
Pallija Shaun Pollock pallib batsman Michael Hussey'le. Heledam viir väljal on cricket pitch. Kaks kolmest pulgast koosnevat moodustist pitchil on wicket'id. Kaks valget joont on creas'id.

Kriket on pesapallisarnane sportmäng, mis on eriti populaarne Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades. Seda mängivad kaks 11-liikmelist võistkonda kõva rusikasuuruse palli ja puust kurikatega avaral ringjal muruplatsil. Platsi keskel asub väiksem, umbes 22 jardi (umbes 20 meetri) pikkune väljak, mis on kõva ja lame riba maad.

Väljaku kummaski otsas asub puuvaiadest värav. Mängija ühest meeskonnast (söötja) viskab palli ühest väravast teise. Mängija vastasmeeskonnast (lööja) proovib kurika abil hoida ära palli lendamise vastu väravat. Teine lööja seisab söötjapoolses väravas oodates.

Kui lööja lööb palli kurikaga, võib ta joosta teise väravasse ja vahetada sealse lööjaga kohad. Nii võidab ta jooksu (punkti). Lööja meeskond püüab koguda nii palju jookse kui võimalik, samal ajal kui söötja meeskonna liikmed toimetavad palli ühte väravasse. Kui pall lööb väravat samal ajal, kui lähim lööja veel jookseb, on see lööja mängust väljas. Lööja on mängust väljas ka näiteks juhul, kui ta ei suuda väravat palli eest kaitsta või kui mõni püüdja tema löödud palli õhust kinni püüab.

Välja läinud mängija asendatakse meeskonna järgmise lööjaga. Kuna väljakul peab alati olema kaks lööjat, siis juhul, kui kümnes lööja on väljas, vahetavad meeskonnad rollid ning periood loetakse lõppenuks. Olenevalt reeglitest, võib mängida ühe või kaks perioodi. Tavaliselt on ära määratud kindel arv lubatud pallisööte, mis määravad ära ka mängu kestuse. Kohtumise võidab see meeskond, kes on kogunud enam jookse.

Kriket on olnud tunnustatud sport juba sajandeid. Tänapäevane kriket on pärit Inglismaalt ning populaarne eelkõige Rahvaste Ühenduses. Mõnes Lõuna-Aasia riigis, näiteks Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Sri Lankal on ta kõige populaarsem spordiala.

Inglismaal on kriket kultusmäng, ausa mängu etalon. "See pole miski kriket" on inglaste väljend ebaausa käitumise puhul.

Kohtumine võib kesta kuus või rohkemgi tundi päevas kuni viie päevani ühes mängu formaadis. Tee- ja lõunapausid ning rikas terminoloogia võivad võhiku segadusse ajada. Fännidele pakuvad kriket ja rivaalitsemine parimate kriketit mängivate rahvaste vahel meelelahutust ning sportlikke saavutusi.

Kriketi reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kriketi mäng on kooskõlastatud 42 reegliga, mis on välja arendatud Marylebone'i Kriketi Klubi ja peamiste kriketit mängivate rahvaste poolt. Mõningates mängudes võib kokkuleppeliselt teatud reegleid muuta. Lisareeglid on kooskõlas peamiste mängureeglitega, kuid neid võib muuta vastavalt olukorrale.

Mängijad ja ametiisikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas batsmaniks (lööjaks) või bowleriks (pallijaks). Tasakaalustatud meeskonnas on tavaliselt 5–6 lööjat ja 4–5 pallijat. Mängijat, kes on silmapaistev mõlemas rollis, võib nimetada universaalmängijaks. Söötjate meeskonnast võtab üks mängija sisse väravavahi positsiooni, mis on kõrgelt spetsialiseeritud pallipüüdja positsioon.

Kohtumist juhivad kaks väljaku-kohtunikku. Üks kohtunik seisab sööstja poolse värava taga ja juhendab enamike otsuste tegemist. Teine väljaku-kohtunik seisab aktiivsest lööjast vasakul käel (square leg). See punkt annab kohtunikule parema ülevaate lööjast ning nii on tal lihtsam aidata teha lööjaga seotud otsuseid. Mõningates profi-kohtumistes võidakse arvamust küsida ka "kolmandalt" väljaspool väljakut asuvalt kohtunikult (off-field umpire), kellel on kasutada videosalvestised. Rahvusvahelistes kohtumistes kindlustab see kohtunik mängu legaalsuse ja vaimu.

Mängijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas batsmaniks (lööjaks) või bowleriks (pallijaks). Balansseeritud meeskonnas on tavaliselt 5–6 lööjat ja 4–5 pallijat. Üks mängija meeskonnast kes pallib võtab ühtlasi enda ülesandeks wicket-keeper'i töö mis on ühtlasi vägagi tähtis väljakumängija positsioon. Mängija, kes on ühtviisi tugev nii pallimises kui ka löömises, nimetatakse all-rounder'iks. Seda, kes on hea lööja ja wicket-keeper, loetakse wicket-keeper/batsman'iks, mida osad inimesed peavad samuti teatud tüüpi all-rounder'iks. Vahetevahel võidakse wicket-keeper valida oma lööjaoskuste tõttu, kusjuures vastaskandidaat võib olla hea wicket-keeper, aga mitte nii heal tasemel lööja.

Kohtunikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängu jälgib kaks kohtunikku. Üks neist seisab wicketi taga sellel väljaku poolel, kust toimub pallimine ja jälgib mängu sealt. Teine kohtunikest seisab lähedal sellisele väljakupositsioonile nagu "square leg", mis annab küljelt ülevaate batsmani kohta ja ühtlasi abistab ta otsuste tegemisel, mille puhul tal on toimuvast parem ülevaade. Mõnedel proffide mängudel võidakse kasutada veel kolmandat kohtunikku, kes ise väljal ei ole; tema ülesanne on abistada telerist näidatavate sündmuste kordustega. Rahvusvahelistel mängudel tagab väljakult eemal olev kohtunik mängu vastavuse kõigile reeglitele ning mängu headele tavadele.

Skoorilugejad (scorers)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängus kasutatakse kahte skoorilugejat ning tavaliselt on selleks mõlema meeskonna poolt üks inimene. Ametlike reeglite kohaselt peavad skoorilugejad kirja panema kõik jooksud (runs), wicketid ja (kus vaja) pallitud overite arvu. Nad peavad kohtunike märguannetele vastama andes sellega teada, et on kohtuniku märguandest aru saanud ning lisaks sellele kontrollivad ka aeg-ajalt skooride vastavust omavahel ning kohtunikega. Praktikas kirjutavad skoorijad üles ka näiteks pallijate tulemusi, overite aega, meeskonna keskmisi tulemusi ning muud statistikat. Rahvusvahelistel ning rahvuslikel kriketivõistlustel nõuab meedia tihtipeale vastavaid andmeid ka endale, et neil oleks lihtsam kommenteerida ning seepärast peavad mitteametlikud skoorilugejad arvestust ajakirjanike jaoks. Ametlikud skoorijad teevad vahetevahel vigu kuid vastupidiselt kohtunike veale saab neid alati peale matši parandada.

Mänguväli[muuda | redigeeri lähteteksti]

Standardne kriketiväljak kus on näha kriketi pitch'i (ehk pallimise ala, pruun), väljaku lähim sisemine osa (close-infield, heleroheline) 15 jardi/13,7 meetri ulatuses löömiskorral olevast batsmanist, sisemine osa (roheline, seespool valget 30 jardi/27,4 meetri ringi) ning ääreväli (outfield, tumeroheline) mõlemas välja otsas asuvate ekraanidega.

Wicket koosneb kolmest puupulgast mis on püstiselt maasse torgatud ja kaetud kahe puupulgaga mida kutsutakse "bails'iks".

Pitch ehk pallimisala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamus mängust toimub väljaku keskel, ristküliku kujulisel alal mida katab väga madal rohi ja mida kutsutakse "pitch'iks". Pitchi mõõdud on 10 × 66 jalga (3.05 × 20.12 m). Mõlemas otsas on kolm püstist pulka (stumps). Kaks puidust pulka (bails) katavad stumpe – nende otstesse on tehtud vastavad rennid. Bailsid puutuvad omavahel otstega kokku. Iga komplekti millesse kuuluvad kolm stumpi ja kaks bailsi nimetatakse wicketiks. Pitchi otstes on ära märgitud lööjale mõeldud ala ning teisel pool otsas pallija ala kuhu pallija jookseb oma pallimisvoorus pallima. Seda väljaku ala kus batsman hoiab oma kurikat (paremakäelisel lööjal parem väljaku pool, vasakukäelisel vasak pool) nimetatakse "off-side" väljakupooleks ning teist poolt "leg side"'iks.

Jooned mis on kas värvitud või joonistatud pitchile tuntakse nimetuse all "creases". Crease'sid kasutatakse selleks, et määrata kindlaks kas batsman on mängust väljas või mitte ning kas pallimine toimus korrektselt või mitte.

Väljaku osad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe inninguga mängdel millel peab olema kindel arv korrektseid pallinguid on väljal kaks lisamarkeeringut. Välja keskele, pitchi ümber värvitakse ovaal 30 jardi/27,4 meetri raadiuses igast wicketist. Seda joont tuntakse kui "circle" ning ta jagab välja outfieldiks ning infieldiks. Kaks 15 jardist/13,7 m ringi mis mõlemad on wicketite ümber ning on märgitud punktiiriga märgistab close-infieldi. Infield, outfield ja close-infield kasutatakse fieldingul piirangute seadmiseks.

Mängijate asetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Battiv (lööv) meeskond on väljakul alati kahe mängijaga. Üks lööja keda nimetatakse striker'iks võtab palli vastu ning üritab kas kaitsta või palli lüüa (et jookse saada). Tema partner seisab teisel pool pitchi (pallija poolel) ning teda kutsutakse non-striker'iks.

Väljakul mängiv meeskond ehk fielding meeskond on väljakul 11 mängijaga kusjures kogu aeg on üks neist pallija. Palliv mängija peab peale igat overit vahetuma. Wicket keeper, kes tavaliselt on terve matši selles ametisseisab või on pool-kükkis asendis wickti taga, üritades pallija poolt pallitud palli püüda. Kapten jagab oma ülejäänud üheksa mängijat väljale vastavatele positsioonidele (fielders) üritades katta kogu välja nii palju kui võimalik. Sõltuvalt strateegiast võib mängijate asetus olla absoluutselt erinev. Igal positsioonil on oma kindel nimetus.

Matši struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

The toss ehk mündivise[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängu toimumise päeval kontrollivad kaptenid pitchi et kindlaks teha seda millised pallijad sobivad vastava väljakuga ning valivad oma meeskonna 11 mängijat. Mõlema meeskonna kaptenid viskavad seejärel münti selleks, et kindlaks teha see meeskond kelle valida on kas nad battivad või pallivad esimesena.

Overid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga inning on jagatud over'iteks (pallimisvoorudeks). Iga over koosneb kuust järjestikusest "õigest" (legal, vaata "Extras" peatükki täpsustuste kohta) pallingust sama pallija poolt. Ükski pallija ei tohi pallida kahel järjestikusel overil. Overi lõppedes võtab pallija väljakumängija positsiooni ning teine väljamängija läheb pallima.

Peale igat overit vahetatakse battimise ja pallimise pooled ja väljakumängimise positsioonid vahetatakse vastavalt (põhimõtteliselt peegelpildis). Kohtunikud vahetavad kohad sedasi, et see kes enne oli bowleri poolel, läheb square-leg kohtunikuks ning sealt tulev kohtunik pallija otsa poole kohtunikuks.

Inningute lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inning on lõpetatud kui:

1. Kümme batsmani üheteistkümnest on mängust väljas (dismissed). 2. Meeskond kes peab saama vajaliku jooksude arvu võiduks saab need kokku. 3. Etteantud overid on pallitud (ühepäevastel matšidel, tavaliselt 50 overit). 4. Kapten annab teada, et tema inningud on suletud (closed, see ei kehti ühepäevaste, kindla arvu overitega matšile).

Mänguaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaliselt mängitakse kahe inninguga matšid kolme kuni viie päeva jooksul kusjuures iga päev mängitakse vähemalt kuus tundi kriketit. Ühe inninguga matšid mängitakse tavaliselt kuue või enama tunni jooksul päevas. Iga päeva kohta on ette määratud pausid lõunaks ja teeks (lunch and tea) ning lühemad pausid joogiks (kus vaja). Alati on ka väikene paus inningute vahel.

Mängitakse ainult kuiva ilmaga. Lisaks sellele on professionaalses kriketis tavaliseks pallimise kiiruseks üle 90 miili tunnis (144 km/h) ning seepärast on mänguks vajalik hea valgus ja selleks on päevane valgus mis peab olema piisavalt hea, et batsman palli näeks. Vihma ajaks mäng katkestatakse (kuid mitte tibutamise korral) ning sama tehakse ka vähese valguse korral. Mõned ühe päeva mängud mängitakse nüüd proshektorite all kuid v.a. mõned katsetused Austraalias ei kasutata neid pikemates mängudes. Professionaalset kriketit mängitakse välitingimustes ning see tähendab, et Inglismaal, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Zimbabwes mängitakse tavaliselt suvel. Lääne-Indias (saared), Indias, Pakistanis, Sri Lankal ja Bangaldeshis mängitakse talvel. Nendes riikides on suvel tsüklonite ja tormide hooaeg.

Battimine ja jooksude löömine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Battimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Batsman seisab battimise alal palli oodates. Puidust kurikas mida batsman kasutab on pikk puidust kurikas mille üks pool on tasane ja teine kolmnurkne. Kui batsman palli kurikaga lööb nimetatakse seda shot'iks või stroke'iks. Kui pall puudutab kurika serva nimetatakse seda edge'iks või snick'iks. Löökide nimetuseda tulenevad löömisel tekkiva kurika teekonna suunast ja sellest kuhu batsmab palli suunab. Sõltuvalt sellest, milline on meeskonna strateegia võib batsman lüüa kaitsvaid lööke, et mitte mängust välja minna või agressiivseid lööke tehes kiiresti jookse koguda.

Batsmanid tulevad lööma kindlas järjekorras mille paneb paika meeskonna kapten. Esimesed kaks positsiooni on nimetusega "openers" ning need kaks mängijat on üldiselt kogemustega lööjad, sest nende vastu pannakse tavaliselt kõige tugevamad pallijad ning ka mängus kasutatav pall on täiesti uus. Peale neid batib meeskond tavaliselt battimise oskustelt langevas suunas, jättes kõige nõrgemad batsmanid viimaseks. Esiteks lähevad 5–6 parimat batsmani ning siis all-rounderid ja viimaks pallijad (kes ei ole just tuntud kui eriti head batsmanid). See järjekord võib iga kell muutuda sõltuvalt mängusituatsiooni muutumisest.

Jooksude skoorimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jooksu skoorimiseks on vaja palli lüüa ning joosta pitchi vastaspoolele kusjuures samal ajal jookseb batsmani partner teiselt poolt pitchi battija poolele. Mõlemad jooksjad peavad puutuma maad batsmanile mõeldud joone taga kas ise või oma kurikaga selleks, et jooks kirja läheks. Juhul, kui batsman lööb palli hästi võib neil olla võimalus skoorida kaks või enam jooksu. Seda tuntakse kui "running between wickets". Samas ei ole ühtki vihjet või reeglit ning seega ei pea batsmanid kindlasti jooksma kui nad palli on löönud. Juhul, kui batsman on löönud paaritu arvu jookse vahetavad nad oma partneriga pooled ning non-striker batsman hakkab nüüd lööma kuid seda juhul kui ei ole tegemis overi lõpuga (kuna siis pallitakse teiselt poolt pitci ning siis on non-striker juba striker batsman).

Kui väljakumängija (fielder) lööb pulgad wicketilt maha (pall käes) ning sel ajal ei ole batsman oma kindla ala sees (kas ise füüsiliselt või kurikaga puudutades) on ta mängust väljas (run out). Kui pall läheb üle väljaku piiri loetakse seda 4. jooksuks või 6. jooksuks kui pall ei ole enne seda maad puudutanud.

Extrad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga jooks mille batsman lööb lisatakse meeskonna üldarvestusse. Meeskonna skoori lisanduvad ka jooksud mis ei lähe kirja ühelegi batsmanile. Neid jookse nimetatakse extra’teks ehk lisajooksudeks v.a. Austraalias kus neid kutsutakse „sundries“. Lisad (jooksud) koosnevad bye’dest, leg bye’dest, no ball’idest wide’idest ja penaltitest. Esimesed kaks on sellised kus batsman palli ei puutu ning viimased kaks on sellised kus pallija on teinud mingi vea. Selliste rikkumiste eest nagu palliga manipuleerimine, sihilik viivitamine ja pitchi kahjustamine võivad kohtunikud anda penalti extrad vastasmeeskonnale; iga sellise rikkumise eest 5 jooksu. Viis penaltijooksu antakse ka siis, kui väljakumängija kasutab midagi muud peale oma keha palli püüdmiseks või kui pall puutub kiivrit, mis on väljakumeeskonna poolt sinna jäetud. Meeskond ei pea olema battimas, et saada lisajookse.

Pallimine ja väljalt eemaldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pallimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pallija viskab palli batsmani poole, kasutades pallimiseks mõeldud tehnikat: küünarnukki võib hoida ükskõik millise nurga all ja seda võib ettepoole painutada kuid ei tohi sirutada viske ajal. Kui küünarnukk läheb sirgeks enne viset, loetakse seda valeks viskeks ning kirja läheb "no ball". Uute kriketireeglite järgi on peale tervisekaitse ekspertidega arutelu lubatud küünarnukki sirutada kuni 15 kraadi võrra, kuid kui see nurk on suurem kui 15 kraadi, loetakse see "no ball’iks". Uus reegel kehtestati pallijate vigastuste vältimiseks. Tavaliselt viskab pallija palli nii, et see põrkab enne batsmanini jõudmist. Osa pallija eespool olevast jalast pallimise hetkel (siis kui pall lahti lastakse) peab olema vastava joone taga et seda ei loetaks no ball’iks (kuigi pallija jalg ei pea sel hetkel maas olema). Pall peab olema pallitud nii, et see oleks batsmanile kätte saadav, vastasel korral loetakse see wide balliks (lai pall). Wide’i ei võeta arvesse kui batsman palli lööb. Wide ja no-ball annavad lisajookse battivale meeksonnale ja lisaks sellele peab palliv meeskond pallimist uuesti kordama (vaid see üks vise iga wide’i ja no-balli kohta).

Pallija peamiseks eesmärgiks on wicketile pihta saamine; mis tähendab seda, et saada batsman mängust välja või eemaldatud. Kui pallija suudab vastasmeeskonna hea lööja mängust eemaldada vähendab ta vastasmeeskonna võimalusi suurt jooksude arvu koguda (kuna väljakule tulevad mitte just väga kogenud batsmanid). Nende järgmine ülesanne on hoida võimalike jooksude arv võimalikult madalal kogu oma pallimisoveri ajal. Seda nimetatakse Economy rate'iks. Juhul, kui pallija saab batsmani mängust välja antakse talle selle eest "punkt". Pallijaid on kahte tüüpi: kiired pallijad ning spinniga/vindiga pallijad.

Lööja väljalt eemaldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Batsmanil on lubatud battida kuni ta loetakse mängust väljas olevaks (dismissed). Kokku on olemas kümme võimalust kuidas batsman mängust välja võib sattuda, millest mõni loetakse wicketiks pallijale ning mõned mida ei loeta kellegi skooriks. Batsmani mängust väljudes asendab teda järgmine batsman kuni kümme batsmani on mängust väljas või inning on lõppenud.

Paljud batsmani mängust välja saamise meetodid nõuavad "wicketi võtmist" (wicket to be "put down") mis tähendab seda, et bailsid ehk wicketi stumpide peal asuvad pulgad tuleb maha lüüa kas palliga visates või wicket keeperi/väljakumängija poolt maha lüües, kusjuures pall peab sellel isikul käes olema. Järgnevast kümnest võimalusest batsman mängust välja saada on kuus üsna tavalised ning viimased neli on puhtalt tehnilised võimalused mida tekib üsna harva. Lühidalt võttes on need kümme võimalust järgnevad:

  • Caught – kui väljakumängija püüab palli peale batmani lööki ja enne selle põrkamist või kui pall on olnud kontaktis batsmani kindaga nii, et kinnas puudutab kurikat. Pallija ja püüdja märgitakse mõlemad ära kui wicketi saajad. (Law 32)
  • Bowled – kui pallitud pall puudutab stumpe batsmani poolel ja lööb maha ühe või mõlemad bailsid. See juhtub sellest hoolimata kas batsman on palli löönud stumpidesse või mitte. Pallijale märgitakse wicket. (Law 30)
  • Leg before wicket (LBW) – kui pallitud pall läheb kurikast mööda ja puutub batsmani jalga või jalakaitset ning kohtunik, arvestades seda, kas pall oleks stumpe puutunud või mitte, kasutab LBW reeglit ning eemaldab mängija platsilt. Kriketi reeglid märgivad teatud erandeid millal batsmanile antakse siiski õigus edasi mängida; näiteks ei tohi batsman saada LBW-d siis, kui koht, kus pall pitchil põrkas, on leg-side'il mõlemat wicketit arvesse võttes. Pallija saab kirja wicketi.
  • Run out – kui väljakumängija, pallija või wicket-keeper lööb stumpidelt maha kas ühe või mõlemad bailsd ning batsman ei ole veel oma löögialasse tagasi jõudnud. Pall võib stumpe puutuda kas otse või lööb need maha keei neist mängijatest palli käes hoides. Sellist mängust välja löömist ei loeta ametlikes tulemustest kellegi kasuks kuid märgitakse siiski skoorilehele sulgudesse.
  • Stumped – kui batsman peale oma sooritatud lööki kurikaga või mitte (mingi kehaosaga, kindaga vmt.) hakkab jooksma vastaspoolele ning pall satub wicket keeperi kätte kes seda kasutades lööb maha ühe või mõlemad bailsid või wicketi enne vastasmängija jõudmist oma löögialasse. Pallija ja wicket-keeper saavad kirja wicketi. See tähendab üldiselt seda, et keeper seisab stumpidele nii lähedal, et need on ta käeulatuses, mis tavaliselt toimub siis, kui pallimas on spin-bowler. (Law 39)
  • Hit wicket – kui batsman kogemata lööb stumpidelt bailsid maha kas kehaga või kurikaga ning seda kas löögile minnes/lüües või esimest jooksu lõpetades. Pallijale läheb kirja wicket. (Law 35)
  • Handled the ball – kui batsman tahtlikult palliga manipuleerib ilma väljakumängu meeskonna loata. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 33)
  • Hit the ball twice – kui batsman sihilikult lööb palli teist korda v.a juhul, kui tegemist on wiceti kaitsmisega. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 34)
  • Obstructing the field – kui batsman sihilkult takistab väljakumängijal palli püüda. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 37)
  • Timed out – kui uuel batsmanil läheb rohkem kui kolm minutit väljakul oma positsiooni võtmiseks (asendades välja kukkunud batsmani). (kui see viivtus on veelgi pikemaks veninud võivad kohtunikud matši kaotanuks tunnistada). Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 31)

Lisaks võib batsman väljakult lahkuda ilma, et ta oleks mängust välja "löödud". Näiteks kui ta on haigestunud või vigastatud ning seda tuntakse nimetuse all: retired hurt või retired ill. Batsman ei ole väljas kuna ta võib hiljem väljakule naasta sama inningu jooksul kui ta on haigusest/vigastusest piisavalt taastunud. Platsilt võib lahkuda ka puutumata jäänud (unimpaired batsman) batsman misjuhul loetakse ta kui "being dismissed retired out"; ühelegi mängijale wicketit kirja ei lähe.

Ükski mängijatest ei või mängust väljas olla kui – 'bowled', 'caught', 'leg before wicket', 'stumped', või 'hit wicket' on tegemist no-ball'iga. Samuti ei saa ta väljas olla – 'bowled', 'caught', 'leg before wicket', või 'hit the ball twice' kui tegemist on wide'iga.

Mõned neist väljakult eemaldamistest võivad toimuda ka siis kui pallija ei palli. Batsman, kes ei ole lööja võidakse välja joosta (run out) pallija poolt siis kui ta lahkub oma löögialalt enne kui pallija on pallinud ning batsman võib olla mängust väljas ka siis kui ta väljakumängijat takistab või siis suvalisel hetkel mängimast loobudes. Timed out on oma olemuselt väljakult eemaldamine ilma, et oleks pallitud. Kõigil teistel juhtudel võidakse platsilt eemaldada vaid üks batsman pallimise kohta. Väljkumängijaid takistades, palliga manipuleerides, timed out ja palli kaks kord lüües väljakult eemaldamised on väga harvad.

Mäng väljal ning wicket-keeping[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljakumängijad abistavad pallijaid batsmanide jooksude arvu väiksena hoida ning nad teevad seda kahte moodi: palli õhust püüdes ja sellega batsmani mängust välja "lüües" või palli väljalt püüdes ning selle võimalikult kiiresti pitchile tagasi visates, lootes selle abil saada kas run-outs'e või vähendada jooksude arvu. Wicket-keeper on eriline väljakumängija kes seisab batsmani selja taga asuva wicketi taga kogu mängu jooksul. Tema põhiline ülesanne on pallitud pallide püüdmine mida batsman lüüa ei suuda, hoolitsedes selle eest, et pall ei satuks väljakule (mis annab batsmanidele jooksu võimaluse – bye). Selle ülesane täitmiseks kannab ta spetsiaalseid kindaid (tema on ainus väljakumängija kellel see lubatud on) ja säärekaitsmeid.Tema positsioonist tulenevalt (otse lööva batsmani taga) on wicket-keeperil hea võimalus batman mängust välja saada püüdes sellise palli, mis on vaid õrnalt kurikat puutudes õhku sattunud; tugevamaid lööke kurikalt saavad tavaliselt kätte "slips" väljakumängijad. Wicket-keeper on ka ainus mängija kes saab batsmani välja "lüüa" stumpides (stumped).

Muud rollid/ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kapten[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kapteni läbinägelikkus oma strateegia väljatöötamisel on meeskonna edu kohalt kõige olulisem. Kapten teeb mitmeid tähtsaid otsuseid nagu näiteks väljakumängijate positsioonidele asetamine, pallijate vahetamine ja mündivise (eespool mainitud). Kapteni ülesanne meeskonnas on väga tähtis kuid võib olla ka väga raske. Kaotuse puhul on just kapten see keda tavaliselt süüdistatakse. Kuigi samas loetakse suureks auks olla meeskonna kapten ja võidu korral on kapten tavaliselt kõige „popim“ ning teda kiidetakse kõige rohkem. Kapteni õlule langev raskus võib tema mängutaset oluliselt, vähe või üldse mitte muuta sõltuvalt sellest kuidas ta oma positsiooniga kaasneva stressiga ise toime tuleb.

Jooksja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhul, kui batsman on võimeline lööma kuid mitte jooksma (vigastus) võib ta paluda väljakukohtunikku ja väljakumängijate kaptenit, et talle võimaldataks jooksjat (kes tema eest jookseb, kuid ei bati). Valitud jooksja peab (kui võimalik) olema mängija, kes on juba mängust väljas Peale batsmani pallilööki on jooksja ainsaks ülesandeks vigastatud batsmani asemel wicketite vahel jooksimine.

Asendusmängijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõigis kriketi vormides on mängija vigastuse või haiguse korral (matši jooksul) lubatud väljakul kasutada asendusmängijat; samas ei tohi see asendusmängija pallida, battida või olla meeskonna kapteniks või wicket keeperiks. Siin mängus on asendajal vaid ajutine roll ning ta lahkub väljalt niipea kui vigastatud mängija on võimeline tagasi mängu tulema.

9 kuu jooksul alates 2005 aasta juulikuust proovis ICC Super Sub kontseptsiooni ühepäevastel rahvusvahelistel kriketimängudel (one-day international (ODI) cricket) ja mõnedel muudel limiteeritud overitega mängudel. Lubatud oli üks kõikide õigustega asendusmängija kusjuures asendatud mängija ei tohtinud tagasi väljale naasta. See lõpetati alates 2006. aasta märtsist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängu algse variandi juured ulatuvad 13. sajandisse kuid see mäng võis eksisteerida juba varem. Mäng tundub olevat välja kujunenud karjuste ja farmitööliste seas Weald'is Kent'i ja Sussex'i vahel. Kirjalikud tõendid näitavad sellise spordiala kui creag'i harrastamist Prince Edward'i, Edward I poja (Longshanks) poolt Newenden'is, Kentis, aastal 1300.

1598. aastast on olemas kohtuasi mängu kohta nimega Creckett mida mängiti Royal Grammar School'is, Guildfordis umbes 1550. aastal. Oxford'i Inglise sõnaraamat (Oxford English Dictionary) annab selle daatumi kui esimese märke kriketi mainimisest inglise keeles.

Sõna "kriket" algallikaks peetakse mitmeid erinevaid sõnu. Nimi võib tuleneda kriketikurikast: vana prantsuse criquet (mis tähendab teatud kurikat) või flaami krick(e) (tähendab pulka) või vana inglise crycc (tähedab kas karku või saua). (Viimane on problemaatiline kuna vanas inglise keeles on 'cc' palataalsena hääldatud lõuna ja lääne sisemaal, enam-vähem ch'na mis muudab crycc'i crych ja sealt edasi crutch'iks; 'k' hääldus võib aga olla võimalik põhjas.) Lisaks sellele on prantsuse "criquet" ilmselt pärinev flaamikeelsest sõnast "krickstoel", mis tähendab pikka madalat pinki mille peale põlvitatakse kirius ja mis meenutab pikka madalat wicketit mida kasutati varajases kriketis.

17. sajandi jooksul on mitmeid märkmed sellest, et kriket on edela-Inglismaal kasvanud. Sajandi lõpuks oli sellest saanud organiseeritud täiskasvanutemäng mida mängiti suurte panuste peale ja on tõenäoline, et sel ajal tekkisid ka esimesed profid. Teame kindlalt, et esimene suurte panuste peale mängitud kriketimäng üheteistkümneliikmeliste meeskondade vahel toimus aastal 1697 Sussexis ja see on ka kõige varasem teade sellise tähtsusega kriketimängust.

Mängus toimusid suured muudatused 18. sajandil ja ta oli selle sajandi lõpuks muutunud Inglismaa rahvusspordiks. Panustamine mängis selles suurt rolli ja rikkad patroonid hakkasid moodustama oma "selekteeritud XI-neid". Kriket oli Londonis tähtsal kohal juba aastal 1707, mil Finsbury Artillery väljakule kogunesid mängu vaatama suured rahvahulgad. "The Hambledon Club" loodi mõni aeg enne 1750. aastat ja nemad alustasid ka kõrgliiga mänge aastal 1756. Järgmise 30 aasta jooksul kuni MCC klubi moodustamiseni 1787. aasta Lordsi väljaku avamiseni oli Hambledon selle mängu parim klubi ja keskus. MCC muutus kiiresti selle spordiala parimaks klubiks ja Laws of Cricket (kriketi reeglite) järelevaatajaks.

19. sajandil vahetati altkäevise ülekäeviske vastu, millest omakorda kujunes välja tänapäevane pallimistehnika. Mõlemad muudatused põhjustasid suuri eriarvamusi. Maakondade klubid tekkisid 1836. aastal ja alustasid Maakonna Meistrivõistlustega (County Championship). 1859. aastal läks Inglise meeskond esimest korda välismaale tuurile (Põhja-Ameerikasse) ja 18 aastat hiljem osales teine Inglismaa meeskond maailma esimeses Test Match'is Melbourne'i Cricket Groundil Austraalia vastu.

Kriket võeti ka ühtede olümpiamängude kavva Pariisis 1900. aastal. Olümpial peetud matš kestis vaid kaks päeva ning praegune olümpiamängude võitja Inglismaa on seda siiani.

Kriketi kõige suurem kujunemisaasta on 1963, mil Ühendatud Kuningriigi maad muutsid reegleid nii, et matši saaks mängida teatud kindla tulemuseni: kindla arvuga overid mõlemale meeskonnale. See kogus populaarsust ning tulemuseks oli ODI rahvusvahelised mängud (ühe päeva kriket) 1971. aastal. Rahvusvaheline Kriketi Nõukogu (International Cricket Council) võttis reeglid kiiresti omaks ning viis läbi esimesed ODI Cricket World Cup'i 1975. aastal. Alates sellest on ODI mängud kogunud suure vaatajaskonna pikema kriketi variandi arvelt. 2000. aastate algusest alates on samas pikem kriketi vorm oma populaarsust tagasi võitnud.

Kriketi variandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kriketi variante ja tasemeid on palju, kuid rahvusvahelisel tasemel kriketimatšid on test cricket, one-day cricket ja Twenty20.

Testkriket[muuda | redigeeri lähteteksti]

Testkriket on üks kriketi vorme, millega alustati 1877. aastal 1876/77 Inglise kriketimeskonna reisi ajal Austraaliasse. Esimene Test matš algas 15. märtsil 1877 ning sellel oli nelja palli overid. Mäng lõppes 19. märtsil 1877 Austraalia 45-jooksulise võiduga. Test Cricket Series Inglismaa ja Austraalia vahel nimetatakse „The Ashes“, kusjuures karikaks on väike urn, milles oletatavalt on kas bail’i pulga või kriketipalli tuhk teisest Test-mängude seeriast nende kahe riigi vahel. See väike urn anti Inglismaa meeskonna kaptenile Ivo Bligh’ile grupi Melbourne’i naiste poolt peale Inglise kriketimeeskonna võitu mille meeskond sai tuuril Austaaliasse aastail 1882/83.

Sellest ajast alates on mängitud üle 1700 Test matši ja Test-nation riikide arv on tõusnud koos Bangladeshiga kümnele (kõige viimane Test-nation riigi staatuse saanud riik) kes tegi oma debüüdi 2000. aastal. Test matšid on kahe inninguga mängud mis peavad olema lõpetatud viie päeva jooksul. Test mängud mis ei ole selle aja jooksul lõpetatud loetakse viigiks ja võitu ei märgita kummalegi meeskonnale.

Ühe päeva kriket (ODI)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe päeva mängud (One Day Cricket) mida tuntakse ka kui limiteeritud overitega mängud või „kiirkriket“ oli esimesena kasutusel Inglise kodumängudes 1960. aastatel kasvava sooviga kiiremate ja rohkem põnevust pakkuvate mängude järgi ka selleks, et kahanevat vaatajate hulka uuesti kriketi juurde tagasi tuua. Mõte võeti üle rahvusvahelise üldsuse poolt 1971. aastal mil Inglise meeskond Austraalias ringreisil oli ning Test-matš vihma tõttu katkestati ning sellest ajast alates on ühe päeva kriketimängud muutunud ülimalt populaarseks ja TV vaatajate arvu tõstja üle maailma. Iga-aastane World Cup 1975. aastal oli see mis sellele erilise hoo andis. ODI erinevad lühemad variandid mida tuntakse ka LOI (Limited Overs International) nime all kasutatakse just selliste matšide puhul. Ühe päeva kriketis on mõlemal meeskonnal ainult üks battimise inning mis omakorda on limiteeritud overitega, tavaliselt 50-ga rahvusvahelistel mängudel. Oma nimest hoolimata on ühe päeva matš võimalik mängida ka kahel päeval juhul kui mängu segab vihm (vihm rikub palli ja kurikaid, seepärast vihmaga tavaliselt ei mängita). Päeva ja öömatše mängitakse samuti ning need lõpevad öösel. Sellised uuendused nagu värviline riietus, tihti toimuvad turniirid ning tulemusele orienteeritud mängud, mis tihti on vägagi põnevad ja meelierutavad, on just need mis on andnud ODI mängudele aina rohkem pealtvaatajaid ja harrastajaid. Sellised strateegiad nagu kiirete jooksude tegemine, suurepärane väljakumäng ja täpne pallimine on need asjad mis teevad sellest kriketi vormist kriketile uut elujõudu andva võrreldes Test-kriketiga.

Twenty20 Cricket[muuda | redigeeri lähteteksti]

Twenty20 Cricketit mängiti esmakordselt Inglismaal 2003. aastal selleks, et populariseerida kriketit ja tuua mängu uusi huvilisi. Nüüdseks on see levinud väga paljudesse riikidesse. Tavaline "Twenty20 Game" koosneb 20-st overist kummalegi meeskonnale, kusjuures peale no-ball'i saab uue löögi, kasutatakse väiksemat väljakut, pallingud on rohkem "batsmanisõbralikud" ja teised reeglid muudavad mängu vaatajatele põnevamaks. Esimene meeste Twenty20 rahvusvaheline mäng peeti Austraalia ja Uus-Meremaa vahel 2005. aastal, samas kui esimene naiste Twenty20 rahvusvaheline mäng peeti Inglismaa ja Uus-Meremaa vahel Hove’is 5. augustil 2004.

Kõrgliiga mängud (First-class matches)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgliiga matšiks loetakse tavaliselt rahvusvahelised või kodumängud mis toimuvad vähemalt kolme päeva jooksul murukattega väljakul. Eriline kõrgliiga mängu tunnus on see, et mängus peab olema kaks inningut mõlemal meeskonnal vastupidiselt neile mängudele kus meeskonnal on üks inning (sinna kuuluvad ka limiteeritud pallingutega mängud mida mängivad meeskonnad keda muidu peetakse kõrgliigasse kuuluvaks).

Matši staatus sõltub mängivatest meeskondadest. Kõik Test-playing riigid on lubatud osalema kõrgliiga mängudel kas oma regionaalse, osariigi või rashvusmeeskonnaga. Keenia vastu toimuvad mängud (suurim mitte Test-cricket nation) mõne teise kõrgliiga meeskonnaga loetakse kõrgliiga mänguks kuid Keenia kodumänge kõrgliiga mängudeks ei loeta. Matš mis loetakse kõrgliiga mänguks on siiski vaid kahe kõrgliigasse kuuluva meeskonna vaheline mäng ning seega on matš kahe Test-cricketi riigi vahel, kahe kodumeeskonna vahel (kes on täieõiguslikud ICC liikmed) või Test-nationi rahvusmeeskonna ja Test-nation’i kodumeeskonna vahel loetud kõrgliiga mänguks. Test matš loetakse ka kõrgliiga mänguks kuid ühe päeva rahvusvaheline mäng (ODI) seda ei ole kuna kehtib kahe inningu reegel.

Kõrgliiga mängude päritolu on siiani lahtine nagu on mainitud ka eespool.

Teised kriketi variandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madalamatel tasemetel mängitakse kriketit tavaliselt ühel või kahel järjestikusel päeval kas ühe inninguga või siis kahe inninguga matšidel. Kriket on arenenud ka oma reeglite osas just selleks, et uusi fänne juurde tuua. Teised variandid sellest mängust on näiteks jääkriket või rannakriket. Perekonnad ja noored mängivad tavaliselt koduões või tänavatel ja tavaliselt oma reeglitega ja tihti ka enda tehtud/leitud varustusega. Tennisepallid, kodus valmistatud kurikad ja kodus valmistatud wicket on tihti kasutusel just nimelt kodumängudes. Kwik cricket on aga selline kriketi vorm milles pallija ei pea batsmani järgi ootama ning see muudab mängu kiiremaks kuid samas väsitavamaks ning seepärast kasutatakse seda tihti koolide kehalise kasvatuse tundides. Sisetingimustes (saalikriket) on samuti üks variantidest mida võib mängida võrguga eraldatud siseruumides.

Rahvusvaheline struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

The International Cricket Council (ICC, Ülemaailmne Kriketi Nõukogu) on rahvusvaheline kriketit juhtiv organisatsioon mille peakorter asub Dubais ja millesse kuuluvad esindajad kõigist kümnest Test-kriketi riigist ning samuti valitud esindajate kogu non-Test-playing riikidest.

Igal riigil on rahvuslik kriketinõukogu, mis reguleerib oma riigis toimuvaid kriketimänge. Kriketinõukogu valib samuti rahvusmeeskonna ning organiseerib kodu- ja välismängud rahvusmeeskonnale.

Riigid, kes kriketit mängivad, on jagatud kolme gruppi vastavalt iga riigi kriketi infrastruktuuri tasemele. Kõige kõrgemal on Test-playing riigid. Nemad kvalifitseeruvad Maailma Karika võistlustele automaatselt. Ühe astme võrra madalamal on Associate Member riigid. Kõige madalamal astmel on Affiliate Member riigid.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]