Volofi keel

Allikas: Vikipeedia

Volofi keel on Atlandi keelkonda kuuluv keel.[1]

Volofi keelt kõneletakse Senegali jõe lääne- ja keskosa vasakkaldast Roheneemeni,[1] samuti Prantsusmaal, Gambias, Guinea-Bissaus, Malis ja Mauritaanias.

Volofi keele kõnelejaid on Senegalis 3 930 000 (2006), kokku on kõnelejaid 3 976 500.[1]

Numbrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Numbrid[2]
1 benna
2 ñaar
3 ñetta
4 ñenent
5 juróom
6 juróom benn
7 juróom ñaar
8 juróom ñetta
9 juróom ñenentt
0 fukka

Häälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Volofi keeles on 15 täishäälikut, neist 8 lühikest ja 7 pikka häälikut ning 24 kaashäälikut. Sõnade rõhk asub esimesel silbil.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu eesti keeles ei eristata ka volofi keeles rääkides sugu. Küll aga järgneb nimisõnale erinevaid järelliiteid ja artikleid.[3]

  • Feeburama. Ma ei ole haige.
  • Feebaruloo. Sa ei ole haige.
  • Feebarul. Ta ei ole haige.
  • Feebarunu. Me ei ole haiged.
  • Feebaruleen. Te ei ole haiged.
  • Feebaruñu. Nad ei ole haiged.[4]

Nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnade liigid[3]
Nimisõna Määrav artikkel Tõlge Klassi nimi Ainsus või mitmus
yàmbaa j-i marihuaana ‘ji-class’ Ainsus
nit k-i inimene ‘ki-class’ ainsus
xaj b-i koer ‘bi-class’ ainsus
mbagg m-i õlg ‘mi-class’ ainsus
weñ w-i metall ‘wi-class’ ainsus
suuf s-i põrand ‘si-class’ ainsus
ndap l-i pott ‘li-class’ ainsus
góór g-i mees ‘gi-class’ ainsus
xaj y-i koerad ‘yi-class’ mitmus
góór ñ-i mehed ‘ñi-class’ mitmus

Relatiivlaused[muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas kolme peamist liiki relatiivlauseid:

u-relatiivlause
a. (u/a-b) tééré b-u Abdu jënd-óón
‘raamat, mille Abdu ostis’
i-relatiivlause
b. tééré b-i Abdu jënd-óón (b-i)
‘raamat siin, mille Abdu ostis’
a-relatiivlause
c. tééré b-a Abdu jënd-óón (b-a)
‘raamat seal, mille Abdu ostis’

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Deg nga Angale? – Kas sa räägid inglise keelt?[5]

Kiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatakse peamiselt ladina kirja, aga ka araabia kirja maghribi ja nashi kirjaviisi

Numbrisüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Numbrid[6][4]
Nt 16: fukk ak juróom benn (10 & 6 = 10 & 5 &1) (Kümneid peab korrutama)
nt 40: ñeent fukk (4 & 10 = neli korda kümme)
nt 32: ñett fukk ak ñaar (3 & 10 & 2 ehk siis 3 x 10 + 2)
nt 25: ñaar fukk ak juróóm
nt 25 meest: ñaar fukk i góór ak juróóm
nt 100 last: tééméér i xale
nt 125 last: tééméér i xale ak ñaar fukk ak juróóm

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]