Rannajoon

Allikas: Vikipeedia

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ning Võrtsjärve.

Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaksmääratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, siis on ka rannajoone pikkus suurem.

Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajalist mõju omavate tingimuste toimel, polaaraladel olulisel määral liustike liikumise tagajärjel. Pikemaajalisemat mõju rannajoone asukohale avaldavad isostaasia, eustaasia, settimine, abrasioon jne. Loode- ja Lääne-Eestis muutub rannajoon peamiselt maakerke toimel, kuid need arengud võtavad aastakümneid (uute laidude teke ja saarte kokkukasvamine mandriga).

Väikese järve veepinna ja maismaa vahelist piiri nimetatakse kaldajooneks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]